kasvatusteaduse filosoofiaga. Kasvatus on pidevas dialoogis oma aja vaimuga ning kasvatusteaduste osaks on mõista inimest, tõlgendades erinevate aegade mängureegleid. Kasvatusteadus püüab avada kasvatuse muutuvat tähendust eri aegades, kultuurides ning ka mõtteviisides, analüüsida tingimusi, milles lapsed kasvavad. Kasvatus algab inimkäsitlusest, mis tinglikult jaotuvad kahe äärmusliku vaateviisi vahel: · ühes ollakse veendunud,et inimesel on olemus, inimliigile ainuomane olemuslike joonte kogum, mis antakse meile kaasa sünniõigusega ning millest oluline osa jääbki muutumatuks. Oma elu jooksul me siis kas saame või ei saa selle oma olemusliku poolega kontakti, me kas areneme või taandareneme. · Teised leiavad,et inimene on oma sünnihetkel puhas võimalus. Inimene saab selleks, kelleks ühiskond teda vormib-inimese enese kaasabil. Isiksuse loomine algab eelteadvustikus
suurema ajukoljuga, ümar kukal, lame laup, suured silmakoopad. Inimese evolutsiooni kõrvalharu. Arukas inimene ehk tark inimene ehk pärisinimene – kõrge laup, väikesed hambad, suur ajukolju, käsitlesid tööriistu. 45. Tead primaatidele omaseid tunnuseid. 46. Jäsemetel 5 sõrme/varvast; hea nägemine ning suur aju 47. Oskad võrrelda omavahel inimese ja šimpansi skeletti (vt. lk. 58) 48. Oskad nimetada inimliigile tüüpilisi tunnuseid (5). (vt. lk. 57) Suurem ajumaht; teistsugune hammastik; vähene ja kindlades kohtades karvkate; suur higinäärmete hulk;likuta püsti asendis; võime kõneleda ja tehnikat kasutada 49. Milline on inimese sigimise eripära võrreldes teiste loomadega? Suguküpseks saamine võtab rohkem aega, vanemate hoolitsus kestab kauem, erinev seksuaalkäitumine 50. Milles seisnevad sotsiaalne ja kultuuriline evolutsioon ? s.e. – ühiskonna areng k.e
Kullesed hingavad lõpustega ja kasutavad orienteermiseks küljejooneelundit. Alguses on pikk lai saba ning jäsemeid ei ole. Programeeritud rakusurma ehk apoptoosi käigus kaovad kullesele iseloomulikud organid. Kujunevad lõuad, keel, jäsemed ja silmad suurenevad, muutused närvisüsteemis. Kaladel areneb munast vastne, kes esialgu toitub kõhupoolel asuva rebukoti varudest. Vastsest areneb maim, täiskasvanud kala sarnane. Vastsed elavad vee pindmistes, täiskasvanud sügavates kihtides. Inimliigile on iseloomulik pikk lapsepõlv. Aju areng, sotsiaalne eluviis, oskuste ja teadmiste omandamine. Ajukaal kahekordistub esimese eluaasta jooksul. Aju suurenemine on tingitud närviraku aksonite ja dejdriitidele kasvavad uued külgjätked. Murdeiga ehk puberteet algab 10-aastaselt. Käivitub hormoonide toimel, mis käivitavad suguelundite kasvu ja suguhormoonide eritumise sugunäärmetes. Küpsevad sugurakud, arenevad sugutunnused, tekib huvi vastasugupoole vastu.
aktidega, mida mehaanikaseadused vähimalgi määral ei seleta. Aga kui kõigi sääraste küsimustega kaasnevad raskused jätaksid veidigi ruumi arutleda inimese ja looma erinevuse üle, leiaksime ühe väga erilise omaduse, mis neid lahutab ja mille olemasolu ei saa kuidagi eitada: see on enesetäiustamise võime -- võime, mis igasugustes olukordades arendab järgemööda kõiki muid võimeid ning on omane nii inimliigile tervikuna kui ka igale indiviidile eraldi võttes. Loom saab mõne kuuga selleks, milleks ta jääb kogu eluks, tema liik on tuhande aasta pärast ikka sama, mis ta oli tolle aastatuhande alguses. Miks saab ainult inimene aru kaotada? Kas mitte sellepärast, et seda tehes pöördub ta tagasi oma esialgsesse seisundisse ja võib-- erinevalt loomast, kes säilitab alati oma instinktid, sest ta pole midagi omandanud ega
rea lõpuni. Kolmikutes tuuakse sisse paralleelteema või lüüriline mõtisklus. Sonett kulmineerub 14. värsis vaimuka puändiga. Veel kinnisvorme: eleegia, ood, pastoraal, epigramm Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Narratiiv Narratiiv kui sündmustel rajaneva, ajalise korrastatuse loomise vahend. Narratiivi eelduseks on ajataju. Konkreetsest ajahetkest eemaldumist võimaldava narratiivi loomise võime on teadaolevalt omane ainult inimliigile. Narratiivi minimaalselt kohustuslikud elemendid: tekst lugu (sündmused) jutustamine. Olulised on ka loo esitus ja tegelased, samuti vastuvõtja (kellele lugu jutustatakse). Oluline küsimus: kuidas narratiiv toimib? Milleks ta hea on? Narratiivi põhiteljeks on ajaline telg; lugu ilmub liikumisena ajas. Narratiiv kui tekstitüüp, mis sisaldab tegevuse arengut (erinevalt kirjeldusest, milles ei ole tegevuse
rea lõpuni. Kolmikutes tuuakse sisse paralleelteema või lüüriline mõtisklus. Sonett kulmineerub 14. värsis vaimuka puändiga. Veel kinnisvorme: eleegia, ood, pastoraal, epigramm Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Narratiiv Narratiiv kui sündmustel rajaneva, ajalise korrastatuse loomise vahend. Narratiivi eelduseks on ajataju. Konkreetsest ajahetkest eemaldumist võimaldava narratiivi loomise võime on teadaolevalt omane ainult inimliigile. Narratiivi minimaalselt kohustuslikud elemendid: tekst –lugu (sündmused) – jutustamine. Olulised on ka loo esitus ja tegelased, samuti vastuvõtja (kellele lugu jutustatakse). Oluline küsimus: kuidas narratiiv toimib? Milleks ta hea on? Narratiivi põhiteljeks on ajaline telg; lugu ilmub liikumisena ajas. Narratiiv kui tekstitüüp, mis sisaldab tegevuse arengut (erinevalt kirjeldusest, milles ei ole tegevuse
lihtsalt välja, vaid vulkaanipurske tagajärjel hävis kogu elusloodus, ka homo floresiensis. Nende juurest on leitud ka keerukaid tööriistu, seega olid võrreldavad kreoonlastega. Paar aastat tagasi avastati veel üks koos inimesega eksisteerinud inimliik. Ühest asulast leiti luustikke, kuid need olid erinevad kreoonlaste omadest ja umbes 30 000 aastat vanad. Pääbol õnnestus luutükist eraldada DNA, see ei kuulunud tänapäeva inimesele ega ka neandertaallasele, vaid omaette inimliigile. On ka Siberi inimene, kes eraldus kaasaaegse inimese eellaste sugupuust umbes poole miljoni aasta eest. Analoogilisi leide pole varem märgatud. Hominiide on maal elanud palju rohkem erinevaid kui varem arvatud. 6. LOENG Kiviaeg. Tulekivi võib viidata mõnele kiviaegsele muistisele. (Opsidiaan) Arheoloogia põhiperioodid on kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg. 12 Kiviaeg jaguneb: Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg
Kõne • üks keerulisematest kognitiivsetest ja motoorsetest funktsioonidest • õpitud oskus • Millised kõnega seotud häired kaasuvad TS kahjustusele? • kõne arenguks on kaasasündinud baas • Millised kõnega seotud häired tekivad FS kahjustusel? • teised (looma)liigid ei tekita silpe – -puuduvad kaashäälikud!!-inimliigile ainuomane (MacNeilage) Penfieldi kõnepiirkonna “kaardistamine” • anatoomiline baas: madal kõri, lai kurk (Lieberman) • Epilepsiahaigetel op-i käigus kõnega seotud ajupiirkonna elektriline stimulatsioon
annaabi.ee 
