sportlased, arstid, juhendajad pealtvaatajad. saavutavad edu inimese Internatsionaalne Vaatemänguline kehalise Informatiivne fun.- fun.-Haarab suuri ja tunnetus- integratiivne ettevalmistuse inimmasse- fun.-teadmised funktsioon Massikommunika (täiuslikkuse) tehnikast ja väljendub tsiooni vahend vajaliku treeningu- rahvusvahelises taseme metoodikast koostöös spordi saavutamine valdkonnas Spordi funktsioonid
· Pakkuda teavet · Vahendada eri inimrühmade arvamusi ja seisukohti · Mõjutada riiklikke ja ühiskondlike institutsioonide tegevust · Kujundada ühiseid arusaamu ning käitumisviise · Kujundada avalikku arvamust · Vahendada teadmisi · Meelelahutus Mis on kommunikatsioon? Informatsioon on edastatud teave; suhtlemise keerukas süsteem; ühiskonnateadlikkus kujuneb meedia kaudu. Meedia kaudu saab mõjutada inimmasse, samuti suunata ühiskonna arengu seisukohalt olulisi protsesse. Demokraatliku ühiskonna meediapoliitika - on liberaalne - meediumide sõltumatus riigist on tagatud põhiseaduse ja seadustega - uudiseid kogutakse ja levitatakse vabalt - juurdepääs ajakirjaniku ametile on vaba Euroopa demokraatliku riikide meediapoltiikat kujundavad - riigivõim - erakonnad - huvirühmad - EL Totalitaarsete riikide meediapoliitika
Dokumentaal nimega "The Century of the Self - Part 1: "Happiness Machines" räägib Sigmund Freudist ja tema nõost Edward Bernays ´ist ning nende arvamusest, et inimesed on irratsionaalsed ning nende otsused võivad kujutada suuremale perspektiivile ohtu. Otsemini oli tegu Sigmund Freudi teooriaga, mille tema nõbu Bernays suurfirmade ning koguni riikide peal käiku lasi. Bernaysi eesmärgiks oli ehitada sotsiaalseid struktuure, mille kaudu oleks võimalik inimmasse mõjutada/kontrollida. Üks põhilisi poliitika korraldamise meetmeid, mida Bernays aitas Hooveril kasutada siis kui ta 1928 aastal USA presidendiks sai, oli see, et riigi elanikele anti pidevalt ainult positiivset tagasiside ning väideti oma rahvale üht, kuid reaalsuses tegutseti hoopis teistsuguse tegevusega. Tänu sellele oli rahvas oma juhist positiivselt meelestatud ning juhile andis see vabad käed tegemaks, mida ta tahtis
Sest mõlemad suurriigid (USA ja NSVL) läksid niivõimsaks, et oleksid võinud terve Maa mitu korda õhku lasta. 5. Mis on külm sõda? Ilma vereta sõda, ehk sõda, kus kaks riiki võistlevad oma teaduse, relvade, majanduse ja poliitilise korraga. 6. Miks sai Berliini müürist jagatud Euroopa sümbol? Sest see jagas Euroopa pooleks. Ida blokiks mis kuulus Venemaalne ja lääneblokiks mis kuulus mitmele lääneriigile. 7. Mis on massihäbitusrelvad? Suuri inimmasse hävitavad relvad nt tuumapommid. 8. Mis on Berliini müür? Kus see ehitati? 9. Mis on Marshalli plaan? Plaan toetada majanduslikult Euroopa riike. 10. Mis on heaoluühiskond? Ühiskond, kus järjest enam mängib rolli mitte inimese füüsiline keha vaid intellektuaalne mõistlus. Ühiskond, kus ei ole toidu ega tarbe-esemetest puudusi. 11. Mis oli Berliini blokaad? See oli olukord, kus NSV liit piiras Lääne-Berliini sisse ja ei lasknud toitu ja tarbeesmeid
Riigivolikogu uus koosseis, mis oli tegelikult vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega ning "otsustati" paluda Eesti vastuvõtmist NSV Liidu koosseisu. Kõik need sündmused olid Nõukogude Liidu poolt instseneeritud ja sõjalise jõuga ähvardades Eestile peale sunnitud. 17. juulist, mil toimus Võiduväljakul suur miiting, on pärit fotod, millel nõuti Eesti astumist Nõukogude Sotsialistlikkude Vabariikide Liitu. Fotodel on näha suuri juubeldavaid inimmasse, kes kõik on väga õnnelikud, kuid pole näha mitte ühtegi tanki ega relvastatud isikuid. Reaalsus oli aga see, et need fotod said tõe moonutamiseks ümber töödeldud Nõukogude Liidu poolt ja miitingul osales vaid käputäis inimesi, kust ei puudunud ei tankid ega ka relvad. Tehnoloogia on aastakümnetega teinud tohutult suure arengu nii positiivses kui ka negatiivses mõttes. Kui esimesed fotod olid must-valged, hägused ja halva kvaliteediga, siis praegune
Sellega löödi kiriku jalgealune kõikuma. Keskajal oli vaja osavalt ära kasutada inimeste kalduvust pooldada kõike, mis on esteetiliselt ilus ning kirik sai sellega osavalt hakkama. Kokkuvõtteks võib öelda, et kunst oli keskajal selleks, et mõjutada inimesi, kes ei teadnud midagi ega olnud haritud. Kirik võttis endale selle ülesande, et harida inimesi, kuid seda ainult endale sobival viisil ning see oli põhiline kunsti roll keskajal: mõjutada suuri inimmasse. Samas oli tähtis ilu, kuna miski muu ümberringi polnud ilus ning harimatu inimene jääb ilusas ümbruses uskuma palju enamat. Ilu pidi olema tajutav, tekitama hea olemise ja just sellega saadi hakkama keskaja kirikutes selle valgusküllasuse ja suursugususega. Uurimustöö on kirjutatud raamatute põhjal: Eco, Umberto ,,Reis hüperreaalsusse" & ,,Ilu ajalugu" Duby, Georges ,,Katedraalide aeg" LeGoff, Jacques, koostaja ,,Keskaja inimene"
KOKKUVÕTE 14 KASUTATUD KIRJANDUS 15 Sissejuhatus See referaat käsitleb Adolf Hitleri mõjutusi ajaloos. Eesmärgiks on saada selgusele, et miks ja kuidas suutis üks lihtinimene saada enda mõjusfääri nii hulgaliselt inimmasse. Hitleri põhieesmärgiks oli liita kõik saksa keelt rääkivate rahvaste ühendamine ühtseks Kolmandaks riigiks, mis viis välja Teise maailmasõjani. Esimeses maailmasõjas süüdistas ta Saksamaa kaotuses just juute, neegreid ja muid vähemusi. Sellest tulenevalt hakati juute tagakiusama ehk siis viidi läbi holokauste. Sõna ,,holokaust" pärineb vanakreeka keelest, kus holo tähendab ,,täiesti" ja kaustos ,,põlenud"
Kompositsioon on lihtne, figuurid omavahel sidumata ja neid on vähe, detaile vältiv maneer. Georges de la Tour. Karjaste kummardamine. Pariis, Louvre Georges de la Tour. Christ in the Carpenter's Shop, 1645 ● Philippe de Champaigne (1602- 1674) Silmapaistev portreemaalija. Philippe de Champaigne. Kardinal Richelieu portree, 1642, National Gallery, London ● Jacques Callot (1592-1635) Realist. Meisterlikult kujutab liikuvaid inimmasse. Kuulus on „Sõjakoleduste“ sari. Jacques Callot. Hukkamine tamme all (Poodute puu) ● Nicolas Poussin (1594-1665) ● Idealiseerivasse suunda kuuluv kunstnik, teda peetakse ka suurimaks prantsuse maalijaks. Klassitsistliku doktriini aluseks oli sellel ajal prantsuse vaimuelule nii tüüpiline ratsionalism. Ebatäiuslikule tegelikkusele vastandati täiuslik, mõistuspärane ideaal ning seda püüti kehastada kunstis. Poussini looming
2. Kultuur peab kindlustama jumala tahte valmitsemise maailmas, jumalik valitsemine. Inimese vaimne täiustumine. *tema mõttekäigu saab jagada neljaks: 1) Inimeses võime ära tunda parimat, väärtuslikku 2) See, mis on parim ja väärtuslik kuulub kultuuri mõiste alla 3) Selle parima rakendamine üldiseks hüvanguks 4) Selle parima poole püüdlemine *popkultuuri asendab sõnaga anarhia *kultuur korda loov m õiste ühsikonnas *kultuuri kaudu peab korrastama tahumata inimmasse *kultuur hoiab korda maailmas *tema teos on hoiatav massid nakatavad kogu Briti ühiskonda (folkloor teab alati kus on tema positisoon) 3 *anarhia tahab ronida teistesse aladesse, voolata igale poole, ei lepi talle määratud piiridega *taustaks industriaalajatu esimene plahvatus *Arnoldile tegi muret demokraatia, ei tahtnud, et anarhia hakkaks määrama kultuurisfääri, rahvas ei saa seda mõjutada *vahe kultuuri ja anarhia vahel ei tohi kaduda *kultuuri kaudu hoitakse ära kaos
annaabi.ee 
