kuni 100 m laiad. Avamere poolt ümbritseb kaugemaid saari 200 m laiune kaitsetsoon. Vilsandi looduskaitseala tuumik- on umbes 6 km pikkune ja vaevalt 3km laiune ida - lääne suunas väljavenitatud saar, mille pindala on 8,9 km². Saar koosneb kahest osast - läänepoolsest ovaalse põhikujuga Suur - Vilsandist ning idapoolsest rombjast Väike - Vilsandist, mida ühendab madal Vahemere maakael. Vilsandi on kaitseala ainuke inimasustatud saar. Saare rannajoon on liigestatud lahesoppide, neemede ja paljude rannikulähedaste saarekestega. Ajalugu Alaline asutus kujunes saarel 18. sajandi algul kui hollandi meremees Johann Doll saarele elama asus. Temalt on saanud nime Tolli talu, mis hiljem on suurim Vilsandi taludest. Vanim teadaolev sadam paikneb Kihelkonna lahes juba keskajal ning Vilsandi tuletorn ehitati 1809.a. 20. sajandi algul oli Vilsandis 30 peret. Elanike arv on saarel ulatunud maksimaalselt 180 -
riikides siin ei leidu lihtsalt vastavaid kohtasid. Suurte tammide ehitamisega kaasnevad paisjärved hävitavad enda alla jääva maismaa koos kõikide seal asuvate ökosüsteemide ja inimasustusega. Näiteks Hiinas asuva Kolme Kuru hüdroelektrijaama paisjärv ujutab üle 1084 km2 suuruse maa-ala, sinna alla jääb 11 maakonda, 114 linna, 1711 küla, 1599 tehast ning 23800 hektarit põllumajanduslikku maad. Lisaks inimasustatud aladele jäävad vee alla ka metsad, kus leidub palju haruldasi liike. Lisaks eraldub vee alla jäänud metsade lagunemisel metaani, mis soodustab kasvuhooneefekti teket. Mida on probleemide lahendamiseks tehtud? Kahjuks tuleb tõdeda, et inimesed ei ole siiamaani hüdroenergia odavamaks, tulusamaks ja keskkonnasäästlikumaks muutmisega eriti palju vaeva näinud. Siiski, natukene on ära tehtud. · Üritatakse leida võimalikult odavaid võimalusi hüdroelektrijaamade rajamiseks, et
muutusi matka ajal. · Matkale minnes ei tohiks maha unustada kaarti ja kompassi. · Telgi püstitamisel peaks silmas pidama, et see tuleks püstitada kõrgemale kohale, et vihmavesi telgi alla ei koguneks. · Kui juhtute matkal ära eksima, ärge sattuge paanikasse. Võimaluse korral võib näiteks süüdata lõkke, et nii end teistele märgatavaks teha. Liikudes aga mööda kraavi- või jõekallast, võite inimasustatud kohta välja jõuda. Matkamine mägedes Raskusastme järgi jaotatakse matkad kolme kategooriasse kahte esimesse kuuluvaid matku saab läbi teha ka Eestis, kolmanda kategooia matka jaoks on vaja aga kõrgemaid mägesid ning minna selleks mõnda mägisemasse riiki. Et mägimatk õnnestuks, võiks arvesse võtta järgmist. · Kui muud matka ettevalmistused tehtud, tuleks valida mõnus matkaseltskond,
paljudes Euroopa riikides siin ei leidu lihtsalt vastavaid kohtasid. Suurte tammide ehitamisega kaasnevad paisjärved hävitavad enda alla jääva maismaa koos kõikide seal asuvate ökosüsteemide ja inimasustusega. Näiteks Hiinas asuva Kolme Kuru hüdroelektrijaama paisjärv ujutab üle 1084 km2 suuruse maa-ala, sinna alla jääb 11 maakonda, 114 linna, 1711 küla, 1599 tehast ning 23800 hektarit põllumajanduslikku maad. Lisaks inimasustatud aladele jäävad vee alla ka metsad, kus leidub palju haruldasi liike. Lisaks eraldub vee alla jäänud metsade lagunemisel metaani, mis soodustab kasvuhooneefekti teket. Mida on probleemide lahendamiseks tehtud? Kahjuks tuleb tõdeda, et inimesed ei ole siiamaani hüdroenergia odavamaks, tulusamaks ja keskkonnasäästlikumaks muutmisega eriti palju vaeva näinud. Siiski, natukene on ära tehtud.
..............................6 4.Vilsandi rahvuspargi ülesanded........................................................................................... 9 Vilsandi rahvuspark Vilsandi rahvuspargi moodustavad Vilsandi saar koos seda ümbritsevate laidude ja rahnudega ning Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla laht koos neis asetsevate saartega. Vilsandi rahvusparki kuulub ligikaudu 100 saart, ala võtab kokku 180 km². Vilsandi, mis on kaitseala ainuke inimasustatud saar, on ise on väga väike 6 km pikk ja vaevalt 3 km lai. Saare rannajoon on liigestatud lahesoppide, neemede ja paljude rannikulähedaste saarekestega. Vilsandi lääne- ja põhjarannal domineerib dolomiitne kaljurand. Loodust iseloomustavad eelkõige mereline kliima, rohke linnustik ja rannikualadele iseloomulik karaktertaimestik. Baltimaade vanim kaitseala hõlmab mitmeid erineva maastikuga looduskomplekse, millest iseloomulikumad on meresaared. Vilsandi on ainuke
3 INIMASUSTUSE TEKE Kindlalt ei saa öelda, mil esimesed inimesed Läänemere kaldale elama asusid. Eesti ala katsid pikemat aega jää, koos jäävaheaegadega. Kui inimesed jäävaheaegadel elasidki sel ajal, siis nende jäljed on minema pühitud. Me võime arvata, et mõnel soojemal jäävaheajal oli Eesti ala inimasustatud. Näiteks viimasele suuremale jääajale eelnenud vaheajal, mis on enam kui 116 000 aastat tagasi, oli siinne kliima palju soojem kui tänapäeva Eestis ning siin kasvas Lõuna- ja Kesk-Euroopale iseloomulikud taimed. Ainsaid tõendeid, et jäävaheaegadel Läänemere äärne ala asustanud oli, on leitud Kesk- Soomest Karijoel asuvast Susiluola kaljukoopast, kust leiti mõned primitiivsed kivist tööriistad, mille vanust hinnatakse 120 000 125 000 aastale.
1957. aasta 7. juunil võeti Eestis vastu looduskaitse seadus, mille alusel loodi Vilsandi linnuriigist Vaika Riiklik Looduskaitseala, mis 1971. aastal nimetati ümber Vilsandi Riiklikuks Looduskaitsealaks ning 7. detsembril 1993. aastal reorganiseeriti see Vabariigi Valitsuse määrusega Vilsandi Rahvuspargiks. Kaitseala hõlmab mitmeid maastikuliselt omapäraseid looduskomplekse, millest iseloomulikumaks on meresaared. Vilsandi on kaitseala ainuke inimasustatud saar. Saare rannajoon on liigestatud lahesoppide, neemede ja paljude rannikulähedaste saarekeste poolt. Vilsandi lääne- ja põhjarannal domineerib dolomiitne kaljurand. Loodust iseloomustavad veel eelkõige mereline kliima, rohke linnustik, ranniku- aladele iseloomulik karaktertaimestik ja huvitav riimveelise mere fauna. Vilsandi Rahvuspargi keskus asub Saaremaal Loona mõisas, mis on äsja taastatud. Vilsandi
Euroopa riikides siin ei leidu lihtsalt vastavaid kohtasid. Suurte tammide ehitamisega kaasnevad paisjärved hävitavad enda alla jääva maismaa koos kõikide seal asuvate ökosüsteemide ja inimasustusega. Näiteks Hiinas asuva Kolme Kuru hüdroelektrijaama paisjärv ujutab üle 1084 km 2 suuruse maa-ala, sinna alla jääb 11 maakonda, 114 linna, 1711 küla, 1599 tehast ning 23800 hektarit põllumajanduslikku maad. Lisaks inimasustatud aladele jäävad vee alla ka metsad, kus leidub palju haruldasi liike. Lisaks eraldub vee alla jäänud metsade lagunemisel metaani, mis soodustab kasvuhooneefekti teket. Osaliselt takistab hüdroenergia arengut ka majanduslik tasuvus. Eestis töötas kunagi üle 700 vesiveski, millest praegu oleks võimalik taastada 250300. Paraku kujunevad 20100 kW võimsusega elektrijaama automaatikaseadmete, elektrivõrgu liitumise ja ehitamise kulud ühe kW installeeritud võimsuse kohta suureks
1957. aasta 7. juunil võeti Eestis vastu looduskaitse seadus, mille alusel loodi Vilsandi linnuriigist Vaika Riiklik Looduskaitseala, mis 1971. aastal nimetati ümber Vilsandi Riiklikuks Looduskaitsealaks ning 7. detsembril 1993. aastal reorganiseeriti see Vabariigi Valitsuse määrusega Vilsandi Rahvuspargiks. Kaitseala hõlmab mitmeid maastikuliselt omapäraseid looduskomplekse, millest iseloomulikumaks on meresaared. Vilsandi on kaitseala ainuke inimasustatud saar. Saare rannajoon on liigestatud lahesoppide, neemede ja paljude rannikulähedaste saarekeste poolt. Vilsandi lääne- ja põhjarannal domineerib dolomiitne kaljurand. Loodust iseloomustavad: · mereline kliima · rohke linnustik · ranniku- aladele iseloomulik karaktertaimestik · huvitav riimveelise mere fauna. Matsalu rahvuspark Matsalu looduskaitseala loodi 1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. 1976
annaabi.ee 
