sekreteeritud signaalmolekul seostub sama raku retseptoritega(somatostatiini toime enda sekretsioonile). Endokriinne mõju hormoon on veres lahustunud ja seondub sihtrakkudele Parakriinne mõju hormoon toimib lokaalselt läheduses olevatele rakkudele Autokriinne mõju hormoon toimib samale rakule, mis seda tootis Vaheaju piirkond-hüpotalamuse-tuumadel on nii näärme- kui närvirakkude omadusi.Nende tuumade rakud produtseerivad neurohormoone.Riliising-ja inhibiitorhormoonid soodustavad või pidurdavad ajuripatsi hormoonide teket.Ajuripatsist saadetakse omakorda välja teiste endokriinsete näärmete tööd reguleerivaid nn glandotroopseid hormoone. Neerupealiste koore hormoonid Glükokortikoidid(kortisool olulisem).Suurendab glükoneogeneesi*maksas ja valkude lõhustamist peamiselt skeletilihastes. Organismi stressitaluvus sõltub oluliselt glükokortikoididest. Mineralokortikoidid(aldosteroon olulisem). Vähendab Na+ja vee eritumine neerudest.
sekreteeritud signaalmolekul seostub sama raku retseptoritega(somatostatiini toime enda sekretsioonile). Endokriinne mõju hormoon on veres lahustunud ja seondub sihtrakkudele Parakriinne mõju hormoon toimib lokaalselt läheduses olevatele rakkudele Autokriinne mõju hormoon toimib samale rakule, mis seda tootis Vaheaju piirkond-hüpotalamuse-tuumadel on nii näärme- kui närvirakkude omadusi.Nende tuumade rakud produtseerivad neurohormoone.Riliising-ja inhibiitorhormoonid soodustavad või pidurdavad ajuripatsi hormoonide teket.Ajuripatsist saadetakse omakorda välja teiste endokriinsete näärmete tööd reguleerivaid nn glandotroopseid hormoone. Neerupealiste koore hormoonid Glükokortikoidid(kortisool olulisem).Suurendab glükoneogeneesi*maksas ja valkude lõhustamist peamiselt skeletilihastes. Organismi stressitaluvus sõltub oluliselt glükokortikoididest. Mineralokortikoidid(aldosteroon olulisem). Vähendab Na+ja vee eritumine neerudest.
kõhunäärme Langerhansi saared, neerupealisekoor ja säsi ning sugunäärmed. 13 Sisenõrenäärmete talitluses esineb kindel hierarhia ja vastastikune sõltuvus. Vaheaju piirkonna hüpotalamuse tuumadel on nii näärme- kui närvirakkude omadusi. Nende tuumade rakud produtseerivad neurohormoone. Riliising- ja inhibiitorhormoonid soodustavad või pidurdavad ajuripatsi hormoonide teket. Ajuripatsist saadetakse omakorda välja teiste endokriinsete näärmete tööd reguleerivaid, nn glandotroopseid hormoone. Hormoonide teket mõjutab ka nende kontsentratsiooni tõus või langus veres. Mäju võib mõlemal juhul olla kas hormooni teket soodustav või pidurdadav. Seega võib vere hormoonitaseme regulatsioonis avalduda nii negatiivse kui positiivse tagasiside põhimõte.
reguleeritakse ainevahetust, kehatemperatuuri, toitekäitumist(janu-, nälja-, ja küllastustunnet.) Siin asuvad osmootse rõhu suhtes tundlike sensorite vahendusel hoitakse tasakaalus organismi vee-ja soolade sisaldus. Hüpotalamusel on oluline koht organismi sisekeskkonnasuhtelise püsivuse e. Homeostaasi säilitamisel, sest piirkond on neurohormoonide vahendusel tihedalt seotud hüpofüüsiga. Hüpotalamuses sünteesitud reliising-ja inhibiitorhormoonid soodustavad või pidurdavad hüpofüüsihormoonide teket, olles nn. neuraalse ja hormonaalse regulatsiooni integratsioonipiikonnaks. Vegetatiivse närvisüsteemi sümpaatilise osa keskusega on südame innervatsioonitee ühendatud sejaajuga kõhuõõneganglioni e. Päikesepõimiku kaudu. Sümpaatiliste ja parasümpaatilise närvisüsteemi mõju on innerveeritavale elundile sageli vastupidine, kuna siseelundid on pidevalt nenede tegevust aktiveeriva kui pidurdava mõju all, mis on omavahel
AKTH: Stimuleerib neerupealisekoore hormoonite teket. TSH: intensiivistab joodi kogunemist kilpnäärmesse, soodustab kilpnäärme kasvu ja tema hormoonide produtsiooni, vabanemist FSH: reguleerib munaraku valmimist munasarjas. Stimuleerib suguhormoonide teket LH: kutsub naistel esile ovulatsiooni ja foliikuli muutumist kollaskehaks. Meestel stimuleerib testosteroni produktsiooni ja spermatsoidide teket. Riliising- ja inhibiitorhormoonid soodustavad või pidurdavad ajuripatsi hormoonide teket. Neurohüpofüüs = hüpofüüsi tagasagar ADH: oluline neerude talitluse ning vee ja soolade vahetuse regulatsioonis. ADH mõjul väheneb organismist välja viidava vee hulk. Oksüdotsiin: kutsub esile emaka kontraktsioone sünnituse ajal. 29. Endokriinne süsteem: neerupealsete koor ja säsi. Neerupealse hormoonid ja nende füsioloogiline roll. Stressi hormoonid.
somatotropiini sekretsiooni. *Neurohüpofüüsi talitluse regul.piki aksoneid toimetatakse hüpotal. supraoptilises ja paraventrikulaartuumas paiknevate neuronite kehades sünteesitud hormoonid hüpofüüsi tagasagarasse.Verre-samadelt neuronitelt läh-tuvate närviimpulsside mõjul.Seda aksonite kimpu,mille kaudu suundumine ja innervat-sioon toimub nim.hüpotalamo-hüpofüseaalseks närviraktiks. Hüpotalamuse riliising- ja inhibiitorhormoonid. *Adenohüpofüüsi talitl. regul.Ht tuumades produts. väikese molekulmassiga peptiidhormoone, mis mõjutavad H eessagara talitlust. Olenevalt toimele jaotatakse:(stimuleeriv) riliising- ja (pidurdav) inhibiitorhormoonideks (kindla hormooni produktsiooni ja sekrets.-I). Hüpofüüsi eessagara glandroopsed H-d. Glandotroopsed hormoonid-toimivad teiste endo- kriinnäärmete suhtes. Nende vahendusel adenohüpofüüs kontrollib teiste sisenõrenäärmete talitlust
funktsioon väheoluline. Hüpotalamuse kontroll hüpofüüsi talitluse üle: hüpotalamo hüpofüseaalne portaalsüsteem ja hüpotalamo hüpofüseaalne närvitrakt. Hüpotalamo-hüpofüseaalne portaalsüsteem (koosneb kahest ühendatud kapillaaride võr-gustikust) tagab hormoonide kiire trantspordi hüpofüüsi kindlasse osasse. Jaguneb:1. primaarne kapillaaristik - hüpotalamuses, neid läbib verevool. 2.sekundaarne võrgustik- hüpofüüsi eessagaras. Hüpotalamuse riliising- ja inhibiitorhormoonid. *Adenohüpofüüsi talitl. regul.Ht tuumades produts. väikese molekulmassiga peptiidhormoone, mis mõjutavad H eessagara talitlust. Olenevalt toimele jaotatakse:(stimuleeriv) riliising- ja (pidurdav) inhibiitorhormoonideks. Hüpofüüsi eessagara glandroopsed H-d-toimivad teiste end-kriinnäärmete suhtes. Nende vahendusel adenohüpofüüs kontrollib teiste sisenõrenäärmete talitlust. *Kortikotropiin e. adrenokortikotroopneH - ACTH funkts kortisooli produktsioon ja vabanemise stimul
inhibiitorhormoone. Praeguseks hetkeks on teada viis hüpofüüsi e. ajuripatsi eesagara tegevust reguleerivat hormooni: 1) türeotropiini vabastajahormoon (TRH) 2) gonadotropiini vabastajahormoon (GnRH) 3) kasvuhormooni vabastamist inhibeeriv (pärssiv) hormoon e. somatostatiin 4) kasvuhormooni vabastajahormoon (GH-RH) 5) kortikotropiini vabastajahormoon (CHR) Lisaks on teada, et prolaktiini (PRL) inhibiitorhormoonina toimib dopamiin. Hüpotaalamusest erituvad vabastaja- ja inhibiitorhormoonid ajuripatsi e. hüpofüüsi eessagarasse, kus nad mõjutavad hormoonide vabanemist. Gonadotropiini vabastajahormoon tagab hüpofüüsi eesmises sagaras gonadotropiinide s.o. 1) folliikleid stimuleeriva hormooni (FSH) ning 2) luteiniseeriva hormooni (LH) sünteesi ja vabanemist. Hüpofüüsi eesmises sagaras toodetakse ka prolaktiini (PRL). FSH mõjutab folliiklite kasvu munasarjas ja östrogeensete hormoonide toodangut munasarjas.
somatotropiini sekretsiooni. *Neurohüpofüüsi talitluse regul.piki aksoneid toimetatakse hüpotal. supraoptilises ja paraventrikulaartuumas paiknevate neuronite kehades sünteesitud hormoonid hüpofüüsi tagasagarasse.Verre-samadelt neuronitelt läh-tuvate närviimpulsside mõjul.Seda aksonite kimpu,mille kaudu suundumine ja innervat-sioon toimub nim.hüpotalamo-hüpofüseaalseks närviraktiks. Hüpotalamuse riliising- ja inhibiitorhormoonid. *Adenohüpofüüsi talitl. regul.Ht tuumades produts. väikese molekulmassiga peptiidhormoone, mis mõjutavad H eessagara talitlust. Olenevalt toimele jaotatakse:(stimuleeriv) riliising- ja (pidurdav) inhibiitorhormoonideks (kindla hormooni produktsiooni ja sekrets.-I). Hüpofüüsi eessagara glandroopsed H-d. Glandotroopsed hormoonid-toimivad teiste endo- kriinnäärmete suhtes. Nende vahendusel adenohüpofüüs kontrollib teiste sisenõrenäärmete talitlust. *Kortikotropiin e
annaabi.ee 
