KAS LUUA UUSI ORGANISME Kas loomade geneetiline muundamine on moraalselt vastuvõetav? Kas geenide ülekandmine ühelt loomalt teisele on luba- tav? Kas loomadele võib siirdada geene, et uurida inimhaiguste ravi- võimalusi? Loomade geneetiline muundamine ja selle moraalsus pole just laialt levinud küsimus meie praeguses ühiskonnas. Teadus on siiski jõudnud nii kaugele, et selle teema uurimisega tuleb tegeleda ja leida vastused küsimustele, millele siiani pole neid leitud. Kui rääkida vaatepunktist, mis avaneb loomade õiguste eest võitlejate ehk loomakaitse seltsi poolt, võib üsna kindlalt väita, et loomade geneetilises muundamises pole mitte raasukestki moraalsust.
munarakust tuum, ja viia selle tuuma asemele teise looma somatilise raku tuum. Siis seda munarakku viiakse asendusema emaksse ja sündib klooneetitud loom. See loom ei ole 100% oma ema (kellest somaatilisest rakust on võetud tuum) koopia, vaid see on väga sarnane loom. Miks on oluline teada organismide genoomide täispikki järjestusi? Tänu geenijärjestamise tehnoloogia täiustumisele loodavad teadlased loomade DNA kaudu jõuda lähemale inimhaiguste mõistmisele, täiendades ühtlasi teadmisi bioloogiast ja evolutsioonist. Looma DNA võrdlemine inimese omaga võib anda meditsiiniteaduse seisukohalt olulist informatsiooni ning seetõttu valmisidki kõigepealt selliste laialdaselt laboriloomadena kasutatavate loomade genoomid nagu rott, hiir ja koer. Suur osa inimeste ja loomade DNA-st on ühine, teatud loomi on aastaid kasutatud inimhaiguste "mudelitena".
Mõtlemisparatamatu põhiprintsiip: hea on elu säilitada ja edendada, halb on elu hävitada ja takistada. Me peame alluma paratamatusele elu kahjustada (putukad metsateel, hiired majas, pesemine kui massimõrv bakterite tapmise näol, sööme teisi organisme). Elu võib kahjustada vaid siis, kui see on paratamatu: talumees niidab lehmatoiduks 100 lille, hiljem koju jalutades pole aga enam õigustatud suvalisele lillele jalaga virutamine. Loomkatsed inimhaiguste raviks?! Kokkuvõtteks: huvitav raamat, mis pani mitmete asjade üle sügavamalt järgi mõtlema, kuigi autori keerukaid mõttekäike oli vahel raske jälgida.
teostada katseklaasis. Organismide kloneerimine on keerulisem: tuleb eraldada viljastunud munarakust tuum ja viia selle asemele teise looma somaatilise raku tuum. Seejärel viiakse munarakk asendusema emakasse ja sünnib kloneeritud järglane. Sündinud loom ei ole 100% oma ema, kelle somaatilisest rakust võeti tuum, koopia, vaid väga sarnane loom. 57. Miks on oluline teada organismide genoomide täispikki järjestusi? Loomade DNA kaudu võib jõuda lähemale inimhaiguste mõistmisele, ühtlasi täiustuvad teadmised bioloogiast ja evolutsioonist. Loomade DNA võrdlemine in omaga annab meditsiiniteaduse seisukohalt olulist infot ja setõttu valmisidki esmalt tuntud laboriloomade hiire, roti ja koera genoomid. Suur osa in ja loomade DNAst on ühine, teatud loomi on aastaid kasutatud inimhaiguste mudelitena. Loomal esineva haiguse versioonis aktiivsete geenide väljaselgitamine võib kaas aidata vastavate geenide leidmise inimesel.
parandatakse. Seejuures kõige raskem on geenide toimetamine õigete rakkudeni. Tänapäeval on see veel väga noor ja arenemisjärgus ravimeetod, kuna meetodi katsetamine on keelatud. Põhjus: suur tüsistuste risk. Geeniteraapia suurimaks probleemiks on geenide toimetamine õigete rakkudeni. Meetod on ka kallis. 58. Miks on oluline teada organismide genoomi täispikki järjestusi? Teades genoomi täispikki järjestusi loodavad teadlased loomade kaudu jõuda inimhaiguste mõistmiseni. Suur osa inimeste ja loomade DNA-st on ühine, loomi kasutatakse inimhaiguste mudelitena. Samuti täiendab see teadmisi evulutsioonist ja bioloogiast. 59. Mille poolest erinevad healoomulised kasvajad pahaloomulistest? Healoomulistel kasvajatel säilub suuresti sarnasus koega, millest nad ürgnevad, kuid pahaloomulistel kasvajatel on sarnasus lähtekoega väike. Pahaloomulises kasvajas on mitoose rohkelt ja ta kasvab kiiresti, seevastu healoomuline kasvaja suureneb
tuuma asemele teise looma somatilise raku tuum. Siis seda munarakku viiakse asendusema emaksse ja sündib klooneetitud loom. See loom ei ole 100% oma ema (kellest somaatilisest rakust on võetud tuum) koopia, vaid see on väga sarnane loom. 52. Geeniteraapia vt. kospekt ja õpik 53. Miks on oluline teada organismide genoomide täispikki järjestusi? Tänu geenijärjestamise tehnoloogia täiustumisele loodavad teadlased loomade DNA kaudu jõuda lähemale inimhaiguste mõistmisele, täiendades ühtlasi teadmisi bioloogiast ja evolutsioonist. Looma DNA võrdlemine inimese omaga võib anda meditsiiniteaduse seisukohalt olulist informatsiooni ning seetõttu valmisidki kõigepealt selliste laialdaselt laboriloomadena kasutatavate loomade genoomid nagu rott, hiir ja koer. Suur osa inimeste ja loomade DNA-st on ühine, teatud loomi on aastaid kasutatud inimhaiguste "mudelitena". Loomal esineva haiguse versioonis aktiivsete geenide
tuleb kõigepealt võtta kloneeritava organismi mingi rakku tuum ja siis see naise munarakku sisestada (eelnevalt on sealt tuum eemaldatud) ja siis see peremees organismi panna (naise vagiinasse) kus see uueks organismiks areneb. 55. Miks on oluline teada organismide genoomide täispikki järjestusi? Tänu geenijärjestamise tehnoloogia täiustumisele loodavad teadlased loomade DNA kaudu jõuda lähemale inimhaiguste mõistmisele, täiendades ühtlasi teadmisi bioloogiast ja evolutsioonist. Looma DNA võrdlemine inimese omaga võib anda meditsiiniteaduse seisukohalt olulist informatsiooni ning seetõttu valmisidki kõigepealt selliste laialdaselt laboriloomadena kasutatavate loomade genoomid nagu rott, hiir ja koer. Suur osa inimeste ja loomade DNA-st on ühine, teatud loomi on aastaid kasutatud inimhaiguste "mudelitena"
Miks on oluline teada organismide genoomide täispikki järjestusi? Selle abil on võimalik koostada evulutsiooni puid või arendada välja kindlaid mehhanisme sihtivaid ravimeid. Näiteks meditsiinis saab seda kasutada haiguste identifitseerimiseks ja potentsiaalselt ka ravi väljatöötamiseks erinevatele geneetilistele haigustele. Tänu geenijärjestamise tehnoloogia täiustumisele loodavad teadlased loomade DNA kaudu jõuda lähemale inimhaiguste mõistmisele, täiendades ühtlasi teadmisi bioloogiast ja evolutsioonist. Looma DNA võrdlemine inimese omaga võib anda meditsiiniteaduse seisukohalt olulist informatsiooni ning seetõttu valmisidki kõigepealt selliste laialdaselt laboriloomadena kasutatavate loomade genoomid nagu rott, hiir ja koer. Genoomika - täispikkade genoomide uurimine. Igal inimesel on pisut erinev genoom, need erinevused võivad mõjutada inimese tervist
imetajaid (lambaid, kitsi, veiseid), kes toodaksid piimas või veres inimese ravivalke või 8 toidulisandeid. Paljude katsete tulemusena on niisuguseid loomi ka saadud. Inimvalkude tootmisel ja kasutamisel sellisel viisil on mõningaid eeliseid nende mikrobioloogilise tootmise ees. (Viikmaa & Tartes, 2008, lk 41) Geneetiliselt muundatud loomi toodetakse järgmistel põhjustel: inimhaiguste uuringuks (haigus taasluuakse loomal), looma haiguste uurimiseks (resistentsus ja vastuvõtlikkus mingi haiguse suhtes), farmatseutiliste ravimite tootmiseks, allergiavabad lemmikloomad loomine hüpoallergilistele inimestele, suur osa loomi kasutuses ka katseloomadena, nende peal testitakse ravimeid, operatsioone, haigusi. (Pajuste, 2016) 9 2
annaabi.ee 
