Itaalia mesilane Referaat Õppeaines ,,Mesindus" Juhendaja: Tartu 2012 Sissejuhatus Selles referaadis on kesksel kohal Itaalia mesilane ning selle mesilasliigi omadused ja iseärasused. Referaadi eesmärgiks on anda lühiülevaade Itaalia mesilase välimikust ja anatoomilistest eripäradest, mis eristavad neid teistest mesilasliikidest, kirjeldada ja selgitada Itaalia mesilase käitumist ning põhilisi levikupiirkondi. Infoallikatena on referaadi koostamisel kasutatud wikipediat, anastasia foorumit ja maamajandusteabe lehte pikk.ee. 1. Välimus ja anatoomia Foto: www.pikk.ee Itaalia mesilane (apis mellifera ligustica) on keskmise suurusega, pika keha ja saledate jalgadega. Nende karvkate on kollane. Karvavööd on keskmise laiusega või laiad, karvastik on viiendal seljalookel lühike ja kollakas. Esimene,
seotud oluline info. Ent üksnes infole juurdepääsu võimaldamine pole heaks kaasamiseks piisav. Kaasamine on aktiivne tegevus, kus otsuse eest vastutaja otsib kontakti nendega, keda otsus mõjutab ning kes võiksid soovida kaasa rääkida (Kaasamise ..., 2011). Kommunikatsioonikanalite valiku eesmärgiks on leida sellised, mida osalevad huvirühmad kasutavad oma peamiste infoallikatena. Need võivad olla näiteks teemaga seotud väljaanded, veebilehed, meililistid, ühenduste uudiskirjad, mis on mõeldud liikmete teavitamiseks, materjalide jagamine üritustel jms (Kaasamise ..., 2011). Olulist rolli mängib koostöö meediakanalitega. Avalikkust tuleb teavitada juba siis, kui otsuse ettevalmistamine algab. Vaja on anda infot selle kohta, et asuti koostama projekti (arengukava vms) ning selleks moodustati töögrupp
..................................11 2 SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks just õigeusu, sest ma olin sellest usust natukene kuulnud, kuid sooviksin juurde saada informatsiooni õigeusu kohta. Praegu ma tean, et õigeusk on väga tihedalt seotud Eestiga, sest siin on palju õigeusu kirikuid ja ka hulganisti õigeusklikke. Minu jaoks on õigeusklike juures ka huvitav, et nad kasutavad oma ikoonide pilte autodes. Infoallikatena kasutasin Eesti ensüklopeediat, sisekaitse, Eesti religiooniturismi ja Tallinna turismi veebilehti. 3 1.ÕIGEUSU TEKKIMINE Õigeusk on kristliku kiriku üks kolmest ususuunast. Kristliku kiriku erinevad ususuunad on tekkinud kolme erineva lahknemise tulemusena. Esimene lõhenemine toimus 5. sajandil, kui riigikirikust eraldus mitu idakirikut. Teine suur kirikulõhe tekkis 1054 aastal, kui kristlus
Venestamise ja eestlaste diskrimineerimise vastu protesteerisid ka paljud noored. 1970. aastate lõpus aktiviseerus Eestis dissidentlik liikumine, milles osalejad saatsid kirju ÜROle ja lääneriikide valitsustele, juhtides tähelepanu inimõiguste rikkumisele ja Balti riikide okupeeritud staatusele. Vastukaaluks võimude survele ja idast tulevatele mõjutustele, püüdsid eestlased hankida võimalikult palju teavet Lääne kultuurist ja ühiskonnaelust -- infoallikatena olid tähtsal kohal Tallinnas ja mujal Põhja-Eestis nähtav Soome televisioon ning samuti kogu Eestis rohkeid kuulajaid omanud raadiojaamad Raadio "Vaba Euroopa", "Ameerika Hääl" ja BBC World Service. 1980. aastal Tallinnas toimunud õpilasrahutustes osalejad väljendasid kõige muu kõrval ka oma vastuseisu vene keele ja meele pealetungile koolides. Reageerides meelt avaldanud noorte karistamisele kirjutasid 40 eesti kultuuritegelast avaliku kirja NSV
1970. aastate lõpus aktiviseerus Eestis dissidentlik liikumine, milles osalejad saatsid kirju ÜROle ja lääneriikide valitsustele, juhtides tähelepanu inimõiguste rikkumisele ja Balti riikide okupeeritud staatusele. 13 Vastukaaluks võimude survele ja idast tulevatele mõjutustele, püüdsid eestlased hankida võimalikult palju ja võimalikult vahetut teavet Lääne kultuurist ja ühiskonnaelust -- infoallikatena olid tähtsal kohal Tallinnas ja mujal Põhja-Eestis nähtav Soome televisioon ning samuti kogu Eestis rohkeid kuulajaid omanud raadiojaamad Raadio "Vaba Euroopa", "Ameerika Hääl" ja BBC World Service. 1980. aastal Tallinnas toimunud õpilasrahutustes osalejad väljendasid kõige muu kõrval ka oma vastuseisu vene keele ja meele pealetungile koolides. Reageerides meelt avaldanud noorte karistamisele kirjutasid 40 eesti
17% jõi energiajooke kaks korda nädalas ja üks vastanutest tarvitas energiajooke rohkem kui viis korda nädalas (Joonis 9). Pooled küsitluses osalenute seast ei teadnud energiajookide kahjulikkusest midagi. Teine pool väitis, et on kursis energiajookide võimaliku kahjuliku mõjuga (Joonis 10). Umbes kolmandiku küsitluses osalenutest pidas kõige olulisemaks info hankimise kohaks internetti ja veerand sai infot sõpradelt. Infoallikatena mainisid ajalehti/ajakirju 17% ja televisiooni/raadiot 15% küsitletutst. Vaid kümnendik vastanutest oli saanud energiajookide kohta infot vanematelt ja 3% vastanute teadmised pärinesid muudest allikatest. (Joonis 11) Joonis 1. Vanuseline koosseis 18 Joonis 2. Sooline koosseis Joonis 3. Sportimise osakaal 19 Joonis 4. Kas tarbid energiajooke? Joonis 5
Personali koolitamise protsess Süstemaatiline lähendamine eeldab, et personalipoliitikas on määratletud mida koolitamiseks ette võetakse. Koolitusvajaduse väljaselgitamine : analüüs organisatsiooni tasandil, puudujäägid mida saaks koolitustega kõrvaldada ; analüüsitakse teostatavaid töid töökoha tasandil, püütakse tõsta tootlikkust ja tööde kvaliteeti ; analüüs töötaja tasandil, püütakse tõsta konkreetse töötaja panus ja vajalikkust organisatsioonile. Infoallikatena kasutatakse ülemuste, kolleegide, klientide ja ekspertide hinnanguid. Meetoditest on kasutusel vaatlus, intervjuu ja dokumentide uurimine. Koolitusvormi valik lähtuda eesmärgikst kas meetod sobib eesmärgi saavutamiseks. (Loeng, rühmadiskussioonid, rollimäng, sensitiivsustreening, olukordade lahendamine, intsidendi meetod, eesruumi treening) Koolitusele hinnangu andmine otsus kuidas treeningut hinnata tuleb vastu võtta enne programmi algust
ka radikaalsemalt meelestatud noored. 1970. aastate lõpus aktiviseerus Eestis dissidentlik liikumine, milles osalejad saatsid kirju ÜROle ja lääneriikide valitsustele, juhtides tähelepanu inimõiguste rikkumisele ja Balti riikide okupeeritud staatusele. Vastukaaluks võimude survele ja idast tulevatele mõjutustele, püüdsid eestlased hankida võimalikult palju ja võimalikult vahetut teavet Lääne kultuurist ja ühiskonnaelust -- infoallikatena olid tähtsal kohal 48 Tallinnas ja mujal Põhja-Eestis nähtav Soome televisioon ning samuti kogu Eestis rohkeid kuulajaid omanud raadiojaamad Raadio "Vaba Euroopa", "Ameerika Hääl" ja BBC World Service. 1980. aastal Tallinnas toimunud õpilasrahutustes osalejad väljendasid kõige muu kõrval ka oma vastuseisu vene keele ja meele pealetungile koolides
annaabi.ee 
