Loomingu iseloomustus: · Berlioz on uut tüüpi programmilise sümfoonia looja, mida iseloomustavad autobiograafilisus, subjektiivsus, isiklike tunnete avalikkuse ette toomine, helimaalingulisus, juhtmotiivi kasutamine (erinevaid osi ühendav armsama juhtmotiiv "Fantastilises sümfoonias"). · orkestri suurendamine 3-kordse puupilli koosseisuni, lisakoosseisude kasutamine · kõlavärvide osatähtsuse tõus: · esmakordselt muusikaajaloos kasutas ta "Fant. sümfoonias" inglissarve, pikolo-klarnetit, harfi, orkestrikellasid. Soolopartiisid andis varem vähemtähtsatele pillidele: tromboonidele "Leina-triumfaalses sümfoonias", vioolale "Harold Itaalias", timpanitele "Fant. sümf. ". Võttis kasutasele uusi mänguvõtteid näit. col legno mäng poogna puuosaga. · armastas ühendada erinevaid zanre: oratoorium + kantaat + sümf .+ ooper. · oli monumentaalvormide meister. · helikeelt iseloomustavad sagedased tempo ja dünaamika muutused ning
Pilli aukude ja klappidega varustatud toru on umbes 60 cm pikk. Oboe diapasoon on ligi 3 oktaavi – sib kuni la3. Oboe on samuti in C pill. Noodid kirjutatakse viiulivõtmes ja kõlavad nii nagu on kirjutatud. Oboele sobivad mängimiseks meloodilised partiid. Erilise tämbri tõttu mis meenutab ninahäält kasutatakse teda armastuse, igatsuse, kurbuse väljendamiseks. INGLISSARV ehk altoboe on oboest suurem ja madalama ulatusega pill. Ka inglissarve tämber on nasaalse värvinguga, ilmekas ja väljendusrikas. Pilli lest on kinnitatud kõvera vasktoru külge, ent sõrmetöö on samasugune nagu oboe mängimisel. Pilli omapäraks on veel ka ümmargune ots. KLARNET Ta on puupuhkpillide rühma üks tähtsamaid instrumente. Tänu suurtele tehnilistele võimalustele, kaunile tämbrile, suurele diapasoonile (üle kolme ja poole oktaavi) ning kõige nõrgemast piano pianissimost küllaltki tugeva forteni ulatuvale dünaamikale on
Laulud orkestri saatel: tsükkel "Le Nuits d'été" ("Suveööd" Gautier' järgi). Helikeel: - ta oli 19. sajandi muusikas üks uuendusmeelsemaid loojaid ning jäi ilmselt just seetõttu oma eluajal väärilise tunnustuseta (oli hinnatud dirigent). Kuid paljud hilisemad heliloojad on teda imetlenud ja temalt õppinud. - tähtsaim tunnus on omapärane orkestrivärv ja uudne orkestratsioon. Uuris põhjalikult pillide tämbreid ja mänguvõimalusi, tõi orkestri tavapillideks nt harfi ja inglissarve ning katsetas harjumatute pillikooslustega. Armastas suuri koosseise (+ rohkelt vask- ja löökpille). Tema orkestratsioon on mõjutanud Liszti, Wagneri, Tsaikovski, R. Straussi ja Mahleri muusikat. - oluline väljendusvahend on rütm, armastas keerukaid rütmikombinatsioone ja tihedat taktimõõdu vaheldumist. Leidis, et rütmi võimalusi on seni alahinnatud, ka dirigendina oli rütmi suhtes ülinõudlik.
meloodia) läbib kõiki osi ja mõjutab ka teisi teemasid. IV ja V osa ületasid uudsuselt kõiki teisi. Esmakordselt esinesid sümfoonias inetute elunähtuste kujundid. See põhjustas ka uudsete võtete, kõlavavärvide, rütmide enneolematu külluse, mis muutis Berliozi sümfoonia järglastele romantiliste väljendusvahendite ammendamatuks allikaks. Ta kasutab neis osades enneolematult suure koosseisuga orkestrit. Esmakordselt muusikaajaloos kasutas ta inglissarve, pikolo-klarnetit, harfi, orkestrikellasid. Soolopartiisid andis varem vähemtähtsatele pillidele nagu timpanitele. Selles sümfoonias oli valmis kujul olemas romantismile tüüpiline kujundite süsteem: kirglik, tasakaalutu ja õnnetu romantiline kangelane, kaunid kättesaamatud unelmad (armastatu teema) ja halastamatu, inimese tunnete üle irvitav saatus. Berlioz'i teised kuulsad teosed on:
mis jõudis kuulajateni · Uued kunsti pooldajad tervitasid ,,fantastiline sümfoonia"-at kui esimest kunstiküpset sümfoonilist portreed romantilisest kangelasest · ,,fant.sümf" alapealkiri on ,,episood kunstniku elust", see on monotemaatiline teos, kus esimene osa peateema ,,armastuse meloodia" läbib kõiki osi ja mõjutab ka teisi teemasid · Oli esimene, kes kasutas oma sümfoomias inglissarve · Kasutab selles sümfoonias enneolematult suurt orkestri koosseisu, seda eriti vask- ja löökpillide rühmade arvel · Eriti tähtis osa muusika arengus, orkestri kõla uuendajana · On ka kirjutanud õpiku, mis on tänaseni kasutatavamaid orkestratsiooni õpikuid · Oli 19.sajandi suurim prantsuse helilooja ja silmapaistev kriitik GEORGES BIZET(1838-1875) · Oli 10-aastane, kui ta võeti vastu Pariisi konservatooriumisse · Raske ja eduvaene elu
ta suri 8.märtsil 1869. hectori ooming peamiselt kirjutas ta muusikat sümfooniaorkestrile, aga ta on kirjutanud ka oopereid. tema kõige kuulsam ooper on "Fausti needmine", ta on kirjutanud ka oratooriume, millest tuntuim on "kristuse lapsepõlv". sümfooniad see on zanr, kust tal on teoseid kõige rohkem., programmilise sümfoonilisemuusika innovaator. ta tõi sümfoonia orkestrisse palju uuendusi. sümfooniorkestrisse tõi ka harfi ja inglissarve. leiutas uued kõlavused vaskpillide, keelpillide ja puhkpillide kasutamises: it. k. col legno (kol lenjo) - tähendab kui nt viiulilt võtta poogen ja poogna puu poolega vastu keeli löömine. ta kasutab oma teostes nii juhtmotiivi(muusikaline motiiv, mis iseloomustab mõnd tegelast või näitust) ja juhttämber(kõlavärv, teose kangelane on isel. mõne konkreetse instrumendi tämbri kaudu.). programmilisele sümfoonilisele muusikale pani oma teosega "fantastiline sümfoonia " aluse
Oboe perekond: Oboe Oboe D' amore in A (kõlav v.3 madalamalt) Inglissarv in F (kõlab p.5 madalamalt) Ulatus (väise oktavi) b fis3 Oboe registrid: Madal kare, jõuline, puine. mp f Keskmine parim register pika meloodilise liini esitamiseks. p(p) ff Kõrge tervav, kuiv, peenike mp f Oboe ei saa mängida madalas registris vaikselt (sõltub muidugi pillimängijast). Oboe on orkestri primadonna. Lüüriline, meloodiline. Staccato on efektne Inglissarve kõla on melanhoolne. KLARNET On ühekordse lesthuulikuga pill. Sardiinias LAUNEDDA Wales PIBCORN Slaavi kultuurides Zaleika, Brjolka Baskidel ALBOQUEA Leedu BIRBINE Pilli eelkäijaks oli Euroopas CHALUMEAU J.C. Denner 1675 (esimene täiustaja) 1691 klarneti sünniaasta. Jälje jättis Böhmi süsteem (klapid) Klarneti perekond: Pikkoloklarnet in Es Klarnet in B, in A Bassklarnet in B Ulatus: (väikse oktavi) e a3 (Klarnet in B kõlab s.2 madalamalt, in A kõlab v
Lisaks kirjutas muusikakriitikaid, tegutses dirigendina. Looming Berlioz on programmilise (sisulise) sümfoonilise muusika novaator (uuendaja). Kirjutas sümfooniaorkestrile. Programmid võttis Shakespeare'i, Byroni, Goethe tekstidest. On ka väga osav isekirjutaja, programme ka ise kirjutanud. Kirjutas ka ühe ooperi: ,,Fausti needmine" Oratooriume, ,,Kristuse lapsepõlv" Sümfoonia Tõi sümfooniaorkestrisse uuendusi: · Esimesena hakkas kasutama harfi ja inglissarve. · Leiutas uued kõladused vask-, puhk- ja keelpillide kasutamises. Keelpillide puhul kasutab col legno't (pillipoogna puupoolega lüüakse vastu pillikeeli). Kasutab juhtmotiive ehk muusikaline motiiv, mis iseloomustab mõnda muusikalist tegelast või nähtust. Hakkab kasutama ka juhttämbreid ehk mingisuguse tegelase iseloomustamine mingi konkreetse pillitämbriga. Programmilisele sümfoonilisele muusikale pani Berlioz aluse oma ,,Fantastilise sümfooniaga".
("Ein' feste Burg ist unser Gott"), sellel põhineb ka avamäng (tegemist on omalaadsete koraalivariatsioonidega). Ooperi tegelastest seostub see otseselt Raouli teenri Marceliga, kes on fanaatiline hugenott. (Marcel on täiesti uuelaadne karakter ooperis kolmandast seisusest tegelane, kes kannab ühiskondlik-poliitilist ideed.) Ajastu värvi annab soolopillina viola da amore,samas kasutab Meyerbeer ka bassklarnetit ja inglissarve. 1849 "Prohvet". (Seda ma lähemalt ei iseloomusta.) Viimane ooper on pärast autori surma esietendunud "Aafriklanna" (1865): Tegevus toimub 15. sajandi lõpul Lissabonis ja ühel India ookeani saarel, meespeategelane on maadeuurija ja meresõitja Vasco da Gama. Peategelased: Vasco da Gama, kuulus Portugali maadeavastaja, armastab Inést tenor Inés, ooperi alguses Vasco kihlatu sopran
annaabi.ee 
