INFOÜHISKOND Üleminek infoühiskonda asetub 1990. aastate algusesse ja kestab siiamaani. Informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav ühiskond. Arengule on kaasa aidanud infotehnoloogiad nagu internet ja mobiiltelefon. Arvutite massiline kasutamine (personaal- ja serverarvutid). Kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, personaalsed kommunikatsioonikanalid (internet) ning elektroonsed teenused. www- ingl world wide web Enamus inimkonna loodud väärtusi hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul - üleüldine andmeedastusvõrk. Geograafilised kaugused on kaotanud oma tähenduse.
metsandus, jms ogia kalandus, jahindus Peamine Mõis, talu, Vabrik,manufak- Uurimis- või tootmis- pere tuur,ettevõte, teenindusüksus üksus tehas Töö käsitsitöö masinatöö Vaimne töö iseloom Peamised Maa, mets, maavarad Informatsioon, kasutatava vesi infotehnoloogiad d ressursid Hõive Valdav osa Valdav osa Valdav osa töötajaist töötajaist töötajaist teeninduses põllumajandus tööstuses es Peamine Maakond, Riik (emamaa ja Kogu maailm tegevus- provints kolooniad) piirkond 26 Riikide arengutaset iseloomustavad näitajad: Majanduslikud näitajad Sotsiaal-demograafilised näitajad
majandussuhteid riigi tasandil Kapital- väärtus, mis loob uusi väärtusi Kvootidega kehtestatakse teatud kaupade sisse- ja väljaveole kindel koguseline piirang Embargod- teise riigiga majandusliku suhtlemise keeld Globaliseerumine- maailmastumine 2. Mis on globaliseerumise eeldusteks? Koloniaalsüsteemi lagunemine Majanduskoostöö Uued side- ja infotehnoloogiad Transpordi areng Spetsialiseerumine Riigi kohanemisvõime Veo- ja sidekulude odavnemine 3. Mis on globaliseerumise iseloomulikud jooned? Kiire liikumine (tooraine, inimesed, info) Tööstusriigid Inforiigid 4. Millised on globaliseerumise ohud? Kapitali ja tehnoloogia tootmine seal, kus odavam tööjõud Suureneb rikka ja vaese maailma vahe
kalandus, masinatööstus jms uuringud,biotehnoloog jahindus ia Peamine Mõis, talu, pere Vabrik,manufak- Uurimis- või tootmis- tuur,ettevõte, tehas teenindusüksus üksus Töö iseloom käsitsitöö masinatöö Vaimne töö Peamised Maa, mets, vesi maavarad Informatsioon, kasutatavad infotehnoloogiad ressursid Hõive Valdav osa Valdav osa Valdav osa töötajaist töötajaist töötajaist tööstuses teeninduses põllumajanduses Peamine Maakond, Riik (emamaa ja Kogu maailm tegevus- provints kolooniad) piirkond Osalemine Üksikud kaubad Palju erinevaid Globaalne maailma- kaupu,eri maailmamajandus majanduses piirkondade
New Yorgi eelised olid tol ajal hea gepgraafiline asend ja sadam ning sotsiaalsed uuendused. Linn hakkas domineerima rahvusvahelises kaubanduses ja finantsteenuste osutamises. New Yorgist on saanud kiiresti areneva ja rikka infoühiskonna ning ülemaailmsete trendide lähtekoht. New Yorgi rahvusvahelsied kontsernid kontrollivad kolmandikku maailma kaubatoodangust ja teenuste osutamisest. Linnas asuvad olulised rahvusvahelised rahandusasutused. Uued infotehnoloogiad on New Yorgist välja tõrjunud rahndus- ja mitmed muud kontoriteenused ning sisse toonud multimeedida, tarkvara, interneti ja arvuti ning meelelahutuse ja sellega seotud teenuste tootmise. Broadway 29 kilomeetri pikkune tänav on üka New Yorgi sümboleid, kus Ameerikale kohaselt tegeldakse nii raha kui ka kultuuriga, Just siisa, Manhattani saare ühe kuulsaime tänava lähedusse on koondunud enamus New Yorgi mitmesajast teatrist. (3) Rahavstik · SKT elaniku kohta 34320
.. 1.3. Infoajastu geograafia: globaliseerumine. Globaalse tööjaotuse põhijooned Globaliseerumine ehk üleilmastumine maailmamajanduse järjest tihedam ja ulatuslikum seostumine üheks tervikuks · Selleks vajalikud sündmused: o Kolooniate poliitiline iseseisvumine o Arenenud riikide vaheline majanduskoostöö o Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerimine · Uued side- ja infotehnoloogiad · Transpordi kiire areng eriti lennunduse · Veo- ja sidekulud muutuvad odavamaks teisejärgulised · Kapitali ja tehnoloogia liikuvus tootmise paigutamine sinna, kus see odavaim · Oht majanduse stabiilsusele tehnoloogia- ja turumuutused võivad põhjustada kapitali väljavoolu · Püsiva arengu kindlustab riigi v piirkonna suurem kohanemisvõime o Töötajate kõrge haridustase, kutseoskused o Pidev koolitus
· Praegu on levinud tundrates, mäestikualadel, kõrbetes · Ühiskond üles ehitatud seisuslikult Hilisagraarne ühiskond · Alepõllunduselt minnakse üle põlispõllundusele · Kasvab põllumajanduse tootlikkus VT MAAILMAMAJANDUSEKUJUNEMINE.ppt Globaliseerumine Eeldused · Koloniaalsüsteemi lagunemine · Arenenud riikide vaheline majanduskoostöö · Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerimine · Uued side- ja infotehnoloogiad · Transpordi (eriti lennunduse areng) · Veo- ja sidekulud muude tootmiskuludega teisejärgulised, odavnevad järjest. · Riigi kohanemisvõime (kõrge haridustase, pidev koolitus, innovatsioon tehnoloogiline uurimus- ja arendustöö) Ohud · Kapitali ja tehnoloogia liikuvus lubab tootmise paigutada sinna, kus see kõige odavam (oht kapitali väljavooluks) · Suurendab rikka ja vaese maailma vahesid
maailmamajanduses osalemine majandussüsteemid majandussüsteemid, ühtne maailmamajandus Globaliseerumine e. ülemaailmastumine Globaliseerumise eeldused : 1. Koloniaalsüsteemi lagunemine 2. Arenenud riikidevaheline majanduskoostöö 3. Rahvusvaheline kaubanduse liberaliseerumine 4. Uued side ja infotehnoloogiad 5. Transpordi ( eriti lennunduse ) areng 6. Veo-ja sidekulud muude tootmiskuludega teisejärgulised, odavnevad järjest. 7. Riigi kohanemisvõime ( kõrge haridustase, pideb koolitus, innovatsioon tehnoloogiline uurimis-ja arendustöö ) Globaliseerumise ohud : 1. Kapitali ja tehnoloogia liikuvus lubab tootmise paigutada ka sinna, kus see on kõige odavam ( oht kapitali väljavooluks ) 2. Suurendab rikka ja vaese maailma vahesid 3
Leedu Luksemburg Madalmaad Malta Poola Portugal Prantsusmaa Rootsi Rumeenia Saksamaa Slovakkia Sloveenia Soome Taani Tsehhi Vabariik Ühendkuningriik Ungari 21 41. Globaliseerumine ehk ülemaailmastumine - kogues maailma haarav majandus-, kultuuri-, haridusalaste jm.sidemete laienemine Globaliseerumisele aitasid kaasa: 1. uued side-ja infotehnoloogiad 2. transpordi (lennunduse) kiire areng 3. kapitali ja tehnoloogia liikuvus 4. kohanemisvõime, kõrge haridustase MÕISTED agraarühiskond ühiskond, mille liikmed tegelevad enamasti põllumajandusega, kalapüügiga jne. industriaalühiskond ühiskond, mille liikmed on enamasti hõivatud tööstuses, ehituses, veonduses infoühiskond ühiskond, mille liikmed on enamasti hõivatud teenindavates majandusharudes
ettevõtete vahelisest integratsioonist ja juhtimisest. Põhimõtteliselt on tarneahela juhtimine logistikasüsteemi laiendamine väljapoole ettevõtte organisatsioonilisi piire. Tarneahela keskseks tegevuseks on tellimuste täitmise protsess. See hõlmab tellimise, tootmise ja kohale toimetamise koos kaasnevate rahaliste tehingutega. Tarneahela kvaliteetse juhtimise 4 alustala: kvalifitseeritud inimressursid, organisatsiooniline korraldus, infotehnoloogiad ning tegevuse mõõtmine. Tarneahela juhtimisele iseloomulikud tunnused: Omavahel konkureerivad tarneahelad, mitte üksikettevõtted. Enamik võimalusi kulude vähendamiseks ja/või väärtuse lisamiseks peitub tarneahela partnerite vahelistes suhetes. Tarneahela konkrentsivõimelisuse aluseks on väärtust lisa teabevahetus. Tarneahela integratsioon tähendab tegevusprotsesside integratsiooni.