INDUKTIIVSED ELEMENDID INDUKTSIOON ON …? ,SEDA MÕÕDETAKSE HENRIDES (H). INDUKTIIVSED ELEMENDID ON: POOLID, TRANSFORMAATORID EHK TRAFOD DROSSELID JNE. ENAMASTI KASUTATAKSE NEID VÕNKERINGIDE TEGEMISEKS, KOOS KONDEDEGA, NING PINGETE MUUTMISEKS. SAMUTI SISENDITE JA VÄLJUNDITE SOBITAMISEKS. VASTUPIDISELT KONDEDELE OMAVAD POOLID SUUREMAT TAKISTUST KÕRGETEL SAGEDUSTEL JA VÄIKSEMAT MADALATEL SAGEDUSTEL . INDUKTSIOON ON PINGE TEKE ELEKTRI JUHIS, KUI SEE LIIGUB LÄBI MAGNET VÄLJA. südamikuga POOL Muut pool TRAFO ? INDUKTIIVSED ELEMENDID klipp youtube-ist Poole saab liigitada nende südamiku materjali järgi; ferriit-, süsinik- ja südamikuta poolid. Mähistraadi järgi; ühe ja mitme kihiline mähis, sammmähis - keeru ja keeru vahel on vahe, sektsioon mähis - ühel teljel mitu jadamisi ühendatud mähist, ristmähis, vabamähis e....
"Housekeeping" geenid (vajalikud valgu sünteesiks ja glükoosi ainevahetuseks Kõiki geene reguleeritakse teatud tasemetel Operon Geenide klaster, mis reguleeritakse üheskoos ja mis vastutab ühe metaboolse ahela eest · Sisaldab:: Promootor Repressor Operaator ehk kontrolliv sait Kodeerivad järjestused Terminaator järjestus Kõrvuti asetsevad kodeerivad järjestused transkribeeritakse üheskoos, moodustub polügeenne mRNA Induktorid ja induktsioon Induktor keemiline aine (võib tulla ka keskkonnast), mis initseerib tarnskriptsiooni Induktsioon geeniprodukti süntees vastusena induktorile Operoni organisatsioon ja induktsioon E. coli lac operon: E. coli glükoosi metabolismi geenid ekspresseeritud pidevalt Alternatiivsete suhkrute metabolismi rada ekspresseeritud spetsiifiliselt (näit. Laktoos) Laktoos on disahhariid (glükoos+galaktoos), energiavehetuses
Halli sirbiga alast arenes kulles, teine pool lõpetas arengu rakukobara tasandil. Järeldus: Sügoodi tsütoplasma eriosad on erineva tähtsusega edasiseks arenguks. Tsütoplasma eriosad kontrollivad ja suunavad geenide avaldumist. 2. hulkraksuse tase Tulevad muud faktorid: a) teiste rakkude mõju (kontaktid, signaalid) b) hormoonmõjud (areneva organismi enda omad või emaorganismi mõjud) c) embrüonaalsed induktorid - väiksed molekulmassiga (selleks et liikuda hõlpsalt) peptiidid, mis toimivad kompetentsetele (osadele) rakurühmadele ja kujundavad terve organsüsteemi arengut. Nt neuraliseeriv induktor kiirendab ja mõjutab kesknärvisüsteemi arengut. Kudede kujunemine ehk histogenees Kude - ühesuguse ehituse, talitluse ja päritoluga rakkude ja rakuvaheaine süsteem. Põhikoetüüpe 4. 1. Üldine etapp Rakud paljunevad, kasvavad, teostavad üldist ehk põhiainevahetust
Farüngula on staadium, kus eri selgrootsete embrüot on sarnased. Embrüonaalse arengut liikamapanev jõud. Embrüonaalne induktsioon, sisemine geneetiline kell, positsiooniline informatsioon, Uute rakkude tekkimine ja paljude rakkude programmeeritud surm – ühtviisi olulised morfogeneetilised protsessid. Embrüonaalne induktsioon. Embrüo rakud sekreteerivad molekule, faktoreid mis diferentseerivad embrüo teisi rakke, määravad nende saatuse. Morfogeenid, embüronaalsed induktorid : arengu signaliseerivad valgud. Organisaatorid on signaliseerivad keskuses(erilised morfogeneetiliselt aktiivsed rakkude grupid / koed mis sekreteerivad morfogeene). Arengulisi signaliseerivaid faktoreid on vähe, samad moleulid korduvad eri organsüsteemide arengus. FGF – fibroblastide kasvufaktorid; FGFR – fibroblastide kasvufaktorite retseptorid, rakupinna türosiinkinaassed retseptorid; BMPR I & II – retseptorid. Värbamisretseptorid seovad ja
Kui juttu on olnud indutseeritud mutatsioonidest, on sealgi induktsioonil samalaadne tähendus. Katse tõestas, et teatud rakkude kogumik on võimeline suunama loote arengut. Täpsemalt, rakud mõjutasid naaberrakkude diferentseerumist. Kirjeldatud katses siirdati lootelt lootele nn gastrula ülahuule rakukogumik. Gastrulastaadiumis lootel on rakkude eristumine kudedeks alles alanud, osad loote rakud alles "ootavad" arengut suunavat signaali. Embrüonaalsed induktorid on üks võimalus rakkude diferentseerumise selgitamisel, veel tulevad kõne alla munaraku tsütoplasma, hormoonid jms. KÜSIMUS Paljunemine 5. Otsustage, kas tegu on viljastumise (V), lõigustumise (L) või gastrulatsiooniga (G). Taastatakse diploidsus ... Taastatakse hulkraksus ... Moodustuvad rakkudevahelised kontaktid ... Isas- ja emasgenoomide ühinemine ... Määratakse sugu ... Tagatakse kombinatiivse muutlikkuse üks alatasandeid ...
3) hulkrakse organismi eri rakud on ühesuguse pärilikkusega. Sügoodi tasandil toimuvad muutused : a) sügoodis on põhiosa geenidest(97%) avaldumisvõimelised.(võimaldab pärilikku infot laialt kasutada) b) sügoodi tsütoplasma kindlustab rakkude eristumise lõigustumisel. c) kui hulkrakksus on moodustunud, siis mõjutavad rakkude eristumist järgmised tegurid: a) asukoht ja naaberrakkude mõju. b) hormoonmõjud. c) embrüonaalsed induktorid(rakkude eristumist kontrollivad tegurid, mis mõjutavad terve elundkonna tasandil. N: närvisüsteemi arengut mõjutavad induktorid) - toimivad vaid teatud rakkudele e. kompetentsetele. Embrüonaalsed induktorid on väikese molekulmassiga peptiidid või valgud(mõõtmed hõlbustavad liikumist) NB! rakkude eristumise käigus geenide avaldumise aste kogu aeg väheneb. Juba eristunud rakkudes avaldub vaid 5-10% olemasolevatest geenidest. Eri rakkudes avalduvad erinevad geenid.
70. Kuidas tagatakse organismi erinevate rakkude erinev struktuur ja funktsioon rakkude identse genotüübi juures? Diferentseerumisega tekivad erineva ehitusega rakud. Konkreetseid hormoone ja ensüüme produtseerivad kindlad rakud. Kõikides rakkudes on gen info küll identne, aga erinevatel perioodidel on erinevad genoomipiirkonnad aktiivsemad. 71. Millised faktorid reguleerivad geenide talitlust organismi hilisemates arengustaadiumides? Rakkudest lähtuvad signaalid (induktorid ja regulaatorid (mediaatorid, hormoonid), mis mõjutavad teisi rakke (rakumembraanidel esineb vastavad retseptorid). Nii mõjutatakse vastavate geenide talitust. 72. Fenogenees Gen info realiseerumine fenotüübina. Tunnuste kujunemise aluseks on biokeemilised reaktsiooniahelad, mitmeastmelised diferentseerumis- ja morfogeneesiprotsessid. Tunnuste arenemist kontrollivad geenid toimivad vastastikuses seoses. Geenide interaktsioon
avaldumisele eri mõjuga. (NT: kannuskonna sügoodiga tehtud katsed, sügoodil pigmenteerunud ala- hall sirge, võeti sügoot ja peenikese siidiniidiga jagati pooleks, mõlemale poole jäi hall sirge, saadi kaks kullest; teine katse: võeti sügoot, ühele poole jäi hall sirge, teisele poole muu ala, halli sirgega alast tuli kulles, teisest tuli moorula.) Moorula tasandil: geenide valikulise avaldumisele aitavad kaasa järgmised tegurid: naaberrakkude mõju, hormoonmõjud, embrüonaalsed induktorid (peptiidid [väike molekulmass], mis toimivad kompetentsetele rakkudele ja määravad ära terve organsüsteemi kujunemise [seedekulgla, närvisüsteem]). Juba eristunud rakkudes (spetsialiseerunud) avalduvad 5-10% geenidest. Ülejäänud geenid on olemas kuid blokeeritud (ei tohi jätta muljet,et ülejäänud geenid on ära kaotatud!!!) KUDEDE KUJUNEMINE e. HISTOGENEES 1) Üldine- rakke iseloomustavad: a) toimub intensiivne rakkude kasv b) toimib põhiainevahetus
Mis tegurid hakkavad geenide avaldumist mõjutama? a)alguses hakkavad mõjutama sügoodi tsütoplasma tegurid, need on erinevad valgulised faktorid, mis mõjutavad mRna sünteesi! Munaraku tsütoplasmaga tulevad kaasa. Nende toimeks peab olema teatud aeg. b) sügoodi tsütoplasma eri piirkondades on erinev mõju geenide avaldumisele. · Teised diferenseerumist mõjutavad tegurid on: a) rakkude vahelised kontaktid b) retseptorite kujundamine c) signaalühend, embrüonaalsed induktorid(peptiidid), need määravad organsüsteemide arengut. Ülesandeks on mis rakud ja paigutus, et kuhu! Kui areng läheb edasi, seda vähemaks jääb geene. · Totipotentsed rakud, neid on kõige rohkem blastula staadiumis · Pluripotentsed, rakukihid · Multipotentsed rakud, erinevad ühe koetüübi tasandil. Näiteks punane luuüdi. Inimesel 5..10% geene avaldub, teised on küll olemas, aga nende info on blokeeritud.
sügooditasand ja hulkraksuse tasand. Sügooditasandil on valdav osa geenidest avaldumisvõimelised (üle 90%), juba sügoodi tasandil pannakse paika milline on hiljem moodustunud rakkude piirid ja võimalused- seda mõjutab sügoodi tsütoplasma eri piirkondade erinev mõju geenide avaldumisele. Eri piirkondades avalduvad eri geenid. Hulkraksuse tasandil on 3 tasemeline mõju. 1.) hakkavad toimima embrüonaalsed induktorid (peptiidid), mis määravad ära terve rakurühma hilisema kujunemise neuraalne induktsioon. 2.) Rakkude vahelised kontaktid. 3.) hormonaalmõjutused- toimmuvad nii embrüo endapoolsetest kui ka emapoolsetest mõjutustest. Kudede kujunemine. Koed jagatakse üldised ja spetsiifilised. Üldises etapis toimuvad üldised asjad rakud jagunevad, kasvavad, rakkudes on olemas põhiainevahetus, ei ole paika pandud rakkude koeline kuuluvus
annaabi.ee 
