müts, padi vms). Sagedamini tekivad haiguskolded avatud kehaosadele, näiteks näole, kaelale ja käsivartele, ning tavaliselt just sinna kohta, mis on loomaga otseselt kokku puutunud. Harvematel juhtudel haigestub ka juustega peanahk, kus tekib üks või mitu murdunud juustega haiguskollet. Peaseene ravi kestab keskmiselt kuus kuni kaheksa nädalat, mil laps neelab tablette. Peale kõigi nende punktide on veel see haigus ka nakkav. Kiirikseentõbi ehk aktinomükoos Kiirikseentõbi ehk aktinomükoos on inimestel ja loomadel esinev krooniline haigus, mida põhjustab kiirikseen ja iseloomustab mädakollete tekkimine. Kiirikseened on looduses laialdaselt levinud; inimesel leidub neid suuõõnes ja seedekanalis. Mikroskoobiga vaatlemisel meenutavad nad väliskujult seeni, raku ehituselt aga baktereiddutse. Kiirikseente tungimisel kudedesse areneb pikkamööda tihke põletikukolle, mille kohal olev nahk muutub lillakaspunaseks ja paiguti mulgustub. Inimesel
võõraid jalatseid ega kasutada teiste kammi. Suurt ohtu põhjustavad ka rohu ja heinakõrtel elavad kiirikseened. Kui inimene närib rohukõrsi, siis tungivad kiirikseened suu limaskesta haavaksete kaudu lihastesse ja lõualuudesse, põhjustades vähktõvega sarnaneva haiguse. Mükoos ehk seentõbi on inimese või looma organismis nugivate päris- või kiirikseente poolt tekitatud haigus. Mükoosil on palju vorme, enamik avaldub nahahaigustena (dermatomükoos), mõni taba ka siseelundeid (aktinomükoos). Kandidoos ehk kandidomükoos (pärmseenetõbi) on naha, limaskestade ja siseelundite seentõbi, mida tekitavad pärmseened. Inimene võib nakatuda puu- või juurvilja, saastunud esemete või nakatunud haigete kaudu. Pärmseente kahjustavat toimet tugevdab antibiootikumide pikaajaline kasutamine. Tekitab piiristunud limaskestakahjustusi, allergilisi lööbeid, ulatuslikke nahapõletikke või ekseeme, samuti võib see tabada siseelundeid.
a 1 juhtum Läänemaal • 2010. a 2 juhtumit – Lääne- ja Harjumaal • Kuulub teatamis-ja registreerimiskohustuslike loomataudide hulka Tekkepõhjused • Viirushaigus, tekitaja Retroviridae, Bovine leukemia virus • Peiteaeg 2-6 aastat • Krooniliselt kulgev • Vastuvõtlikud on igas vanuses veised, kliiniliselt avaldub vanemas eas • Ülekandumine: ninanõred, sülg, veri, in utero, iatrogeenne Diferentsiaaldiagnoosid • Sporaadiline leukoos • Tuberkuloos • Aktinomükoos • Kasvajad Inimesele ülekandumine • Haigelt loomalt – pole tuvastatud • Toore liha tarbimisel – pole tuvastatud • Töödeldud liha – ei levi Kasutatud kirjandus • Alaots, J., Saar, T., Viltrop, A. Eriepizootoloogia, 2006 • Vetnext: http:// www.vetnext.com/search.php?s=aandoening&id =73254760997%20126 • http:// www.fmv.utl.pt/atlas/linfoide/pages_us/linf036_ing .htm • http://en.wikipedia.org/wiki/Bovine_leukemia_virus • FAO: http:// www.fao
tasemel kogu aeg. Kui see peaks olema nii, siis peaks püüdma selgitada antud profiili teiste sündmuste valguses, mis toimuvad samasuguse regulaarsusega. Nt kõhulahtisus vastsündinud põrsastel. 8. Sporaadilise haiguse mõiste ja haiguse sporaadilisuse põhjused. Sporaadilise esinemise korral tekivad üksikud haigusjuhud ebaregulaarselt, sageli pikema ajavahemiku järel. Haigusjuhud ei tundu olevat seotud üksteisega aga ka seldelt määratlevate riskiteguritega. Nt aktinomükoos veisekarjas. 9. Sesoonsed, tsüklilised ja sekulaarsed. trendid - mõisted ja näited. Trend näitab statistilise aegrea muutuse põhisuunda. Haigestumisel on 4 liiki ajalisi trende: Lühiajalised epideemiad Sesoonsed trended Tsüklised trended Pikaajalised trended (sekulaarsed) 10.Ajaliste trendide hindamise meetodid ja vea allikad ajalistes trendides. Ajaliste trendide määramise meetodid:
Tüümusevorm – põevad 6-30 kuused veised. Kasvajad tüümuses, kaelal ja mesenteriaalsetes lümfisõlmedes. Nahavorm – esineb väga harva, põevad 1,5- 3 aastased loomad. Arvukad lümfoidkoe kasvajad nahas, peamiselt kaela-, selja- ja jäsemete piirkonnas. Kasvajate diameeter 1-2 cm. Sõlmekesed kattuvad korpadega, tekib allopeetsia ja hüperkeratoos. Diagnoosimine: Antikehade ja antigeeni määramine ELISA, IDR, IFM, KSR. Kasvajate patohistoloogiline uurimine Dif.diagnoos: Tuberkuloos, Aktinomükoos, Teised kasvajad. Retroviviridae -> Perekond – Alpharetrovirus -> Liik - lindude leukoosiviirus -> Lindude leukoos Patogenees: Suukaudselt või respiratoorselt linnu organismi sattunud viirus tungib vereringesse ja kandub verega lümforetikulaarelementide poolest rikastesse organitesse (maks, põrn, luuüdi ja tonsillid). Viirus võib persisteeruda organismis pikka aega proviirusena, ilma et leukemogeneesiprotsess käivituks. 5-8 nädalat pärast nakatumist tungib viirus Fabricius´e
sisaldavat agarit ning ühte kuni kolme selektiivset agarit (gramnegatiivsetele, grampositiivsetele, bakteroididele). Anaeroobseks uuringuks saadetud materjalist tehakse alati ka aeroobne külv. Selektiivsete söötmete kasutamine kiirendab tekitajate esialgset identifitseerimist ning kergendab erinevate tekitajate isoleerimist segainfektsiooni korral. Esmaskülve inkubeeritakse anaeroobselt 48 tundi ning kasvu puudumisel veel 48 tundi. Mõningate tekitajate kahtluse korral (näit aktinomükoos) tuleb esmaskülve inkubeerida mitu nädalat enne lõpliku negatiivse vastuse väljastamist. Esialgne samastamine. Võrreldakse omavahel kasvu aeroobselt ja anaeroobselt inkubeeritud söötmetel ning erinevatel selektiivsetel söötmetel; erinevatest anaeroobses külvis leiduvatest pesadest tehakse aerotolerantsuse test, et kindlaks teha, kas on tegemist tõeliste obligaatsete anaeroobidega või fakultatiivsete anaeroobidega. Lõplik samastamine
annaabi.ee 
