ning laev murdus 3. ja 4. korstna vahelt pooleks. Laeva 2223 reisijast pääses eluga vaid 776. Paljude surma põhjustas alajahtumine, sest vee temperatuur oli -0,56°C. 1513 inimest uppus jäises vees või läksid laevaga põhja. Mõned päästepaadid läksid laeva uppumiskoha juurde tagasi, et otsida ellujäänuid. Leiti 9 ellujäänut, kellest 3 surid hiljem. Vaieldi päästepaatides kas minna tagasi laeva juurde või ei. Inimesed kartsid, et nende paadid uputavad suured inimmassid. California eiras hädasignaal, mis asetses Titanicust 10-19 miili kaugusel. Carpathia oli esimene kes leidis päästepaadi 58 miili kauguselt õnnetuspaigast. Aurik Carpathia korjas merest üles kõige suurema hulga pääsenuid, 705 inimest. Nendega jõudis laev New Yorki 18. aprilli hommikul. Peaaegu 1000 perekonnal oli keegi lähedastest laevale jäänud, üle 500 perekonna kaotas ühe liikme. Ehitusvead
ja ta poeg" kaasakiskuv kontsertettekanne Hannu Lintu dirigeerimisel. Ooper ühiskondliku nähtusena. Ka "Estonia" sügishooaja esimene esietendus, Giuseppe Verdi ,,Aida" (koostöös Malmö Ooperiga), mõjus värskelt. Etendused ei toimunud kesklinna ooperitemplis, vaid linnaäärses "Onistari" tennisekeskuses, võiks öelda "Õismäe Ooperis". Etenduste ühiskondlik kõlapind oli võimas, tennishalli suunas voorivad inimmassid on senini silme ees. Näib, et "Estonia" tabas kahe naelapea pihta: tõi esile uue perspektiivi ooperi ja Tallinna publiku suhetes ning näitas esimese esietendusega arvestatavat kunstitaset. Suurejooneline ja ka suurejooneliselt lavastatud ,,Aida" sobis tennishalli hästi, ehkki laiaks venitatud ristkülikukujuline lava tekitas reziile ja osatäitjatele omaette raskusi: kui üks tegelane pidi teatud repliigiks
maailma väga naftavarude suured st, kuid inimmassid leidub ka . gaasi ja Imporditak fosforiiti. se
ajutiselt asustatava, töötava rahvastiku kasvamist. Nähtuse põhjustab elu koondmine sinna, kus kus ärielu on elavam. Enamasti kujuneb city endise turuväljaku lähedal, kus siis esineb kauplemiseks, asjaajamiseks jne. sobilike ehituste, asutuste ja ruumide tsentralisatsioon. Siin leidub ametiasutusi: post, politsei ja tuletõrje, pangad, ajalehtede toimetused, ärid, restoranid, kohvikud, meelelahutusasutused jne. Veel üheks iseloomujooneks on, et hommikul suured inimmassid linnasüdame üle ujutavad ja õhtupoolikul linna ääreosadesse tagasi pöörduvad (rahvastiku tõus välisosades) ning see tuleb esile ka linnaosa füsiognoomias 3 ja liiklemispildis. Arvuliselt on seesugune suurlinna linnasüdame rahvastiku aegapidine kahanemine esmakordselt kinnistatud Londoni vanalinna nn. City kohta, ja tollest ajast peale on nähtust nimetatud city-moodustamiseks. Hetkel on uurimisel aga Tartu kui keskmise ja
lõpetamist. Kurikuulsateks said USA inimsusevastased kuriteod ja vihmametsade napalmiga maha põletamine. Praha kevad (1968) Sarnaselt Ungariga tekkinud demokraatlikud meeleolud, mis kasvasid üle massimeeleavaldusteks. 1968. aasta varasügisel puhkenud rahutuste käigus hakkasid tsehhid nõudma endale suuremaid vabadusi ja õigusi. Otsesematest avaldustest hoiduti, kuna taheti vältida Ungaris toimunut. Sellest hoolimata oli kriisi mahasurumine verisem, kuna Praha tänavatel liikunud inimmassid hakkasid vastu ka tankidele. Lõpp oli sarnane Ungarile, toimus ulatuslik partei puhastus ja inimeste arreteerimine. Helsingi protsess Pingelõdvenduse sümboliks Euroopas kujunes Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine ehk Helsingi protsess. Tegutseti konsensuse alusel küsimus otsati ära vaid siis kui kõik osapooled sellega nõus olid. 1.augustil 1975 allkirjastasid 33 Euroopa riiki ning USA ja Kanada lõppdokumendi pealkirjaga ,,Rahu, julgeoleku ja koostöö nimel"
1. Mis on demokraatia? Rahva valitsemine rahva enda poolt ja rahva heaks. Krk demos-rahvas, kratos- võim Üks võimu vorme mida iseloomustab vähemuse enamusele allumise printsiibi ametlik deklareerimine ning kodanike vabaduse ja võrdõiguslikkuse tunnustamine. 2. Kes on see „rahvas“ kes demokraatias valitseb? “Rahva” mõiste on olnud erinevatel aegadel erinev: Varased kreeka autorid kasutasid demos’t enamasti tähenduses paljud e halvemas olukorras olevad ja enamasti omandita inimmassid. Demokraatia polnud seega mitte poliitiline võrdsus, vaid kallutatud vaesemate poole. Kreeka linnriikides oli poliitiline osalus piiritletud vaid väiksele osale rahvast: mehed üle 20 (kõik v.a naised, orjad ja välismaalased). Karmid hääletusreeglid olid paigas lääne riikides veel 20. sajandini, enamasti seotud omandiga ja sooga (naised ei saanud valida). Tänapäeval on vanuse alampiiriks 15 kuni 21 aastat + muud piirangud (vangid, paberitega hullud)
dünastia kuningate vastu. Meenutagem, et näiteks Cheopsi püramiidi ehitamisel kasutati vabu egiptlasi suurel hulgal (see ei tähenda, et orjad olid sellest tööst vabastatud): 100 000 inimest iga aasta (ehitati 20 aastat 2 miljonit! + 10 aastat tee valmistamine: kivimurdudest püramiidini). Talupoegade ja orjade säärasesse ärakasutamisse suhtus nomoste elanikkond arvatavasti äärmiselt vaenuliselt, sest selle tõttu kisti inimmassid eemale nende otsestest kohustustest: niisutusvõrgu ehitamisest ja maaharimisest. Sel intensiivsel ehitustegevuse ajajärgul lakkasid arvatavasti ka sõjalised röövretked. Asi läks lõpuks niikaugele, et nomoseid valdas rahulolematus säärase reziimi vastu ja tulemuseks olid teatavad poliitilised muutused. IV dünastia lõppes pärast kuningate sagedat vahetumist lõpuks võimuhaaramisega järgmise, V dünastia poolt. Selle dünastia teiseks kuningaks oli väljapaistev isik Sahura
annaabi.ee 
