......................................................................................9 2 Sissejuhatus Maailmas on umbes 6700 tuvastatud keelt, millest enamus keeli kõneleb vähem kui tuhat inimest. Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on kõige selgem tunnus, mis eristab inimest teistest loomaliikidest. Inimene on rääkiv- ja sümboleid kasutav loom. Teiste elusolendite suhtlussüsteemid ei ole võrreldavad inimkeelega süsteemi keerukuse, põhimärkide (sõnavara) hulga, vahelduvuse, ega varieeruvuse osas. Erinevus on eelkõige kvaliteedis. Iga päev läheb meil vaja tuhandeid sõnu. Kogu inimühiskond ja kultuur sõltuvad suurel määral keelest, side varasemate sugupõlvedega säilib eelkõige tänu keelele: raamatutele ja dokumentidele. Inimlaps omandab esimese ehk emakeele loomupäraselt, ilma õpetamata. Piisab lihtsalt suhtlemisest teiste inimestega.
1. loeng Keel kui märgisüsteem, inimkeel ja teised keeled. Sümbol, indeks, ikoon. 1. Keele all mõistetakse eelkõige loomulikku inimkeelt. See on keel üldisemas mõttes. Konkreetselt võib rääkida eesti, saksa, suahiili jms keelest. On ka tehiskeeli, millel on hulk inimkeelega ühiseid omadusi. Ainult inimesel kui liigil on keeleomandamisvõime. Loomad, linnud, putukad jms suhtlevad ka ja neil on omamoodi keel, kuid seda ei saa keerukuse poolest võrrelda inimkeelega. 2. Keelt võib vaadelda erinvalt: - Kui sotsiaalset nähtust - Kui kultuurilist nähtust - Kui mentaalset/psühholoogilist nähtust - Kui semiootilist nähtust (märgisüsteemina) - jne 3. Loomulikud keeled: Normaalse kognitiivse arenguga inimesed valdavad mingisugust (mingisuguseid) loomuilikku keelt (loomulikke keeli). Keel on loomulik selles mõttes, et
27. Psühholingvistika uurimisvaldkond ja meetodid. Psühholingvistika uurib keele omandamist, mõistmist ja produktsiooni. Psühholingvistika meetodid:korpusuuringud (lapskeele uuringud) ja eksperimendid (teadusliku oletuse kontrollimine). 28. Keele omandamise uurimine. Keele omandamine toimub imiteerimise ja treenimise kaudu (biheivorism) keel areneb lapse kognitiivse arengu käigus (kognitivism) Kui laps jätta esimestel eluaastatel ilma kokkupuutest inimkeelega, siis hiljem pole ta enam suuteline keelt omandama (Eric Lenneberg)
1. Keele mõiste Keel eristab inimest teistest loomaliikidest. Inimene on rääkiv loom ja sümboleid kasutav loom. Teised loomad küll suhtlevad omavahel, kuid nende suhtlussüsteemid ei ole võrreldavad inimkeelega süsteemi keerukuse, nüansirikkuse jm osas. Erinevus on pigem kvalitatiivne kui kvantitatiivne. Olulisim inimeste vahelise suhtluse vahend on loomulik keel (nt inglise või eesti keel): 1.keeled on tekkinud ja arenenud loomulikul teel aastatuhandete vältel, sõnavara on kujunenud väljendama seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik. 2.inimlaps omandab emakeele ehk esimese keele loomupäraselt, ilma õpetamiseta. 3
Karlssoni õpik: 15-48 Keele mõiste Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on nii universaalne ning tundub nii loomulik ja enesestmõistetav, et selle üle ei jääda kuigi sageli mõtisklema. Inimene on rääkiv loom ja sümboleid kasutav loom. Teiste loomade suhtlussüsteemid ei ole võrreldavad inimkeelega süsteemi keerukuse, põhimärkide hulga, kasutuse vahelduvuse ja nüansirikkuse osas. Erinevus pigem kvalitatiivne kui kvantitatiivne. Keelt läheb meil vaja igal pool. Eestlaste rääkimiskiirus argivestluses võib olla 150-180 sõna/min. Täiskasvanud inglase keskmine lugemiskiirus on 250 sõna/min ehk 15 000 sõna/h. Kõige olulisem inimeste vahelise suhtluse vahend on loomulik keel (nt ainu, inglise, joruba, soome või eesti keel). Kõik
moodustistest. Kulukaid displeisid võivad endale lubada vaid kvaliteetsed isendid. Idee signaali kulukusest kui selle usaldusväärsuse garantiist pakkus esimesena välja Amotz Zahavi (1975) - seda tuntakse nn. händikäpi printsiibina. Loomade suhtlus ja inimkeel. Loomad kasutavad enamasti üldiseid, ebatäpseid ja miimilisi signaale, kuid on ka rida erandeid. Inimkeele ja loomade signaalide vahe pole kvalitatiivne, vaid kvantitatiivne. Meemesilase tants kui keel, selle inimkeelega sarnased omadused. Kui nektarit otsiv töölismesilane leiab hea uue ressursiasupaiga, lendab ta tarru ja esitab taru vertikaalsel siseseinal ühe kahest tantsust: ringtants(resurss lähiümbruses) või vibav tants(resurss kaugemal). Tantsudel inimkeelega sarnased omadused: sümboolsus – oluline info on tantsusse sisse kodeeritud stiliseeritud viisil; kronesteesia - kajastatakse sündmusi, mis on võrreldes suhtluse toimumise koha ja ajaga ajalis-ruumiliselt nihutatud.
katsed. Lev Võgotski (Vygotski) -“Keel ja mõtlemine” 1934 lapse lähima arengu tsoon, keel ja mõtlemine pärinevad eri allikatest, kuid “saavad kokku” ja lahku enam ei lähe rõhutas suhtluse olulisust rohkem kui Piaget. Nativism: Chomsky alates 1950test Language Acquisition Device (LAD), hiljem Universaalne Grammatika (UG) Tänapäeval vastanduvad nativistid ja “ emergentsionistid”. Kriitiline periood • Kui laps jätta esimestel eluaastatel ilmakokkupuutest inimkeelega, siis hiljem pole ta enam suuteline keelt omandama (Eric LennebergBiological Foundations of Language (1967) • “Loomulikud” eksperimendid: metsik poiss Aveyronist (1800) ja Genie (1977) • Tänapäeval arvatakse, et eri keelevõimete jaoks on erinevad kriitilised perioodid (5.-15. eluaasta vahel) Tihti räägitakse psühholingvistikast kitsamas tähenduses, jättes keele omandamise kui spetsiifilise valdkonna eraldi teadusharuks.Tänapäeva psühholingvistika ei püüa tuvastada
katsed. Lev Võgotski (Vygotski) -"Keel ja mõtlemine" 1934 lapse lähima arengu tsoon, keel ja mõtlemine pärinevad eri allikatest, kuid "saavad kokku" ja lahku enam ei lähe rõhutas suhtluse olulisust rohkem kui Piaget. Nativism: Chomsky alates 1950test Language Acquisition Device (LAD), hiljem Universaalne Grammatika (UG) Tänapäeval vastanduvad nativistid ja " emergentsionistid". Kriitiline periood · Kui laps jätta esimestel eluaastatel ilmakokkupuutest inimkeelega, siis hiljem pole ta enam suuteline keelt omandama (Eric LennebergBiological Foundations of Language (1967) · "Loomulikud" eksperimendid: metsik poiss Aveyronist (1800) ja Genie (1977) · Tänapäeval arvatakse, et eri keelevõimete jaoks on erinevad kriitilised perioodid (5.-15. eluaasta vahel) Tihti räägitakse psühholingvistikast kitsamas tähenduses, jättes keele omandamise kui spetsiifilise valdkonna eraldi teadusharuks.Tänapäeva psühholingvistika ei püüa tuvastada
· Samojeedi keeled · nganassaani · eenetsi · juratsi · neenetsi · sölkupi · kamassi · matori Karlssoni õpik: 15-48 Keele mõiste Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on nii universaalne ning tundub nii loomulik ja enesestmõistetav, et selle üle ei jääda kuigi sageli mõtisklema. Inimene on rääkiv loom ja sümboleid kasutav loom. Teiste loomade suhtlussüsteemid ei ole võrreldavad inimkeelega süsteemi keerukuse, põhimärkide hulga, kasutuse vahelduvuse ja nüansirikkuse osas. Erinevus pigem kvalitatiivne kui kvantitatiivne. Keelt läheb meil vaja igal pool. Eestlaste rääkimiskiirus argivestluses võib olla 150-180 sõna/min. Täiskasvanud inglase keskmine lugemiskiirus on 250 sõna/min ehk 15 000 sõna/h. Kõige olulisem inimeste vahelise suhtluse vahend on loomulik keel (nt ainu, inglise, joruba, soome või eesti keel)
annaabi.ee 
