loob valmisoleku kiireks ja otsustavaks reageerimiseks. Kesknärvisüsteem tagab adekvaatse reageerimise ja kohanemise keskkonnaga ning on individuaalse ja liigimälu aluseks (Bachmann, Maruste 2001 : 43). 1.1 Närvisüsteemi funktsioon Kaheks peamiseks psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks olevaks närviprotsessiks on erutus ja pidurdus. Nende protsesside kombineerimisel erinevates närvisüsteemi allsüsteemides erinevatel tasemetel kujunebki organismi informatsioonirohke ja kohastumuslikult mõttekas tegevus. Närvisüsteemi konkreetseteks ülesanneteks on väliskeskkonna ärrituste ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste vastuvõtmine, erutuse edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine, mille põhjal kujunevad teabe tõlgendusprotsessid ja närviimpulsside saatmine organeisse vastusreaktsioonide elluviimiseks. Eelmainitustest on tähtsaim funktsioon välisärrituste ja organismi vastureaktsioonide
Ta uskus hingede rändamisse, ise arvas end olevat olnud Hermese poeg. Pütaagorlased väitsid esimestena, et Maa ja teised taevakehad on kerakujulised. Kõige tähtsamad olid tema jaoks arvud: kõik on tekkinud arvudest, asjad on arvude koopiad. Paaritud arvud on hea väljendajad, paarisarvud aga halva väljendajad. Kuna referaadiga alustades olin teadlik vaid Pythagorase teoreemist, siis töö tegemine oli väga huvitav ja informatsioonirohke. 11 KASUTATUD ALLIKAD Meos, I. Antiikfilosoofia. Tallinn: Koolobri, 2000. Salumaa, E. Antiikfilosoofia ajalugu. Tallinn, 1991 Epner, T. Pythagoras ja tema koolkond. http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/pythagoras.htm http://www.tsitaat.com/tsitaadid/autorid/pythagoras 12
demokraatlikemaid (Riigikogu, parlament), presidentaalne vabariik. Hinnang põhiseadusi. muus osas jäi I Eesti on parlamentaarne põhiseadusele samaks. vabariik. Kuna referaadiga alustades olin teadlik vaid sellest, et Eesti Vabariigis kehtib praegu neljas põhiseadus ja mis aastatel põhiseadused vastu võeti, siis töö tegemine oli väga huvitav ja informatsioonirohke. 12 KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabariigi_p%C3%B5hiseadus_%281920%29 http://www.estonica.org/et/Eesti_riigikord_ajaloolises_arengus/Eesti_Vabariigi_esimene_p %C3%B5hiseadus_1920-1933/ http://kristiine.tln.edu.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=272%3A12-klass- eesti-1920-40-luehikonspekt&catid=67%3Aajalugu&Itemid=78&lang=et http://www.riigikogu
(silma retseptor valgus, kuulmisanalüsaatori retseptor helilaine jne) Sünaps koht, kus ühe neuroni (närviraku) neuriit ehk akson puutub kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga või siis meeleelundi, lihas- või näärmerakuga. Erutus ja pidurdus kaks peamist psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks olevat närviprotsessi. Nende kombineerimisel erinevates NS allsüsteemides erinevatel tasemetel kujunebki organismi informatsioonirohke ja kohastumuslikult mõttekas tegevus. Seaduspärasused: 1. Erutuse tase ja irradiatiivsus. Nii väga tugevad kui ka väga nõrgad ärritajad kutsuvad pikaajalise mõjumise tagajärjel esile erutuse levimise enamikule aju suurte poolkerade piirkondadele. Nt. närviminek, tüli ülekasvamine ägestunud vaidluseks, mida saadavad füsioloogiliste protsesside kiirenemine (südame kloppimine), üldise motoorse aktiivsuse tõus (jalalt jalale tammumine, värisemine)
(silma retseptor valgus, kuulmisanalüsaatori retseptor helilaine jne) Sünaps koht, kus ühe neuroni (närviraku) neuriit ehk akson puutub kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga või siis meeleelundi, lihas- või näärmerakuga. Erutus ja pidurdus kaks peamist psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks olevat 8 närviprotsessi. Nende kombineerimisel erinevates NS allsüsteemides erinevatel tasemetel kujunebki organismi informatsioonirohke ja kohastumuslikult mõttekas tegevus. Seaduspärasused: 1. Erutuse tase ja irradiatiivsus. Nii väga tugevad kui ka väga nõrgad ärritajad kutsuvad pikaajalise mõjumise tagajärjel esile erutuse levimise enamikule aju suurte poolkerade piirkondadele. Nt. närviminek, tüli ülekasvamine ägestunud vaidluseks, mida saadavad füsioloogiliste protsesside kiirenemine (südame kloppimine), üldise motoorse aktiivsuse tõus (jalalt jalale tammumine, värisemine)
signaalide vastuvõtmine; 2. erutuse edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine,mille põhjal kujunevad teabe tõlgendusprotsessid; 3. närviimpulsside saatmine organeisse vastureaktsioonide elluviimiseks; Kaheks peamiseks psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks olevaks närviprotsessiks on erutus ja pidurdus. Nende kombineerimisel erinevates NS allsüsteemides erinevatel tasemetel kujunebki organismi informatsioonirohke ja kohastumuslikult mõtekas tegevus. Väliskeskkonna muutust- ärritust e stiimulit (puudutus, lõhn,valgus jne) vahendavad signaalid kutsuvad selleks kohandunud rakkudes ehk retseptorites esie seisundimuutused, mis omakorda käivitavad närviimpulsid. Närviimpulsid kujutavad endast elektrokeemilisi muutusi närvirakus ja selle väljaulatuvas osas, närvikius. Retseptorid on spetsialiseerunud kindlaliigiliste (kindla modaalsusega) ärrituste vastuvõtmiseks
signaalide vastuvõtmine; 2. erutuse edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine,mille põhjal kujunevad teabe tõlgendusprotsessid; 3. närviimpulsside saatmine organeisse vastureaktsioonide elluviimiseks; Kaheks peamiseks psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks olevaks närviprotsessiks on erutus ja pidurdus. Nende kombineerimisel erinevates NS allsüsteemides erinevatel tasemetel kujunebki organismi informatsioonirohke ja kohastumuslikult mõtekas tegevus. Väliskeskkonna muutust- ärritust e stiimulit (puudutus, lõhn,valgus jne) –vahendavad signaalid kutsuvad selleks kohandunud rakkudes ehk retseptorites esie seisundimuutused, mis omakorda käivitavad närviimpulsid. Närviimpulsid kujutavad endast elektrokeemilisi muutusi närvirakus ja selle väljaulatuvas osas, närvikius. Retseptorid on spetsialiseerunud kindlaliigiliste (kindla modaalsusega) ärrituste vastuvõtmiseks
annaabi.ee 
