Antibiootikumid on elusorganismide produtseeritud või tööstuslikult sünteesitud ained, mis surmavad haigustekitajaid (pisikuid). 1928. aastal avastas penitsilliini soti bioloog ja farmakoloog Alexander Fleming, mille eest sai ta 1945. aastal Nobeli preemia Väike animatsioon http://www.youtube.com/watch?v=gOQ-nonlwwY&feature=related Antibiootikumide valik kas on tegemist bakteriaalse infektsioonhaigusega? kliinilised haigusnähud laboratoorsed näitajad infektsioonhaiguse lähtekoht? Infektsioonhaiguse tekkekoht? (kodutekkene/haiglatekkene) Kõrvalnähud Nagu kõigi muudegi ravimite puhul, võivad ka antibiootikumide tarvitamisel tekkida mitmesugused kõrvalnähud. Neist levinumad on näiteks kõhulahtisus, iiveldus või siis seennakkused suus, seedetraktis või tupes. Seennakkused kipuvad tekima seepärast, et lisaks haiguse tekitanud bakteritele hävitavad antibiootikumid ka organismile kahjutud või vajalikke baktereid.
klass, nn. T-helper e. T-abistaja rakud. Need rakud on võimelised iseseisvalt ära tundma patogeene ja sekreteerima lümfokiine, mis stimuleerivad jagunema B-rakke, T-rakke, NK-rakke ja makrofaage. T-helperid T-helperid koguvad informatsiooni erinevatest antigeenidest ja neil on võimalus neid ära tunda isegi pikka aja pärast.nende poolt on stimuleeritud antikehade tootmine b-lümfotsüütides. T-killerid T-killerid tapavad võõraid rakke: seene, mikobaktereid, kasvajarakke, infektsioonhaiguse tekkitajaid. T-supressorid T-supressorid pidurdavad antikehade produktsiooni b-lümfotsütide poolt.ilma nendeta oleks immunne vastus kontrollimatu.need rakud on olulised ka selleks,et organismis ei tekkiks autoimmuunseid reaktsioone,sest isegi terves inimese organismis toodetakse teatud kogust autoantikehi. T-tsütotoksiinid T-tsütotoksiinid tappavad rakke,mille sees leiduvad võõraid organisme,näiteks viirused,pahaloomulised kasvajad ja mükobakterid ja nendest tulenevad antigeenid.
võib tekkida a siis, kui emisel on kõhukinnisus või sooleperistaltika on poegimise ajal pärsitud. Enterotoksiinid sisenevad vereringesse ja mõjutavad prolaktiini ja oksütotsiini toimet. Haigustunnused: halvalõhnaline vaginaalne nõre, kõrge kehatemperatuur (üle 40 kraadi). Ülesöötmine ja vähe kiudu sisaldav dieet aeglustavad seedetrakti tööd, mis põhjustab toksiinide tekkimist soolestikus. Magneesiumsulfaadil on lahtistav toime. 22. Infektsioonhaiguse määratlus ja infektsioonhaigustele ühised omadused Tekitajast lähtuv (etioloogiline) liigitus: salmonelloos, kolibakterioos, mükoplasmoos, patörelloos, brutselloos, parvoviirus, koronaviirus. Probleemipõhine liigitus: suu-ja sõrataud, marutaud, veiste tuberkuloos, hobuse salmonelloosne abort, sigade enzootiline pneumoonia, lindude respiratoorne mükoplasmoos.
Agalaktia võib tekkida a siis, kui emisel on kõhukinnisus või sooleperistaltika on poegimise ajal pärsitud. Enterotoksiinid sisenevad vereringesse ja mõjutavad prolaktiini ja oksütotsiini toimet. Haigustunnused: halvalõhnaline vaginaalne nõre, kõrge kehatemperatuur (üle 40 kraadi). Ülesöötmine ja vähe kiudu sisaldav dieet aeglustavad seedetrakti tööd, mis põhjustab toksiinide tekkimist soolestikus. Magneesiumsulfaadil on lahtistav toime. 23 .Infektsioonhaiguse määratlus ja infektsioonhaigustele ühised omadused Tekitajast lähtuv (etioloogiline) liigitus: salmonelloos, kolibakterioos, mükoplasmoos, patörelloos, brutselloos, parvoviirus, koronaviirus. Probleemipõhine liigitus: suu-ja sõrataud, marutaud, veiste tuberkuloos, hobuse salmonelloosne abort, sigade enzootiline pneumoonia, lindude respiratoorne mükoplasmoos. Hästi määratletav nakkushaigus – üks tekitaja, üks haigus: suu-ja sõrataud, marutaud, veiste
Retsidiiv: nakkuse taasägenemine paranemiseperioodil. Mikroobide virulentsusfaktorid: (1) Võime kinnituda e. adhereeruda peremehe epiteelrakkudele või neid katvale limale; (2) Kolonisatsioon e. püsimine ja paljunemine organismi sekreetides; (3) Sisekeskkonda tungimine e. invasiooni võime (4) Antifagotsütootiline toime (5) Organismile kahjulike ensüümide ja toksiinide eritus (6) Antibiootikumresistentsuse kujunemine. Infektsioonhaiguse dünaamika. Mikroobi sissetungimine; Inkubatsiooni periood (Mikroobid hakkavad paljunema); Prodromaalperiood (Mittespetsiifilised tervisehäired ja kaebused); Kliiniline periood (Tekitajale vastav kliiniline pilt); Paranemise periood. Antibiootikumid on elusorganismide (bakterite, seente) poolt produtseeritavad ained, mis surmavad mikroorganisme ja mis pole terapeutilistes doosides organismile kahjulikud. Antibiootikumprofülaktika
sümptomitega kulgev haigus, mis on tekkinud mikroobi ja peremeesorganismi vastastikkuse mõjustamise tagajärjel Kolonisatsioon ja mikroobikandlus peremeesorganismi asustus mikroobide poolt, millele puudub organismipoolne vastus (terved mikroobikandjad) Kõige ohtlikumad haiguse levitajad Transitoorne kolonisatsioon Kontaminatsioon "saastumine", mikroobidega "kattumine" jne. Kateetrid, proteesid Mõned (!) inimorganismi faktorid, mis määravad infektsioonhaiguse tekke Geneetilised faktorid 1.CCR5 retseptorid ja ligandid > HIV nakkus 2.Komplemendisüsteemi defektid > kihnuga bakterid 3.Uued avastamata geenid me ei tea nened mõju Immuunsüsteemi seisund 1.Omandatud immuunpuudulikkus 2.Haigusest põhjustatud (HIV, kasvajad) 3. Ravi ja ravimite kasutamise järgselt 4. Kaasasündinud immuundefitsiit teada, milline geenidefekt 5.CGD, Job sündroom, SCID (severe congenital immunodeficiency)
· Haigustekitaja levik (Lokaalsed, koldelised, generaliseerunud) · Lokalisatsiooni järgi (Seedetrakti, hingamisteeede, kuse- ja suguteede) · Ülekande alusel 1. Fekaal-oraalne 2. Piisk, tolmnakkus 3. Otsene kontakst 4. Iatrogeene · Reservuaar · Infektsiooni tekitajate ja tekke järgi -Mono ja segainfektsioonid -Sekundaarne reinfektsioon · Leviku intensiivsus -Sporaadiline, epideemia Infektsioonhaiguse dünaamika · Mikroobi sissetungimine · Inkubatsiooni periood (Mikroobid hakkavad paljunema) · Prodromaalperiood (Mittespetsiifilised tervisehäired ja kaebused) · Kliiniline periood (Tekitajale vastav kliiniline pilt) · Paranemise periood Inimese normaalne mikrofloora Inimese nahk, enamik limaskesti on asustatud erinevate aeroobsete ja anaeroobsete mikroobide poolt. Normaalne mikrofloora: oluline liigi säilimisel. Inimene & mikroorganism: pidev vastastikune suhe.
· treeningu- ja võistluspaikade turvalisuse tagamine; deid tuleb kindlasti · arvestamine välitingimustega; ennetada · adekvaatse toidu- ja joogireziimi järgimine; · spordialade reeglite täitmine. ÄGEDAD ÜLDHAIGESTUMISED Palavikuga kulgeva infektsioonhaiguse algstaadiumis kahjustavad spordiga tege- leja töövõimet mitmesugused subjektiivsed sümptomid, nagu lihasvalu, nõrkus- tunne. Juba 36 tundi kestnud infektsioon kutsub esile kehavalkude lagundamise, millest taastumiseks võib kuluda kuni kaks nädalat. Töövõime täielik taastumine nädalapikkusest palavikuga infektsioonist võib kesta omakorda mitu nädalat. Palavikuga infektsiooni esimestest päevadest kannatab kõige enam aeroobne töö-
annaabi.ee 
