29% andmetöötluses ja 7% tegeles uue teadmise loomisega. 21. sajandi alguses olid vastavad proportsioonid järgmised: tootmine 24%, teenused 14%, andmetöötlus 43% ja teadmine 15%. Globaalne Infotehnoloogia Raport Alates 2001. a koostab Maailmapanga Infotehnoloogia Grupp Globaalsest Infotehnoloogia Raportit. Võttes aluseks IKT olulise ja üha määravama rolli riikide arengus ja majanduskasvus, võtab kokku infotehnoloogilist arengut mõjutavad tegurid ja reastab Võrdvalmiduse Indeksi alusel. Indeks mõõdab riikide kalduvust kasutada ära IKT poolt pakutavaid võimalusi. Võrguvalmidust vaadeldakse kolmel tasandil indiviid, ettevõte ja valitsus. Kõigi kolme puhul vaadeldakse eraldi valmisolekut IKT kasutamises ja selle reaalset kasutamist ning lisaks antakse hinnang majanduspoliitilisele keskkonnale. Keskkond: 1. Uue ettevõtte alustamise kergus; 2
2) investeeringutepõhises arenguetapis on easiviivaks jõuks investeeringud uutesse tehnoloogiatesse 3) teadmispõhises arenguetapis muutub määravaks panustamine inimkapitali ja haridusse Lihttööliste osatähtsus väheneb ja suureneb oskustöölise osatähtsus. Nn tööliste kolmnurk pööratakse peapeale. 6. Globaalne infotehnoloogia raport Alates 2001. a koostatakse seda raporti Maailmapanga Infotehnoloogia Grupi poolt. Raport võtab kokku infotehnoloogilist arengut mõjutavad tegurid ning reastab riigid Võrguvalmiduse Indeksi alusel. Indeks mõõdab riikide kalduvust kasutada ära IKT poolt pakutavaid võimalusi ning hindab erinevaid tegureid, mis seda soodustavad. Vaadeldakse kolmel tasandil indiviidid, ettevõtte ja valitsus. Eraldi vaadeldakse nende valmisolekut IKT kasutamiseks ja selle reaalsest kasutamist. 7. 1) Interneti tekkimine alguses loodi ARPANET (omavahel ühendatud arvutite võrk),
1. Projekt progeTiiger ProgeTiiger on HITSA Innovatsioonikeskuse (Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse osakonna) poolt ellu viidav projekt. HITSA keskendub oma tegevustes neljale valdkonnale: koolitused, õppematerjalide koostamine, Tiiger-programmid, tehnoloogiaharidus ja rahvusvahelised koostööprojektid. ProgeTiigri programmi peaeesmärk tehnoloogiahariduse lõimimisel alus-, üld- ja kutseharidusse on äratada õppijates insenertehnilist, infotehnoloogilist ja reaalteaduslikku huvi. Programmi eesmärk on arendada õppijate tehnoloogilist mõtlemist ja loogikat, koostöö- ja esinemisoskust ning loomis- ja loovtööoskust. (http://www.innovatsioonikeskus.ee/et/progetiigri-programm 1.05.2014) Progetiigri programmi raames viiakse läbi õpetajate koolitusi, antakse soovitusi, luuakse õppematerjale, kuidas teisi tehnoloogiaharidusega seotud teemasid integreerida, kasutades IKT võimalusi.
Infotehnoloogiliste lahenduste ülesanne on see, et nad peavad tegema meie protsesse lihtsamini jälgitavateks, infotehnoloogilised lahendused peavad olema lihtsad. Infotehnoloogilised rakendused peavad olema sellised, kus töökohtade arv ei tohiks kasvada, vaid läbi nende peaksime saama teha protsesse kiiremini, paremini, lihtsamini jälgitavateks. Esmalt peame tundma kogu protsessi, protsessi vajadusi, mida meil on vaja ja kuidas üles ehitada. Ühtegi infotehnoloogilist lahendust ei ole mõtet üles ehitada, kui meil kogu protsessist ei ole ülevaadet ja vajaduse määratlust. Ettevõtte eripärasid peab oskama välja tuua, nii saab ideaalse infosüsteemi endale. Inimressursid. Kui palju meil inimesi vaja on? Inimeste vajaduste tundmine ja nende värbamine. See tuleneb jälle meie protsessidest, mis on protsessis erinevate inimeste ülesanded ja rollid. Peame teadma, mida teeme ja kuidas teeme. Peame
siseturule, Pätsi režiimi ajal oli kaubanduslikku läbikäimist nt Saksamaaga. NSVL ajal suundus tootmine NSVL’i turule, toodeti toiduaineid jne; Eesti NSV oli teistest liiduvabariikidest ca 1,4x 15 rikkam. Iseseisvumisajal liituti kiirelt kapitalistliku läänega, ettevõtlusmaastik on soodne ja välisinvesteeringuid meelitav, ettevõtte tegemine lihtne, edendatakse infotehnoloogilist-teaduslikku äritegevust; levinud on teiste riikide hargmaiste ettevõtete laienemine siia, Swedbank kuulub Rootsile, samuti paljud tootmisettevõtted. Hetkel ekspordib Eesti enim puitu ja elektrimasinaid, suurimad partnerid on Rootsi, Soome, Läti jne. 16
vastutavad dokumentide hoidmise või säilitamise eest struktuuriüksuses; osalevad dokumendihalduse korraldust puudutavate dokumentide väljatöötamisel; osalevad dokumentide liigitusskeemi ja dokumentide loetelu väljatöötamisel ning dokumentide säilitustähtaegade määramisel. 5.5 Süsteemid 5.5.1 Üldist Asutuses on kogu teabe haldamiseks kasutusel enamjaolt mitu infotehnoloogilist süsteemi. Reeglina on need kasutusel paralleelselt ning omavahel enam või vähem integreeritult (NÄITEKS personalidokumentide süsteem, raamatupidamisdokumen- tide süsteem, geoinfosüsteem, dokumendiregister avaliku teabe seaduse mõistes, riigi andmekogu jne). Dokumendihalduse funktsionaalsus võib olla sisse ehitatud ka mõnesse asutuse spet- sialiseeritud tarkvararakendusse. Samuti on mõeldav, et asutuse kõikide dokumen-
õigusaktide eelnõude ettevalmistamist ja teiste õigusaktide ekspertiisi ning selle valdkonna standardimistegevust; koordineerida riigi andmekogude süsteemi eri osade tööd, tehnilist tegevust ja andmehõivet; korraldada ministeeriumide ja maavalitsuste IT juhtide töörühmade tööd; koordineerida IT alast riigihanketegevust ja osaleda sellealase korra väljatöötamisel; koordineerida riigi infosüsteemide ja nende projekteerimise infotehnoloogilist auditit jne. Tegevuse koordineerimiseks avaliku sektori, kolmanda sektori org.ja erasektori vahel on ellu kutsutud Informaatikanõukogu, kes nõustab VValitsust. Infoühiskond – elukorraldus, kus enamik inimkonna loodud väärtustest on kätketud teabesse ja suuremat osa ühiskonnas talletatud teavest hoitakse, teisendatakse ja edastatakse digitaalselt. Nüüd masinad varjavad üldsuse eest isiku identiteeti ja omadusi, sajandi eest ei olnud privaatsus rahvusvaheliselt tagatud põhiõigus
annaabi.ee 
