lastel võib sagedamini esineda allergiaid ja kopsutalitluse puudujääke. Ka passiivselt suitsetavat ema loode saab nikotiini. ( Sotsiaalsete toimetulekusoskuste õpetus 2004: 58 ) 1.3.4. Inhalandid Inhalantideks nimetatakse mitmesuguseid sissehingatavaid aineid. Nendeks võivad olla mitmesugused kemikaalid: liimid, olmekeemia, aerosoolid, bensiin ja lahustid. Enamikku sellistest toodetset on lihtne hankida ja need on suhteliselt odavad, mistõttu inhalantide tarvitamine on levinud eelkõige laste hulgas. Inhalantide toime sõltub tarvitaja ootustest ja ümbritsevast keskkonnast. Uimastav toime kestab umbes pool tundi, mõju hajudes järgneb depressioon ja rahutus. Võib tekkida tugev psüühiline sõltuvus. Ähvardab lämbumisoht, samuti on keemilised ained väga tule- ja plahvatusohtlikud. ( Sotsiaalsete toimetulekusoskuste õpetus 2004: 58 ) Inhalantide joobe tunnused
Vaimsete häirete ilmnemine: deliirium, psühhoos, skisofreenia, paanikahood, tahtetuse sündroom (ükskõiksus) (Narko). 2. Milline on koolinoorte uimastitarbimine Eestis? Milline teistes riikides? Lühikokkuvõte, allikad 2011. aasta seisuga on uimastite tarbimine tõusnud 32% portsendini 15-16-aastaste kooliõpilaste seas. Narkootikumidest on kõige levinuim kanep – mida on proovinud noorte seas 24%; järgmiselt aga uinutid ja rahustid. Võrreldes 2007. Aastaga on inhalantide tarvitamine olnud tõusuteel. Ectasy proovimine on aga vähenenud. Enamik noortest piirdub paarikordse proovimisega. Poisse on narkootikumide proovijatest kõige rohkem, kuid võrreldes aastatega on tüdrukute osakaal tõusnud, poiste oma aga jäänud paigale. Võrreldes Euroopa keskmisega on Eestis enam uimastitega katsetajavaid noori, eriti aga kanepiga (Euroopas keskmine 17%, Eestis 24%). Läti ja Leedu kanepikatsetajate osakaal on tõusnud ja on peaaegu võrdne Eestiga (24%, 20%)
Rohke alkoholitarbimine võib põhjustada aju alaarengut, alamõõdulisust ja mikrotsefaaliat (väikepealisus). Üheks raskeimaks alkoholikahjustuseks peetakse fetaalalkoholsündroomi (FAS). INHALANDID Inhalantideks nimetatakse erinevaid sissehingatavaid aineid. Nendeks võivad näiteks olla mitmesugused kemikaalid: liimid, olmekeemia, lakid, aerosoolid, bensiin ja lahustid. Enamikku sellistest toodetest on lihtne hankida ja need on suhteliselt odavad, mistõttu inhalantide tarvitamine on eriti levinud noorte hulgas. Inhalantide toime sõltub tarvitaja ootustest ja ümbritsevast keskkonnast. Uimastav toime kestab umbes pool tundi, mõju hajudes järgnevad üldiselt depressioon ja rahutus. Võib tekkida tugev psüühiline sõltuvus. Õnnetused inhalantide tarbimisel, eriti esmatarbimisel, on sagedased. Ähvardab lämbumisoht, samuti on keemilised ained väga tule- ja plahvatusohtlikud. Inhalantide joobe tunnused
Sõltuvus on meeleolu muutva aine korduv kasutamine, ilma selle üle kontrolli omamata või neuroloogiline kahjustus, mis viib sellese käitumiseni. Toksikomaania on haigaslik tung lenduvate ainete nuusutamiseks ja sissehingamiseks; eesmärk on uimastava või meeleolu tõstva efekti saavutamine; joovastavat efekti, mis tekib lenduvate ainete sissehingamisest nimetatakse chuffing; aineid hingatakse siise otse pakendist või mahutist; aineid mida sissehingatakse nimetatakse inhalantideks. Inhalantide kuritarvitamine põhjustab somaatilisi või psüühilisi häireid tema pruukijal. Tuntumad on liimid, värvilahustid, atsetoon, bensiin, vedelgaasid, nitritid e lämmastikhappe soolad. Toime: inhaleeritud ained imenduvad kopsudest vereringesse; võivad tekkida, meelepetted, iiveldus, segane kõne, erutus, krambid, äkksurma risk. Pikaajalise tarbimise tagajärjed: krooniline köha, suu ja nina ümbruses haavandid, kaalukaotus, depressioon, aju,maksa,neerude,vere luuüdi kahjustused.
Rohke alkoholitarbimine võib põhjustada aju alaarengut, alamõõdulisust ja mikrotsefaaliat (väikepealisus). Üheks raskeimaks alkoholikahjustuseks peetakse fetaalalkoholsündroomi (FAS). INHALANDID Inhalantideks nimetatakse erinevaid sissehingatavaid aineid. Nendeks võivad näiteks olla mitmesugused kemikaalid: liimid, olmekeemia, lakid, aerosoolid, bensiin ja lahustid. Enamikku sellistest toodetest on lihtne hankida ja need on suhteliselt odavad, mistõttu inhalantide tarvitamine on eriti levinud noorte hulgas. Inhalantide toime sõltub tarvitaja ootustest ja ümbritsevast keskkonnast. Uimastav toime kestab umbes pool tundi, mõju hajudes järgnevad üldiselt depressioon ja rahutus. Võib tekkida tugev psüühiline sõltuvus. Õnnetused inhalantide tarbimisel, eriti esmatarbimisel, on sagedased. Ähvardab lämbumisoht, samuti on keemilised ained väga tule- ja plahvatusohtlikud. Inhalantide joobe tunnused
Tavaliselt ei võta narkomaanid end rasedusega arvele ja nii jäävad nad arstide vaateväljast eemale. Parim soovitus on raseduse ajal üldse mitte mingit narkootikumi kasutada (sealhulgas alkoholi, tubakat ja võib-olla ka kanget kohvi). Käitumuslikud muutused. Paljud uimastid muudavad käitumist, põhjustades agressiivsust. Näiteks alkohol võib vähendada inimese kontrolli vägivaldse käitumise üle, lahustite, aerosoolide, liimida jt. gaasiliste inhalantide intoksikatsioon aga põhjustada antisotsiaalsust ning vandalismi. Sõltumusravimite kasutamisel ei reageeri inimene tavaliselt valule, näljale, väsimusele jne. Sõltlastel võib mälu muutuda viletsaks, isiksus muutuda või manduda. Inimesel on probleeme kellegagi koos elada, ta on kergesti ärritatav, muutlik oma tegudes. Uimasteid tarvitavate inimeste tervis on kahjustatud, neil kaob elu eesmärk või on see narkootikumide kasutamine. Narkomaanide suremus on suur.
aseainet, näiteks metadooni heroiini asemel. Kasutades opiaaatide ärajätunähtude kõrvaldamiseks veel üht heroiiniannust, tugevdatakse sõltumust veelgi. Käitumuslikud muutused. Paljud uimastid muudavad käitumist, põhjustades agressiivsust. Näiteks alkohol võib vähendada inimese kontrolli vägivaldse käitumise üle, lahustite, aerosoolide, liimida jt. gaasiliste inhalantide intoksikatsioon aga põhjustada antisotsiaalsust ning vandalismi. Sõltumusravimite kasutamisel ei reageeri inimene tavaliselt valule, näljale, väsimusele jne. Sõltlastel võib mälu muutuda viletsaks, isiksus muutuda või manduda. Inimesel on probleeme kellegagi koos elada, ta on kergesti ärritatav, muutlik oma tegudes. Uimasteid tarvitavate inimeste tervis on kahjustatud, neil kaob elu eesmärk või on see narkootikumide kasutamine. Narkomaanide suremus on suur
saavuta. Samas informeeri last võimalikest seadusest tulenevatest karistustest. • Aita õpilasel mõista, et ta vastutab nii oma tegude kui nende tagajärgede eest. Kuidas klassijuhatajana rääkida uimastitest? Märgid, mis viitavad uimastite tarvitamisele Paljud uimastid muudavad käitumist, põhjustades agressiivsust. Näiteks alkohol võib vähendada inimese kontrolli vägivaldse käitumise üle. Lahustite, aerosoolide, liimide jt gaasiliste inhalantide intoksikatsioon võib põhjustada antisotsiaalsust ning vandalismi. Sõltumusravimite kasutamisel ei reageeri inimene tavaliselt valule, näljale, väsimusele jne. Sõltlastel võib mälu muutuda viletsaks, isiksus muutuda või manduda. Ta on kergesti ärritatav ja muutlik oma tegudes. Uimasteid tarvitavate inimeste tervis on kahjustatud, neil kaob elu eesmärk või selleks on narkootikumide kasutamine. Narkomaanide suremus on suur. Surmajuhtumite arv
• PCP – erutusvirgatsainete toime moduleerimine Opiaatide põhilised toimed – valu vaigistamine, eufooria, lõõgastatus, köha pärssimine, pupillide ahendamine, kõhukinnisus, iiveldus, perifeerne veresoonte laiendamine, kehatemperatuuri alandamine, näärmete pärssimine, suguiha vähendamine, immuunsüsteemi pärssimine. Opiaatide võõrutusnähud – valu, kergestiäärituvus, depressioon, rahutus, hirm, vererõhu suurenemine, pisarate vool, ejakulatsioonid jne. Inhalantide ohtlikkus – äge mürgistus nagu südamepuudulikkus, kõriturse, krooniline mürgitus – maksa, neerude, luuüdi ja aju kahjustused. KANEP Subjektiivsed toimed: lõõgastumine, kerge eufooria, ülemeelikus, suurenenud sensoorne tundlikkus, söögiisu, ajataju aeglustumine, ängistus või paanika Füsioloogilised toimed: südame löögisagedus kiireneb, kehatemperatuur alaneb, seedekulgla talitlus aeglustub
Pärsib hingamist, vähendab hingamiskeskuse tundlikkust süsihappegaasile. Aeglustab aju ainevahetust. Ei mõju kestvalt maksa- & neerutalitlusele. Anesteesia ajal jälgida: · Südametegevus, EKG · Arteriaalne vererõhk · Hgb saturatsioon · Kehatemperatuur · Teadvuse seisund · Hingamine, rõhk hingamisteedes · CO2 kontsentratsioon väljahingatavas gaasidesegus · Gaaside kontsentratsioon sissehingatavas gaasidesegus Inhalantide ohtlikkus (sisse hingatakse mitmesuguste mürkide segu) · Äge mürgistus - südamepuudulikkus, kõriturse jms · Õnnetusjuhtumid - lämbumine, tulekahju · Krooniline mürgistus - maksa, neerude, luuüdi, aju kahjustused Etanooli ajaloost · tõestatav tarvitamine neoliitikumis 9000 aastat tagasi · muistses Egiptuse kultuuris hoiatati nii kirjas kui piltidel alkoholi liigtarvitamise mõju eest · destilleerimist tundsid vanad kreeklased & araablased, kuid dokumenteeritult 12
annaabi.ee 
