kordusvaatamiseks aadressilt: https://m.youtube.com/watch?v=cbvvS_2Byv8 Saatejuht Marianna Minsker intervjueeris Venemaa psühholoogi, juristi, tele- ja raadiosaatejuhti, mitmete raamatute autori - Mihhail Labkovskit. Antud dialoogis arutatakse suhete keerukust meeskonnatöös. Selles intervjuus Marianna on retsipient, ehk info vastuvõtja ja Mihhail – kommunikaator, teisi sõnu infoandja. Vestlus toimub sõbralikus atmosfääris. Dialoog kestab ligikaudu tund aega. Intervjuu viiakse läbi lähikohtumisel, istudes üksteise vastu. Saatejuhi küsimused on avatud ja nõuavad pikki, põhjalikke ja erinevaid vastuseid. Vastused nõuavad põhjendusi, millega Mihhail, eksperdina tuleb väga hästi toime. Kasutab oma sõnavaras korrektset keelt, ei ole slängi, ega roppsõnu. Infoandja väljendab ennast väga selgelt ning lihtsas keeles. Kodutöö autor ei märganud
· Liigikaaslastega suhtlemiseks on karjas elavatel putukatel, kaladel, lindudel ja loomadel oma kommunikatsioonisüsteemid (eri piirkondades karjadel isegi eri murded) · Inimkeele väljendusvõimalused on tohutult avaramad kui loomadel (puudub mõtlemine, valetamine, fantaseerimine; pettemanöövreid liigikaaslase päästmiseks siiski tehakse) · Ühiskondlikud institutsioonid defineeritakse keeleliselt (seadused, suhted) · Tehiskeel infoandja (liikluskeel, matem, keemia sümbolid, arvuti programmeerimiskeel) allub üldistele kommunikatsiooni seaduspärasustele. ,,Ebasiirus on täpse keelekasutuse suurim vaenlane. /---/" (Georg Orwell) Keel kui suhete hoidja · ERINEVUS TEHISKEELTEST: · keelel 2 tasandit: · vahendab infot, · samas kujundab omavahelisi suhteid (osaliselt kokkulangevad) · Suhete hoidmist iseloomustab väike informatiivne laeng:
Nagu nendest suhtlemise-komponentidest selgub, on kommunikatsioon osa suhtlemisest. Selleks et informatsiooni anda, peab olema midagi, mille kohta me informatsiooni anname, s.t objekt. Objekt võib olla mingi tegevus, mida on vaja teha, keegi inimene, kelle kohta me teavet anname, mingi ese või asi jne. Objekt kodeeritakse teateks kas sõnade, mittesõnalise suhtlemise vahendite, piltide, erinevate keele sõnade vms abil. Mida ja kuidas kodeerimisel kasutatakse, sõltub kommunikaatori (infoandja) kogemustest kas ja kuidas ta on üldse varem suhelnud, kuivõrd õigesti ta on partnerit tajunud, et edastada arusaadav info. Info vastuvõtja saab teate, omakorda dekodeerib selle, kasutades oma kogemusi suhtlemisest ja maailmast näiteks mida ta maailmast üldse teab, missuguste sõnade või märkide tähendust mõistab, missugused on tema suhtlemiskogemused sellise suhtluspartneriga nagu antud juhul. Selle põhjal peaks ta jõudma selgusele, millest info on ehk jõudma objektini
Tulemused vastasid eesmärgis püstitatud küsimusele. Tuues välja, et seos uuritavate objektide vahel on olemas. Katse tulemusi edasiseks arenduseks väga kasutada ei anna sest tulemusi mõjutavaid tegureid oli rohkelt. Järeldus Kokkuvõtteks võib öelda, et südamerütm on vägagi seotud ainevahetuse kiirusega, mis on olulisemaid muutujaid PMV valemis defineerimas temperatuuride vastuvõtlikust. Lähtuvalt sellest on südamerütmil potensiaali olla üks infoandja tarkades temperatuuri kontrollisüsteemides erinevates hoonetes. Näiteks haiglad ja vanadekodud, kus inimesed on füüsiliselt limiteeritud ja taoline süsteem tuleks kasuks. Kasutatud kirjandus 1] Building and Enviornment 50 (2012)165-175 2][WWW] http://en.wikipedia.org/wiki/Basal_metabolic_rate
ignoreerimine, aktiivne vastuhakk. Tavaliselt see faas möödub mõne aja jooksul. Kohanemisfaas Tööfaas mõistetakse eesmärke, miks on vaja õppida, võib esineda ajutisi tülisid. Kujuneb välja meie tunne. Koostöö on oluline. Lõppemisfaas lõpp võib oleneb erinev, oleneb mis faasis ollakse. Tavaliselt tekitab stressi ja kurbuse tunnet Rollid rühmas: Ülesandega seotud ehk funktsionaalsed rollid arvamuste otsija, infoandja, rühmajuht, probleemide selgitaja, kokkulepete sõlmija, kriitik, kokkuvõtete tegija, salvestaja, osaleja. Suhetega seotud rollid karboniseerija (püüab rühmast pingeid maha võtta), uksehoidja (hoiab suhtlemiskanalid avatud) Enesele suunatud rollid ehk segajad blokeerija (eitab kõike ja blokeerib kõik ära, mis ei ole seotud tema ideega), eemalseisjad (ise seavad end grupist väljapoole), agressor
Selleks, et informatsiooni anda, peab olema midagi, mille kohta me informatsiooni anname, s.t. objekt. Objekt võib olla vabade tubade olemasolu hotellis, köögiviljatoidud menüüs, firma juhile helistanud inimene, tegevus, mida on vaja teha, mingi ese või asi jne. Objekt kodeeritakse teateks kas sõnade, mittesõnalise suhtlemise vahendite, piltide, erinevate keele sõnade vms. abil. Mida ja kuidas kodeerimisel kasutatakse, sõltub kommunikaatori (infoandja) kogemustest - kas ja kuidas ta on üldse varem suhelnud, kuivõrd õigesti ta on partnerit tajunud, et edastada arusaadav info. On ju iseenesestmõistetav, et 4 aastasele eestlasele ja täiskasvanud prantslasele menüüd/toodet vms tutvustades teeme seda erinevalt. Joon. 11. Informatsiooni moodustumise ja levi põhiskeem Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 32
poolt antava informatsiooni kindlaksmääramine, analüüs ja hindamine. Kaja on kuulamistehnika, kus korratakse üle rääkija viimane sõna (või sõnapaar). Kliendikeskne teenindus põhineb arusaamisel, et klientide teenindamine, nendele hüvede loomine, on teenindusettevõtte põhiülesanne Klienditeenindus (Customer service; Customer care, Customer relations) on suhtlemine kahe võrdse osapoole kliendi ja teenindaja vahel. Kommunikaator on kommunikatsiooniprotsessis infoandja Kommunikatsioon on info andmise ja vastuvõtmise protsess (inimestevaheline). Seda peetakse tihti suhtlemise eesmärgiks. Kommunikatsioonitõke on kõik see, mis raskendab informatsiooni kohalejõudmist, sellest arusaamist, Konflikt on inimestevahelise vastuolu teravnemise piirjuhtum, mis toob kaasa konfliktse käitumisreaktsiooni. Konflikti puhul usuvad kaks või enamat osapoolt, et nende eesmärgid ei sobi omavahel
Teadusharu vundament on 1979 ilmunud 2 raamatut: „Keel ja kontroll“ ja „Keel kui ideoloogia“. Teooria mõtlesid välja Fowler, Hodge, Kress, Trew. Kriitiline lingvistika toetus keeleliste valikute ideele (Halliday „Sissejuhatus funktsionaalsesse lingvistikasse“). Tekstianalüüsis võeti kasutusele Halliday idee, et keel on polüfunktsionaalne ehk mitme ülesandega samaaegselt. Keelekasutus pole referentsiaalse tähendusega ehk üksnes infoandja, vaid tekst räägib autori suhtumisest, tekst on kellelegi adresseeritud – keelekasutuse interpersonaalne aspekt (keelekasutuses on alati 2 osapoolt). Suhtlus ei toimi tühjuses, vaid toimib sotsiaalses ja tegelikus kontekstis, mis tähendab alati ka kõiki teisi tekste, traditsioone jm, mis määravad suhtluse teket. Me paneme uue info kokku sellega, mida varem teadsime – keelekasutuse intertekstuaalne aspekt. Keele 3 kesksemat meta- ehk allfunktsiooni:
nõustajad.Info jagamine sellekohta, mis edasi saab selle lapsega teha + Info jagamine hindamistulemuste kohta = nõustamine Nõustamine on keeruline valdkond. Raskeks teeb see, et üks osapool on asjasse väga emotsionaalselt seotud (just negatiivne on see), et just kui areng ei lähe ootuspäraselt. Nõustajad ei saa olla lihtlsalt infovahendaja rollis, vaid arvestama PEAB vanematee emotsioodiega. Mis võivad olla vahel rasked ja tekitada vastasseisu ka tegevusele. Teisesküljest on infoandja ehk õpetaja on lapsega tihtedalt seotud, sest ka tema puutub tihti lapsega kokku. Mõlemad võivad asuada siis kaitsepositsioonidel lapse suhtes ja sis on ühist keelt raske leida. Õpetaja on proff ja peab suutma üle olla neg tunnetest. Nõustaja peaks suutma jääda prof-ks. See pole lihtne. Nõustamisel peaks osalema ka teised spetsialistid,mitte aint õps üksinda. b) Õppenõustamiskeskus abi saavad nii lapsevanemad kui ka lastega tegelevad õpsid seal.
annaabi.ee 
