.............................................................4 1.1. Hoone välispiirete lõiked koos soojusjuhtivusarvutustega..........................................4 1.2. Hoone külmasildade määratlemine ning nende joonpikkuste leidmine ruumide kaupa koos erisoojuskadude leidmisega........................................................................................4 1.3. Hoone infiltratsiooniõhuhulga leidmine ja ruumide kaupa erisoojuskao leidmine infiltratsioonist....................................................................................................................4 1.4. Hoone ventilatsioonibilansi koostamine ja sissepuhkeõhu soojuserikao leidmine ruumide kaupa.....................................................................................................................5 1.5. Hoone soojuskadude leidmine ruumide kaupa, sealhulgas hoone küttevõimsus.........6 1.6
........................................................................................................................... 10 1.2 hoone külmasildade määratlemine ning nende joonpikkuste leidmine ruumide kaupa koos erisoojuskadude leidmisega............................................................................................................11 1.3 Hoone infiltratsiooniõhuhulga leidmine ja ruumide kaupa erisoojukao leidmine infiltratsioonist................................................................................................................................14 1.4 Hoone ventilatsioonibilansi koostamine ja sissepuhkeõhu soojuserikao leidmine ruumide kaupa...............................................................................................................................................15 1.5 Hoone aastase kütteenergiakulu leidmine kraadpäevade alusel...............................................16
tarbimine.Põhjavesi - Maasisene vesi, mis paikneb vettkandvates kihtides vettpidavate kihtide peal. Paikneb erineva sügavusega veehorisontides. Aeratsioonivöönd- maapinna osa kus lõhesid täidavad nii õhk kui vesi. Küllastusvöönd- maapinna osa kus poorid ja tühikud on täitunud veega. Põhjavee tase jälgib üldiselt pinnamoodi. Põhjavee väljavoolu kohta maapinnal nim allikaks. Põhjavee horisontide täitumine oleneb infiltratsioonist. Vulkaanilistes prk-des esinevad kuumad veed e termaalveed. Perioodiliselt maapinnale purskav vesi on geiser. Inimtegevuse tagajärjel võib põhjaveetase langeda ja tekib alanduslehter. Kui puurkaev paikneb mere läheduses võib põhjavette tungida soolane merevesi. Põhjavett reostavad: tehaste, ettevõtete, olmemajade heit ja reoveed, põllumajandus, reostus sõnnikuhoidlatest, transpordi reostus, soola panemine maanteedele
B Toiteala on suurem levikualast C Toiteala kattub levikualaga 23 Mis on ülavesi? A Veekiht aeratsioonivöös B Pinnasevee ülemine kiht C Pinnasevesi kõrgustikel 24 Millest sõltub pinnasevee tase? A Filtratsioonimoodulist B Alumisest veepidemest C Infiltratsioonist 25 Mis on hüdroisohüps? A Survelise põhjavee taseme samakõrgusjoon B Pinnasevee taseme samakõrgusjoon C Pinnase külmumissügavus 26 Kas jõgi toitub pinnaseveest? A Jah B Osaliselt C Ei 27 Mis on piesohüdroisohüps? A Survelise põhjavee taseme samakõrgusjoon
See selgitab kõike :D cool Veeringe sõltub: sademetest (ookeani- ja maapinnalt aurustunud vesi langeb Maale sademetena tagasi), auramisest (toimub veepinnalt, maapinnalt, liustikelt, taimedelt; see sõltub pinnase omadustest, niiskusest ja temperatuurist), jõgede äravoolust, infiltratsioonist (ehk sellest kuidas sademevesi imbub maasse), veebilansist. 3. Selgita inimtegevuse mõju veeringe lülidele (asfalt, kanalisatsioon jne.) Ehitised (näiteks teed ja majad) takistavad infiltratsiooni, kanalisatsioon juhib vee ära kohtadest, kuhu see muidu koguneks ja sellega muudetakse veeringet. Selle tagajärjel võivad kokku kuivada looduslikud märgalad (nt Araali meri). Looduslikud jõed ei pruugi
pindala, m2), dT-temperatuuride vahe sees ja väljas (kraadides). E-energia (w*s, saab teisendada kw*h, MW*h). H- aeg, periood (s) Re ja Rn võib ka arvutustest välja jätta, kuna on sageli kõrvalisema suurusjärguga lõpptulemuse suhtes. 55 Eelnevale kommentaariks: Eelnev hindab soojusülekannet standardi EVS 829:2003 (Hoone soojuskoormuse määramine) ja EVS 837-1:2003 (Piirdetarindid) järgi, ehk sellega ei hinnata soojuskadusid, mis põhjustatud infiltratsioonist ja ventilatsioonist, selle arvestamist vt.eespool (standardi EVS 839:2003 Sisekliima) alusel. Lisaks toodud arvutusvalemitele tuleb arvestada külmasildade ja õhupragude mõju. Kui piirded on MITTEHOMOGEENSED, tuleb R määramisel seda eraldi arvestada (vt.mõned peatükid eespool) Vundamendi ja pinnasel asuva põranda soojakaod arvutatakse täpsemal arvutamisel standardis EVS-EN ISO 13370:2003 "Soojuskaod.Soojusülekanne pinnasesse,Arvutusmeetodid" alusel.
Gravitatsioonivesi võib liikuda mullas kahel viisil: 1) infiltratsiooni e. imendumise (nõrgumise) ja 2) filtratsiooni e. läbivuse teel. Kui maapinnale kogunenud vesi imbub raskus- ja kapillaarjõudude mõjul mulda ja liigub seal allapoole, on tegemist infiltratsiooniga. Alates momendist, mil vesi on täitnud kõik mullapoorid ja liigub seal edasi ainult raskusjõu (või ka hüdrostaatilise rõhu) mõjul, on tegemist filtratsiooniga. Eeltoodust selgub, et üleminek infiltratsioonist filtratsiooniks on tinglik ja täpse piiri tõmbamine nende vahele on raske. Neid eristab ka see, et filtratsioonil liigub vesi tunduvalt aeglasemalt kui nõrgumisel. 8. Mida iseloomustab filtratsioonimoodul ja millest ta sõltub? Põhjavesi liigub mullapoorides laminaarselt. Vastavalt Darcy seadusele oleneb vee liikumise kiirus pinnase filtratsioonimoodulist ja veepinna langust. Filtratsioonimoodul oleneb eeskätt
pikkusest l, m või arvust ning lekkeõhu ülessoojendamise vajadusest ja on arvutatav valemiga 8.1: H U i Ai j l j p n p ρa c a V inf , W/K (8.1) Hoonepiirete soojuskadu moodustub soojusjuhtivuskaost piirdetarindite kaudu, soojusjuhtivus- kaost külmasildade kaudu ja välispiirete ebatihedustest (infiltratsioonist) tulenevast soojuskaost. Kui soojuskadu jagada läbi köetava pinna ruutmeetritega saame soojuse erikao, millega on võimalik iseloomustada hoone soojuskadusid üldisemalt, sõltumata hoone suurusest. Hoonepiirete soojuse erikadu on võrdelises sõltuvuses hoonesse tarnitud soojusenergia erikuluga, kWh/(m2·a), vt. Joonis 8.15. Erinevad punktid tähistavad erinevaid arvutusolukordi: parempoolsemad punktid märgivad ehitusjärgset olukorda või vähem soojustatud hoonet ning
Kui εST on soojustagasti temperatuuri suhtarv, siis reaalses situatsioonis läbib soojustagastit vaid kindel osa õhuvooluhulgast. Seega saab tegeliku soojustagasti efektiivsuse leida valemist 13.2 (Heidt 2006). ninf st ,teg st ( 1 ) (13.2) n εst, teg tegelik temperatuuri suhtarv, -; εst soojustagasti temperatuuri suhtarv, -; ninf infiltratsioonist tingitud õhuvahetuskordsus, h-1; n kogu õhuvahetuskordsus, h-1. 241 Mitmetes riikides (Šveits, Belgia, Tšehhi) on õhupidavuse piirnorm sätestatud ventilatsioonisüsteemi tüübile. Näiteks Tšehhi normides (CSN 73 0540-2) on õhuvahetuskordsus erinev ka mehaanilise väljatõmbeventilatsiooni (n50=1,5 h-1) ja mehaanilise sissepuhke-väljatõmbeventilatsiooni (n50=1 h-1) puhul. Tasakaalus olevate
annaabi.ee 
