löökkoormustel. Tema tihedus on 3,5 g/cm³. Teemant on kõige kõvem looduslik mineraal. Teemant on läbipaistev, kui defektid või lisandid tema läbipaistvust ei vähenda. Puhas teemant ei juhi elektrit, kuid juhib väga hästi soojust paremini kõigist tahketest ainetest, kaasa arvatud metallid. Kuumutamisel reageerib teemant hapnikuga ja muude ainetega, samuti lahustub sulatatud metallides. Normaalrõhul on teemant metastabiilne, kuid teemandi muundumine grafiidiks toimub inertses keskkonnas märgatava kiirusega alles temperatuuridel üle 1200 °C. Mitmed süsinikku lahustavad metallid, sealhulgas raud, kiirendavad seda protsessi. Teemandi lihvimisel saadakse hinnalisim vääriskivi briljant. Maailma suurimad teemandikaevandused asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis. Teemandid tekivad vahevöö ülaosas, kus nende moodustumiseks on piisav rõhk. Grafiit on süsiniku tavatingimustes stabiilseim vorm.
Kihtide vahel on juhtivus halb. Erinevalt teemandist, mis elektrit ei juhi, on grafiit poolmetall ja seda saab kasutada näiteks kaarlambi elektroodides. Grafiiti võib käsitleda söe kõige väärtuslikuma vormina kütteväärtuse poolest, see on napilt suurem kui antratsiidil ja sellepärast nimetatakse grafiiti ka metaantratsiidiks. Sellegipoolest ei kasutata grafiiti harilikult kütusena, sest grafiiti on raske süüdata. Kuumutamisel reageerib grafiit õhuhapniku ja mõne muu ainega. Inertses keskkonnas sublimeerub grafiit temperatuuril 3800 °C. Grafiit on kihilise ehitusega aine. Samas kihis on aatomite kaugus üksteisest 0,142 nm, kihtide kaugus üksteisest on 0,335 nm. Samas kihis olevad aatomid on omavahel seotud kovalentsete sidemetega, kihtide vahel mõjuvad aga ainult nõrgad molekulidevahelised jõud. Seetõttu on grafiit suhteliselt pehme, lagunedes mehaanilisel mõjutusel kergesti kihtideks. Niisuguse
· Mittemagneetiline · Kõige vastupidavam kergmetall · Oksüdatsiooniaste ühendeis harilikult IV · Kokkupuutel õhuga oksüdeerub -> tihe, vastupidava oksiidikiht · Oksiidikihi tõttu reageerib väga halvasti vees ja õhus · Peab vastu lahjendatud väävelhappele, soolhappele, gaasilisele kloorile ja enamikele orgaanilistele hapetele · Kuumutamisel reageerib halogeenide, vesiniku ja süsinikuga · Pole võimalik sulatada õhukeskkonnas -> inertses gaasis (nt argoonis) või vaakumis Avastamine Titaani avastas 1791. aastal inglise keemik William Gregor Paiknemine Looduses leidub titaani ainult ühenditena Laialt levinud mineraalides: rutiil, ilmeniit, perovskiit (Uural) Pinnases ja taimedes, jõgede, järvede vees Maakoores Enamikes tardkivimites, mullas Inimorganismis 20 mg - põrnas, neerupealistes, kilpnäärmes Titaaniühendid ja tootmine · Kõige levinum ühend (titaandioksiid e titaanvalge) on
Kaltsiumoksiidi, kaltsiumhüdroksiidi ja kipsi kasutati juba antiikajal Ca on keemiliste elementide perioodilisusesüsteemi II rühma ning 2 perioodi element Kaltsiumkarbonaati sisaldavad mineraalid katavad ligikaudu 40 miljonit ruutkilomeetrit maakera pindalast Kare vesi (sisaldab peamiselt kaltsiumi ja magneesiumi ühendeid) pole joomiseks kahjulik, kuid katlakivi (kaltsiumkarbonaat) moodustumise tõttu ei saa sellist vett kuumutamisel palju kasutada Kaltsium inertses keskkonnas Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasutatud kirjandus http://www.kaltsium.ee/index.php?id=1&sub=10 http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/kaltsium.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Kaltsium TÄNAN KUULAMAST !
eraldub kihisedes süsinikdioksiid.Välimus:Marmorite värvus on väga varieeruv-helevalgest mustani.Marmorile on sageli omane voolutekstuur,mis tekib moonde käigus osaliselt ülessulanud kivimite liikumisest üksteise suhtes.Tuntuimad vääriskivid.Teemant-kõige kõvem mineraal,läbipaistev,puhas teemant ei juhi elektrit,kuid juhib väga hästi so ojust-paremini kõigist tahketest ainetest,kaasa arvatud metallid,teemandi muundumine grafiidiks toimub inertses keskkonnas märgatava kiirusega alles temperatuuridel üle 1200 °C,teemandi lihvimisel saadakse hinnalisim vääriskivi-briljant.Smaragd-heksagonaalne,erkrohelise värvusega mineraal,berülli erim(Berüll on vääriskivi.Er ivärvilistele erimitele on antud eraldi nimed.Sinakasroheline ning läbipaistev berüll on akvamariin,erkroheline berüll on smaragd,kollakas heliodoor jne)tuntud vääriskivi.Rubiin-trigonaalne,punaka värvusega mineraal,kor undi erim.Korundi nim
Tal on suur murdumisnäitaja ja tugev dispersioon, ent kuubilise süngoonia tõttu puudub kaksikmurdumine. Puhas teemant ei juhi elektrit, kuid juhib väga hästi soojust paremini kõigist tahketest ainetest, kaasa arvatud metallid. Kuumutamisel reageerib teemant hapnikuga ja muude ainetega, samuti lahustub sulatatud metallides. Normaalrõhul on teemant metastabiilne, kuid teemandi muundumine grafiidiks toimub inertses keskkonnas märgatava kiirusega alles temperatuuridel üle 1200°C. Mitmed süsinikku lahustavad metallid, sealhulgas raud, kiirendavad seda protsessi. Teemandi lihvimisel saadakse hinnalisim vääriskivi briljant. Maailma suurimad teemandikaevandused asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis. Teemandid tekivad vahevöö ülaosas, kus nende moodustumiseks on piisav rõhk. Kimberliit on ultraaluselise koostisega soonkivim. Kimberliit võib olla sinakas, rohekas või must. Porsumise, näiteks
· Elektronite arv: 37 · Neutronite arv: 48 · Prootonite arv: 37 5 OMADUSED Rubiidium on hõbevalge metall. Et Rb sulab juba palavikuhaige kehatemperatuuril (39 ºC), siis on ta tavatemperatuuril pastataolise konsistentsiga väga pehme aine. Rubiidium on keemiliselt väga aktiivne. Õhus süttib Rb põlema. Seepärast hoitakse metalli inertses keskkonnas. Rubiidiumil on suure temperatuurisõltuvusega paisumiskoefitsent. Sulamisel suureneb metalli ruumala 1,6 korda. · Aatommass: 85,4678 · Sulamistemperatuur: 38,89 °C · Keemistemperatuur: 686 °C · Tihedus: 1,532 g/cm3 · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke Kokkupuutel õhuga süttib rubiidium momentaalselt põlema, moodustades peroksiidi ja superoksiidi: · 2Rb + O2 Rb2O2 (rubiidiumperoksiid)
oksüdatsiooniaste III. LIHTAINED · LÄMMASTIK koosneb kaheaatomilistest molekulidest. · LÄMMASTIKUL allotroope ei esine. · Tavatingimustes esineb värvusetuna ja on lõhnatu. · Vees peaaegu ei lahustugi. · Keemistemperatuur -196 kraadi. · FOSFORi põhiline allotroop on kihilise ehitusega punane fosfor. · Valge fosfor tugevalt mürgine tetraeedrilistest molekulidest koosnev fosfor on ebapüsiv ja keemiliselt aktiivsem. Kuumutamisel ühtlaselt inertses keskkonnas läheb see üle PUNASEKS FOSFORIKS. · Vees ei lahustu. · MÕLEMAD on väheaktiivsed ained. LÄMMASTIK VS FOSFOR KEEMILISED OMADUSED o Käitumine oksüdeerijana Mõlemad käituvad peamiselt metallide suhtes oksüdeerijana. Kuumutamisel reageerivad paljude metallidega (Lämmastik moodustab nitriide ja fosfor fosfiide, oksüdatsiooniaste on -III).
LIHTAINED • LÄMMASTIK koosneb kaheaatomilistest molekulidest. • LÄMMASTIKUL allotroope ei esine. • Tavatingimustes esineb värvusetuna ja on lõhnatu. • Vees peaaegu et ei lahustugi. • Keemistemperatuur -196 kraadi. • FOSFORi põhiline allotroop on kihilise ehitusea punane fosfor. • Valge fosfor – tugevalt mürgine tetraeedrilistest molekulidest koosnev fosfor on ebapüsiv ja keemiliselt aktiivsem. Kuumutamisel ühtlaselt inertses keskkonnas läheb see üle PUNASEKS FOSFORIKS. • Vees ei lahustu. • MÕLEMAD on väheaktiivsed ained. LÄMMASTIK VS FOSFOR KEEMILISED OMADUSED o Käitumine oksüdeerijana Mõlemad käituvad peamiselt metallide suhtes oksüdeerijana. Kuumutamisel reageerivad paljude metallidega (Lämmastik moodustab nitriide ja fosfor fosfiide, oksüdatsiooniaste on -III).
Tal on suur murdumisnäitaja ja tugev dispersioon, ent kuubilise süngoonia tõttu puudub kaksikmurdumine. Puhas teemant ei juhi elektrit, kuid juhib väga hästi soojust paremini kõigist tahketest ainetest, kaasa arvatud metallid. Kuumutamisel reageerib teemant hapnikuga ja muude ainetega, samuti lahustub sulatatud metallides. Normaalrõhul on teemant metastabiilne, kuid teemandi muundumine grafiidiks toimub inertses keskkonnas märgatava kiirusega alles temperatuuridel üle 1200°C. Mitmed süsinikku lahustavad metallid, sealhulgas raud, kiirendavad seda protsessi.Teemandi lihvimisel saadakse hinnalisim vääriskivi briljant.Maailma suurimad teemandikaevandused asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis. Teemandid tekivad vahevöö ülaosas, kus nende moodustumiseks on piisav rõhk. Omadused Keemiline valem C
kuumustsoonides 700-2000°C juures. Selleks, et takistada oksüdeerumist lõplikes süsinikkiududes, kasutatakse inertset atmosfääri. Erineva kuumusastmega tsoonid on vajalikud selleks, et vältida ülemäärast struktuuri katkestust. Suurim kogus gaase, peamiselt CH ja H, eraldatakse temperatuuril alla 1000°C. Üle selle eraldatakse peamiselt hapnikku. Peale karboneerimist viiakse läbi grafitiseerimine, kuumutades kiude inertses atmosfääris 2500-3000°C juures. Kokkuvõte Erinevate sihtotstarvetega süsinikkiudude valmistamiseks kasutatakse erineva päritoluga pigiliike ja erinevaid valmistamismeetodeid. Igal neist on omad eelised ja puudused, kuid eelistatakse ikkagi protsesse, mis võimaldavad kiiremini soovitud tulemini jõuda. Selleks, et tootmine oleks kiirem ja tõhusam, on välja töötatud erinevaid võimalusi süsinikkiudude valmistamiseks pigist, millest mõningaid ka selles referaadis tutvustasin.
rahaliste vahendite optimaalne suurus, planeeritakse rahastamisallikad (kust leitakse vajalikud finantseerimisvahendid) ning kavandatakse nende kasutamine kindlas ajaraamis“. [6, p. 7] Veebisaidilt pärinev dokument. Allikas: Rahandusministeerium. Juhend projektide ettevalmistamiseks ja rakendamiseks struktuuritoetusest toetuse taotlejale ja saajale. 2015, tsitaat pärineb allikast lk 7. „Ränikarbiidi ja räni homodispersset komposiiti kuumutatakse inertses keskkonnas temperatuurivahemikus 800 kuni 1100°C ning seejärel kloreeritakse ränikarbiidi karbiidi ja räni homodispersset komposiiti temperatuuril 800 kuni 1100°C“. [7] Patent. Allikas: Jaan Leis (EE), Mati Arulepp (EE). Meetod sünteetilise karbiidset päritolu süsinikmaterjali ja räni homodispersse komposiidi valmistamiseks ning selle kasutamine elektroodmaterjalina energiasalvestis. 16.04.2012. EE05583 B1. http://www1.epa.ee/patent/kirjeldus/05583.pdf
Süsinikkiud liigitatakse kõrgsuutlike kiudude klassi (high perfomance fibers). Tegemist on ülipeene, peamiselt süsiniku kiududest koosneva materjaliga: mitmed tuhanded süsiniku kiud põimitakse omavahel kokku, moodustades lõnga. Järeltöötluses valmistatakse süsiniklõngast kangaid, mis epoksiidvaikudega segades võimaldavad modelleerida kõikvõimalikke ülitugevaid ning kergeid tooteid. Peamiselt saadakse süsinikkiudu PAN-kiu kuumutamisel õhus 220 C juures, seejärel kuumutamisel inertses atmosfääris 1000C juures ja lõpuks grafitiseermisel 2000 C juures. Saadav süsinikkiud on kõrge tõmbetugevusega sarrus. 5.1 Omadused · Omab erimooduli ja eritugevuse kõige kõrgemaid näitajaid kiudude hulgas. · Säilitab erimooduli ja eritugevuse näitajad ka kõrgematel temperatuuridel. · Ei allu toatemperatuuril vee, lahustite, hapete ja aluste toimele. · Süsinikkiud on struktuurilt elastne · Keemiliselt vastupidav ja korrosioonivaba
Kasutatakse nt rakettide düüside valmistamisel. · Pigi Saadakse nafta või kivisöe töötlemisel. Head küljed: negatiivne aksiaalne soojuspaisumistegur, kõrge soojusjuhtivustegur, tõmbemoodul varieeritav laiades piirides (170-830GPa). Kasutatakse nt kosmosetehnikas, lennunduses ja mujal, kus vajatakse jäikasid, soojusjuhitavaid ja stabiilsete dimensioonidega materjale. · PAN Saadakse PAN-kiu kuumutamisel õhus 220C juures, seejärel kuumutamisel inertses atmosfääris 1000C juures ja lõpuks grafitiseermisel 2000C juures. Saadav süsinikkiud on kõrge tõmbetugevuse sarrus. Head küljed: kõrge tõmbetugevus (mis on veel reguleeritav termilise töötlemise ja venitamisega 2000C juures), elektri- ja soojusjuhtivus, soojuspaisumistegur, vastupidavus oksüdatsioonile on reguleeritav kristaliinsusega ja defektide elimineerimisega. Kasutatakse kaubatoodetena 3 põhikujul: paralleelselt koos 1000-160 000 üksikkiudu;
Teemant on läbipaistev, kui defektid või lisandid tema läbipaistvust ei vähenda. Tal on suur murdumisnäitaja ja tugevdispersioon, ent kuubilise süngoonia tõttu puudub kaksikmurdumine. Puhas teemant ei juhi elektrit, kuid juhib väga hästi soojust paremini kõigist tahketest ainetest, kaasa arvatud metallid. Kuumutamisel reageerib teemanthapnikuga ja muude ainetega, samuti lahustub sulatatud metallides. Normaalrõhul on teemant metastabiilne, kuid teemandi muundumine grafiidiks toimub inertses keskkonnas märgatava kiirusega alles temperatuuridel üle 1200 °C. Mitmed süsinikku lahustavad metallid, sealhulgas raud, kiirendavad seda protsessi. Teemandi lihvimisel saadakse hinnalisim vääriskivi briljant. Maailma suurimad teemandikaevandused asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Venemaal. Teemandid tekivad vahevööülaosas, kus nende moodustumiseks on piisav rõhk. 8 4. Kokkuvõte
2.4 II A rühma metallide keemilised omadused Lihtainena on II A rühma metallid keemiliselt aktiivsed, kuid vähemaktiivsemad vastavatest leelismetallidest. II A rühma metallide keemiline aktiivsus suureneb rühmas ülevalt alla. Nendest väiksema keemilise aktiivusega on berüllium ja magneesium. Oluliselt keemiliselt aktiivsemad on leelismuldmetallid. Õhu käes need oksüdeerivad kiiresti, mistõttu tuleb neid hoida nagu ka leelismetalle oksüdeerumise vältimiseks inertses keskkonnas või õli ja petrooleumi sees. Ohtlikkuse tõttu peab leelismuldmetallidega töötamisel järgima samuti kõiki analoogseid ohutusnõudeid, mis leelismetallide puhulgi. 1) Reageerimine hapnikuga 1 Õhus kattub metallipind õhukese oksiidikihiga, mis annab neile mati välimuse. Berülliumi jamagneesiumi okiidikiht on tihe ja püsiv, mis kaitseb neid edasise oksüdeerumise eest. Sel
veel kaugel, võib-olla vägagi kaugel selle tõe fikseerimisest, mis on tulemas üleelatava murdeaja järel; samuti ka, et esitatus leidub vast liialdatud üldistamisi, teenimatuid teravusi ja kindlasti küllalt väiteid, mis pole ammugi uued. Kuid ühtlasi olen veendunud, et senine enam ei kõlba, et vajame hädasti selget, sisukat rahvuslikku ideoloogiat ja senisest märksa tihedamat sidet maaga. On paratamatu meie senises inertses mõttekäigus ümberorienteerumine, elu sunnib selle pääle. See ei ole kerge, — harjunud mõttetrafaretist kõrvale a s t u m i ne, kuid see kivinenud trafarett on meid viinud ummikuni, peaaegu kodusõjani, äär- miselt kahtlase rahvusliku eksperimendini. Ees on haritlaskonnal raske tuleproov — aktiivse rahvus- ja sotsiaalpoliitilise mõttekooli läbitegemine, et õigustada oma nime ja vastutusrikast seisukohta eesti rahva, iseseisva, tähtsa Balti riigi rahva esiridades.
Sama võib öelda ka traditsiooniliste keraamilise maatriksiga komposiitmaterjalide kohta. Nende asjaolude tõttu pakuvad huvi süsiniku baasil ning süsinikkiududega armeeritud materjalid. Neid on paljudes maades viimase 10...15 aasta jooksul intensiivselt uuritud. Sellistel süsinikkomposiitidel on väike tihedus, suur tõmbetugevus ja elastsusmoodul, hea termokindlus; nad töötavad oksüdeerivas keskkonnas temperatuuril kuni 500 °C, inertses keskkonnas ja vaakumis aga kuni 3000 °C. Pidevate või tükiliste kiududena süsinikarmatuur saadakse orgaaniliste kiudude kõrgetempera- tuurse pürolüüsi teel. Lähtematerjaliks on naturaalsed (tselluloos) või sagedamini tehiskiud (viskoos, polü- amiid jt). Erinevalt süsinikplastidest ei valmistata süsinikkomposiitide armatuuri eraldi, vaid üheaegselt süsinikmaatriksiga. Viimasena kasutatakse pürolüütilist süsiniku (kivisöevaiku, polümeere, fenool- ja teisi
Viimane võib olla mõni rasksulav metall (W, Mo jt) või rasksulav ühend (WC, SiC jt). Keraamilisi komposiitmaterjale iseloomustab keraamikale omase suure survetugevuse ja kõvaduse kõrval rahuldav tõmbetugevus ja sitkus. Süsinikkomposiitmaterjalid Sellistel süsinikkomposiitidel on väike tihedus, suur tõmbetugevus ja elastsusmoodul, hea termokindlus; nad töötavad oksüdeerivas keskkonnas temperatuuril kuni 500 °C, inertses keskkonnas ja vaakumis aga kuni 3000 °C. Pinded Pinde otstarve: kulumiskindlus, korrosioonikindlus, isoleerivad omadused, elektrilised omadused, optilised omadused, biosobilikkus. Pindamismoodused: Keemilised, elektrokeemilised, termokeemilised, termopindamine, aurustussadestus, pealekeevitus, plankeerimine.
Kohati nimetatakse seda fantoomlojaalsuseks, sest see on suunatud hinnale, mitte brändile endale. Afektiivses faasis tuleb arvestada rahulolematusega ning ebaratsionaalne on emotsionaalne külg klient otsustab teise toote kasuks, kui talle hakkab see meeldima. Kavatsuslik lojaalsus peab vastu vähesele rahulolematusele, kuid konkurentide keelitamine omab suurimat mõju tähelepanu juhtimisel võimalikule rahulolematusele. Tarbija ei väldi võimalusi puutuda kokku teiste brändidega. Inertses faasis on tarbija võimeline kõik konkurentide poolt tulevad teated kõrvust mööda laskma. Paljud tarbijad ei jõua kunagi inertsesse faasi, sest konkurentidel on õnnestunud nad enda juurde meelitada. Levinumaid meelitustaktikaid on tekitada pool-lojaalsetes klientides rahulolematust nende lojaalsete objektidega. Tabel 1. Lojaalsusfaasid ja nende haavatavuse põhjused Faas Omadus Takistus
mood alati valge fosfor, puhtal kujul värvusetu, suure murdumisnäitajaga, kritallaine, praktikas valge või kollakas vahataoline mass. Kuiv valge fosfor on roheka varjundiga (helenduse tõttu) ja nõrgalt suitsev, iseloomuliku lõhnaga, v mürgine, tuleohtlik aine. Võib süttida spontaanselt või hõõrdumisel, madal sütimistemp. Vees praktiliselt lahustumatu, lahustub hästi süsinikdisulfiidis. Keemiliselt kõige aktiivsem ja termodünaamiliselt kõige ebastabiilsem. Inertses keskkonnas kuumutamisel muundub punaseks fosforiks (P4)n, mis on vähem reaktiivne. Tekib fosfori pikaajalisel kuumutamisel õhu juurdepääsuta. Praktikas esineb tumepunase pulbrina või tükikeste kujul, mis on polümeere struktuuriga. Puhas amorfne aine pole väga tuleohtlik (süttimistemp üle 210C), kuid lisandid ja hõõrdumine võivad süttimist soodustada. Puhas aine pole ka mürgine. Punane fosfor lendub kuumutamisel õhu juurdepääsuta. 35
hinna tõttu. Sama võib öelda ka traditsiooniliste keraa- milise maatriksiga komposiitmaterjalide kohta. Nende asjaolude tõttu pakuvad huvi süsiniku baasil ning süsinikkiududega armeeritud materjalid. Neid on paljudes maades viimase 10...15 aasta jook- sul intensiivselt uuritud. Sellistel süsinikkomposiitidel on väike tihedus, suur tõmbetugevus ja elastsus- moodul, hea termokindlus; nad töötavad oksüdee- rivas keskkonnas temperatuuril kuni 500 °C, inertses keskkonnas ja vaakumis aga kuni 3000 °C. - 48 - 2. METALLIDE TEHNOLOOGIA Moodustunud käsnraud rikastub kokkupuutes koksi ja vingugaasiga ning tekib suure süsiniku- sisaldusega (3,7...4%) rauasulam malm, mis 2.1
annaabi.ee 
