suhetel (Pythagorase teoreem) Hippokrates > arst, mõtteviis, mis püüdis leida haiguse ja tervise loomulikke seletusi (Hippokratese vanne) Herodotos > ajaloo ja etnoloogia isa (,,Historia") Platon Platon oli Sokratese õpilane. Ta kirjutas oma tööd üles dialoogidena, andis mõtteid edasi Sokratese sõnade järgi. Platoni ideeõpetus seisnes selles, et ideed on muutumatud ja tõelised, meeltega tajutavad asjad on vaid nende ebatäiuslikud koopiad. Inimindiviid koosnes kolmest vastandlikust elemendist: kirg, mõistus ja tahe. Mõistuse kohus on olukorda kontrollida, valitsedes tahte abil kirge. Platoni arvates oli ideaalilähedaseks riigiks Sparta. Kogu tema filosoofiast annab ülevaate tema põhiteos, dialoog ,,Riik". Platoni mõju oli väga oluline kristluse kujunemisele, kuna filosoofi täiusliku ideede maailma õpetus sobis kristliku ainujumala ideega. Kreeka teater
olla suhtelised, sest inimeste hinnangud samadele asjadele võivad olla erinevad. Inimlikud normid peaksid vastama tugevate ja võimekate,mitte nõrkade ja saamatute huvidele. Sokrates Voorus on midagi püsivat, reaalset ja inimeste omavahelisest kokkuleppest sõltumatut. Platon ideed on muutumatud ja reaalsed, meeltega tajutav maailm aga on üksnes ideede muutlik ja ebatäiuslik koopia. Kõigil meeleorganitega tajutavatel asjadel ja nähtustel on oma täisulikud olemuspõhjused ideed. Inimindiviid koosneb kirest,mõistusest ja tahtest. Aristoteles Idee kui tetud omaduste kogum võtab kokku asja olemuse,sidudes sama tüüpi asju, kuid üksikud asjad eelnevad siiski üldistele ideedele ega ole neist lahus. Ideedel pole iseseisvat olemist. Eksisteerib ainult meeltega tajutav maailm. 20.Hellenismiaja ühiskonnas tekkisid võrreldes Kreeka polistega suurriigid ja linnad(väljaspool Kreekat,rikkad),rahvaarv kasvas hellenismiajastul,riikide
teoreem) Hippokrates > arst, mõtteviis, mis püüdis leida haiguse ja tervise loomulikke seletusi (Hippokratese vanne) Herodotos > ajaloo ja etnoloogia isa (,,Historia") Platon Platon oli Sokratese õpilane. Ta kirjutas oma tööd üles dialoogidena, andis mõtteid edasi Sokratese sõnade järgi. Platoni ideeõpetus seisnes selles, et ideed on muutumatud ja tõelised, meeltega tajutavad asjad on vaid nende ebatäiuslikud koopiad. Inimindiviid koosnes kolmest vastandlikust elemendist: kirg, mõistus ja tahe. Mõistuse kohus on olukorda kontrollida, valitsedes tahte abil kirge. Platoni arvates oli ideaalilähedaseks riigiks Sparta. Kogu tema filosoofiast annab ülevaate tema põhiteos, dialoog ,,Riik". Platoni mõju oli väga oluline kristluse kujunemisele, kuna filosoofi täiusliku ideede maailma õpetus sobis kristliku ainujumala ideega. Kreeka teater Kreeka teater kujunes välja veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest
kasutatav meetod annab adekvaatseid tulemusi. Usk on "...kindel usaldus selle vastu, mida oodatakse ja veendumus selles, mida ei nähta" (Heebrealastele 11.1). Füüsikalise (või loodusteadusliku) maailmapildi aluseks on usk (loodus-) teaduse meetodisse. Reeglina on see eksperimentaalselt põhjendatud usk. Maailmapildi moodustab kõik see, mis eristab inimest teistest elusolenditest. See on süstematiseeritud info, mida inimindiviid maailma kohta omab. Füüsikalise maailmapildi omamine tähendab indiviidi suutlikkust tajuda füüsikaliste teadmiste konteksti (sisemise veendumusega öelda, et nii see peabki olema, see fakt sobib täpselt minu varasemate teadmistega looduse kohta). Massi olemus on siiani üks ebaselgemaid asju füüsikas (eelkõige on vastuseta küsimus: miks inertne mass ja raske mass on nii hästi võrdelised, kui nad kirjeldavad looduse kaht
tunnetamisel kasutatav meetod annab adekvaatseid tulemusi. Usk on “… kindel usaldus selle vastu, mida oodatakse ja veendumus selles, mida ei nähta” (Heebrealastele 11.1). Füüsikalise (või loodusteadusliku) maailmapildi aluseks on usk (loodus-) teaduse meetodisse. Reeglina on see eksperimentaalselt põhjendatud usk. Maailmapildi moodustab kõik see, mis eristab inimest teistest elusolenditest. See on süstematiseeritud info, mida inimindiviid maailma kohta omab. Füüsikalise maailmapildi omamine tähendab indiviidi suutlikkust tajuda füüsikaliste teadmiste konteksti (sisemise veendumusega öelda, et nii see peabki olema, see fakt sobib täpselt minu varasemate teadmistega looduse kohta). Massi olemus on siiani üks ebaselgemaid asju füüsikas (eelkõige on vastuseta küsimus: miks inertne mass ja raske mass on nii hästi võrdelised, kui nad
tegutsemisvabadus on suur, inimese juures hinnatakse iseseisvust, ettevõtlikkust. Sotsiaaldarvimism Spencer uskus, et Darwini loodusliku valiku teooria kehtib ka inimühiskonnas. Seda väljendab lause "survival of the fittest" tugevamate ellujäämine. Seega tugevamad inimesed (ja ühiskonnad) tõrjuvad aja jooksul välja nõrgemad. See on loomulik protsess ja riik ei tohi seda takistada. Sotsiaalne organism Ühiskond on mitmes mõttes nagu organism: inimindiviid ühiskonna jaoks = rakk organismi jaoks, grupp = kude, teed ja ehitised = skelett, hüvede jaotus = vereringe, käsklused ja regulatsioon = närvisüsteem, majandus = toitumine. Aga siiski on nende vahel ka olulised erinevused: organismi kõik osad on allutatud terviku huvidele, ühiskonna puhul on aga tervik (ühiskond) allutatud osade (inimeste) huvidele; organismis on teadvus lokaliseeritud ühte ossa (ajju), ühiskonnas on see aga erinevate inimeste peades laiali.
filosoofia pole seega mitte sõnadega sofistide kombel mängimine või pilvepiiril taevaste ja maiste asjade üle targutamine, vaid pigem elamise viis Platon - oli vanakreeka filosoof,Sokratese õpilane. Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. Ideed on jäävad, püsivad, muutumatud, iseeneses olevad ja igavesed. Inimindiviid koosnes kolmest vastandlikust elemendist: kirg, mõistus ja tahe. Mõistuse kohus on olukorda kontrollida, valitsedes tahte abil kirge. Platoni arvates oli ideaalilähedaseks riigiks Sparta. Kogu tema filosoofiast annab ülevaate tema põhiteos, dialoog ,,Riik". Platoni mõju oli väga oluline kristluse kujunemisele, kuna filosoofi täiusliku ideede maailma õpetus sobis kristliku ainujumala ideega. 8.
PLATONI IDEEÕPETUS - ja vormist. Platoni ideeõpetus seisnes selles, et ideed on muutumatud ja tõelised, meeltega tajutavad asjad on vaid nende ebatäiuslikud koopiad. Inimindiviid koosnes kolmest vastandlikust elemendist: kirg, mõistus ja tahe. Mõistuse kohus on olukorda kontrollida, valitsedes tahte abil kirge. Platoni arvates oli ideaalilähedaseks riigiks Sparta. Kogu tema filosoofiast annab ülevaate tema põhiteos, dialoog ,,Riik". Platoni mõju oli väga oluline kristluse kujunemisele, kuna filosoofi täiusliku ideede maailma õpetus sobis kristliku ainujumala ideega. Kuigi nähtavad maailmad on tekkimises ja hävimises, on see, mis neid asjadena vormib, olemus,
Teistes definitsioonides nihkub rõhuasetus mingile konkreetsele inimesele ainuomaste tunnusjoonte komplekti määratlemisele ja kirjeldamisele. Isiksus on sellin psühholoogiliste ja käitumuslike tunnuste unikaalne kogum, mis võimaldab isikut teistega võrrelda ja mis tuleneb kaasasündinud ja elu kestel omadatud kalduvustest ja eelustest, mille alusel indiviidist areneb välja psühholoogiliselt omanäoline subjekt. Liigi homo sapiens iga sündinud isend ehk inimindiviid ei kujune ilmtingimata täisvereliseks isiksuseks,kui selleks pole täidetud teatud füsioloogilised, kultuurilised ja sotsiaalsed eeldused. Isiksuse mõistmise ja määratlemise aluseks on selliste järjepidevate käitumuslike ja psüühiliste omaduste kogum, mis sama isiku puhul samades või sarnastes tingimustes seaduspäraselt või suure tõenäosusega avaldub. Seega aitab isiksuse iseloomu ja muude
inimese juures hinnatakse iseseisvust, ettevõtlikkust. Sotsiaaldarvimism Spencer uskus, et Darwini loodusliku valiku teooria kehtib ka inimühiskonnas. Seda väljendab lause “survival of the fittest” – tugevamate ellujäämine. Seega tugevamad inimesed (ja ühiskonnad) tõrjuvad aja jooksul välja nõrgemad. See on loomulik protsess ja riik ei tohi seda takistada. Sotsiaalne organism Ühiskond on mitmes mõttes nagu organism: inimindiviid ühiskonna jaoks = rakk organismi jaoks, grupp = kude, teed ja ehitised = skelett, hüvede jaotus = vereringe, käsklused ja regulatsioon = närvisüsteem, majandus = toitumine. Aga siiski on nende vahel ka olulised erinevused: organismi kõik osad on allutatud terviku huvidele, ühiskonna puhul on aga tervik (ühiskond) allutatud osade (inimeste) huvidele; organismis on teadvus lokaliseeritud ühte ossa (ajju), ühiskonnas on see aga erinevate inimeste peades laiali
meie tegevus on suunatud. Füüsika on põhivahend uue kollektiivse info saamiseks (indiviidide maailmapiltide ühisosa täiendamiseks). Füüsika eesmärgiks on välja selgitada looduses toimivad põhilised seaduspärasused ja teha need üldarusaadavaks ("tõlkida" inimkeelde). Maailmapildi moodustab kõik see, mis eristab inimest teistest elusolenditest. See on süstematiseeritud info, mida inimindiviid maailma kohta omab. Füüsikalise maailmapildi omamine tähendab indiviidi suutlikkust tajuda füüsikaliste teadmiste konteksti (sisemise veendumusega öelda, et nii see peabki olema, see fakt sobib täpselt minu varasemate teadmistega looduse kohta). Maailmapildi aluseks on indiviidi usk sellesse, et tema poolt maailma tunnetamisel kasutatav meetod annab adekvaatseid tulemusi. Usk on "...kindel usaldus selle vastu, mida oodatakse ja veendumus
parajasti uurime või millele meie tegevus on suunatud. Füüsika eesmärgiks on välja selgitada looduses toimivad üldised põhjuslikud seosed ja teha need üldarusaadavaks (tõlkida inimkeelde). Füüsika põhiküsimus: Mis on põhjuslikkuse põhjus? Kaasaegne vastus sellele kõlab: fermionide ja bosonite supersümmeetria. Maailmapildi moodustab kõik see, mis eristab inimest teistest elusolenditest. See on süstematiseeritud info, mida inimindiviid maailma kohta omab. Füüsikalise maailmapildi omamine tähendab indiviidi suutlikkust tajuda füüsikaliste teadmiste konteksti (sisemise veendumusega öelda, et nii see peabki olema, see fakt sobib täpselt minu varasemate teadmistega looduse kohta). Maailmapildi aluseks on indiviidi usk sellesse, et tema poolt maailma tunnetamisel kasutatav meetod annab adekvaatseid tulemusi. Usk on "...kindel usaldus selle vastu, mida oodatakse ja veendumus
parajasti uurime või millele meie tegevus on suunatud. Füüsika eesmärgiks on välja selgitada looduses toimivad üldised põhjuslikud seosed ja teha need üldarusaadavaks (tõlkida inimkeelde). Füüsika põhiküsimus: Mis on põhjuslikkuse põhjus? Kaasaegne vastus sellele kõlab: fermionide ja bosonite supersümmeetria. Maailmapildi moodustab kõik see, mis eristab inimest teistest elusolenditest. See on süstematiseeritud info, mida inimindiviid maailma kohta omab. Füüsikalise maailmapildi omamine tähendab indiviidi suutlikkust tajuda füüsikaliste teadmiste konteksti (sisemise veendumusega öelda, et nii see peabki olema, see fakt sobib täpselt minu varasemate teadmistega looduse kohta). Maailmapildi aluseks on indiviidi usk sellesse, et tema poolt maailma tunnetamisel kasutatav meetod annab adekvaatseid tulemusi. Füüsikalise (või loodusteadusliku) maailmapildi aluseks on usk
Kz. Kaks esimest valemit tähendavad ühte ja sama – mingi indiviid on inimene, kaks viimast tähendavad samuti ühte ja sama – mingi indiviid on koer. Ent see ei tähenda, nagu x tähistaks inimest või nagu y tähistaks koera. Alles koos predikaatsümboliga saab muutujat x interpreteerida inimeseks või koeraks. Nt valem Ix & Kx näitab, et x on inimene ja koer ühekorraga. Valem Ix & Kz näitab, et selles valemis on x inimindiviid ja z on koerindiviid, ning valem Iz & Ky näitab, et selles valemis on z inimindiviid ja y on koerindiviid. Tabel 8.2. Armastusseosest inimeste vahel, kuid baashulgaks on universaalhulk. Tähistused: Rxy – x armastab y-it, Ix – x on inimene. Kõik armastavad kõiki: ∀x [Ix → ∀y (Iy→ Rxy)]. Keegi ei ela armastuseta: ∀x [Ix → ∃y (Iy & Rxy)]. On keegi, kes armastab kõiki: ∃x [Ix & ∀y (Iy→ Rxy)]. On keegi, keda kõik armastavad: ∃y [Iy & ∀x (Ix→ Rxy)].
Kz. Kaks esimest valemit tähendavad ühte ja sama mingi indiviid on inimene, kaks viimast tähendavad samuti ühte ja sama mingi indiviid on koer. Ent see ei tähenda, nagu x tähistaks inimest või nagu y tähistaks koera. Alles koos predikaatsümboliga saab muutujat x interpreteerida inimeseks või koeraks. Nt valem Ix & Kx näitab, et x on inimene ja koer ühekorraga. Valem Ix & Kz näitab, et selles valemis on x inimindiviid ja z on koerindiviid, ning valem Iz & Ky näitab, et selles valemis on z inimindiviid ja y on koerindiviid. Tabel 8.2. Armastusseosest inimeste vahel, kuid baashulgaks on universaalhulk. Tähistused: Rxy x armastab y-it, Ix x on inimene. Kõik armastavad kõiki: x [Ix y (Iy Rxy)]. Keegi ei ela armastuseta: x [Ix y (Iy & Rxy)]. On keegi, kes armastab kõiki: x [Ix & y (Iy Rxy)].
annaabi.ee 
