oma arvamuse. Kõige varasem on induktivistlik seisukoht, et teadus on tõestatud teadmine. Tõestuse all mõeldakse vaatlustulemusi, kogemusi ja eksperimente ning väidetakse, et just nende abil jõutakse kindlate teadmiste ja teooriateni. Induktivistide jaoks on kogemus tõe allikas. Seda käsitlust peetakse usaldusväärseks, kuna seda on võimalik meelte abil kindlaks teha. Kuid Chalmers on välja toonud ka induktivismiga seonduvad probleemid. Kuna induktivismi puhul on olulised vaatlused mitmekesistes tingimustes, siis tekib paratamatult küsimus, kui palju on piisavalt vaatlusi ja kui paljudes erinevates oludes tuleks neid läbi viia? Tavaliselt õigustatakse endid õnnestunud ennutuste ja seletustega, mis on võimalikuks saanud just tänu nendele meetoditele. Siiski on teaduslikud teadmised suures sõltuvuses looduses kehtivatest seaduspärasustest ning üksikud vaatlused ei anna meile piisavat informatsiooni. Veel tõi
püüan lugejale selgitada Karl Popperi falsifitseerimisprintsiipi ja tema arvamust teaduse ja mitteteaduse erinevusest. Veel kirjutan ma sellest, mida arvab Popper, kuidas on võimalik ühest teooriast teist kergemini falsifitseerida. Teiseks kirjutan ma lahti, mis on Karl Popperi arvates vandenõuteooria. Millega on vandenõuteooria tihedalt seotud ja miks jäi Karl Popperi vanenõuteooria lahti seletamine liiga pealiskaudseks. Kolmandaks tahan ma lugejaile tutvustada Karl Raimund Popperi induktivismi kriitikat. Selles referaadis saab lugeda, miks Popper ei nõustunud Hume´i vaadetega ja kuidas ta ise neid lahti seletas. Püüan lahti seletada, mis on üldse Popperi meelest teooria ja mida peab Popper kõige paremaks viisiks, kuidas mõtteid ammutada. Kõigele eelnevale lisaks võib sellest referaadis lugeda, miks Popper arvab, et ühtegi teooriat ei saa lugeda ei tõeseks ega valeks. Lisaks kirjutan ülesse
Remmeli raamatut vaadelda veel ka üldisel teadusajaloo problemaatika ja teaduse kui sellise kriteeriumite hindamise taustal, toetudes A.F. Chalmersi mainitud raamatule ja mõningatele seal esitatud seisukohtadele, mis retsenseeritavas raamatus esitatuga enam seostuvad. Esiteks on üldlevinud seisukoht, et teadus peaks olema tõestatud teadmine, milles individuaalsetel arvamustel ja eelistustel pole oma kohta (Chalmers 1998, 23). Vähemalt induktivismi seisukoht põhineb sotsiaalse ja subjektiivse tausta kui uurimistööd mõjutava aspekti minimeerimisel. Kui ka M. Remmeli raamatu sisu oleks induktsioonil ja deduktsioonil põhinev ning toetuks vaatlusandmetele vähemalt näib, et just enamik tema järeldusi põhineb vaatlusel (olgu vaadeldavaks siis rõivalõiked, kiviaiad või Karjala petroglüüfid) siis just eriti M. Remmeli raamatu kontekstis ilmneb selgelt induktivismi põhiprobleem: arusaam, et kui
on inimlik), mis teeb selle hindamise subjektiivseks. Kui hakata tõde otsima nii, et kõik allikad üksipulgi üle kontrollida, siis läheb nende kontrollitavate aspektide koguarv lõpmatusse ja seega on võimatu neid kõiki ära kontrollida. 6. Miks peab Popper pragmatismi ja instrumentalismi nö pessimismi liikideks? 7. Milles pessimistid, sh pragmatism eksivad? 8. Milline on Popperi lahendus? 9. Mis on vaatluse teooriast koormatus ja kas see sobitub Popperi skeemi? 10. Induktivismi ja empirismi väljavaated pärast Popperi kriitikat. See on parim olemasolev meetod pole paremat alternatiivi. Teatud kontekstis suure tõenäosusega vaatlusotsustused siiski toimivad. Suund on tõele suunatud liigume siiski õiges suunas.
Teaduslike seletuste ja ennustuste saamise üldine vorm on kokkuvõttes selline: 1. Seadused ja teoorias. 2. Algtingimused / 3. Ennustused ja seletused (34). 5.Naiivinduktivismi võlu (35-36). Plussiks on see, et see käsitleb rahva hulgas levinud arusaamu teaduse olemusest formaliseeritult, tema seletus – ja ettenägemisvõimest, tema objektiivsusest ja suuremast usaldusväärsusest võrreldes teiste teadmisvormidega. Nägime kuidas induktivist teadust seletab ja ennustab. Induktivismi objektiivsus tuleneb sellest, et objektiivsed on nii vaatlus kui induktiivne arutlus. Induktivisti väide vaatluse ja induktsiooni kota tuleneb teaduse usaldusväärusest. Teaduse aluspõhja moodustavad vaatlusotsustused on kindlad ja usaldatatavad, sest nende tõesust saab meelte abil otseselt kindlaks teha. Vaatlusotsustuste usaldusväärsus kandub üle teistele seadustele ja teooriatele, kui on täidetud indunktsiooni tingimused – seda taga
Popper väitel toimub tegelikus teaduslikus uurimustöös mõttehüpe üldisele väitele tihti mitte suurelt faktide kogumilt, vaid üheltainsalt faktilt. See annab tunnistust sellest, et faktid on teaduses mitte induktiivse üldistuse ja põhjendamise baas, vaid üksnes ajend üldise väite esitamiseks. Iseenesest pole tähtis faktide hulk, millest lähtudes teooria luuakse – teooria tõestamiseks on neid igal juhul ebapiisavalt. Induktivismi ekslikkus tulenebki püüdlusest anda meie teooriatele vaatluste ja eksperimentidega lõplik tõestus. See ei ole Popperi hinnanagul võimalik. Teooriad jäävad alati lõplikult tõestamata, suure riskiga esitatud oletusteks. Fakte ja vaatlusi tuleks tema soovituse kohaselt kasutada teaduses mitte niivõrd tõestamiseks, kui teooriate kontrollimiseks ja kummutamiseks – falsifikatsiooni baasi, mitte induktsiooni baasina. Milline on siis Popperi järgi tunnetuse meetod tegelikult
Sellisel juhul ei ole mõistlik sooritada palju eksperimente. Kuid on võimalik ka tõenäosuslikult sooritada loogilisi järeldusi. Kuid vaatuslik tõendus koosneb teatud hulgast vaatlusotsustest, mis siiski ei anna kõike hõlmavat otsust. Just mingisuguse teooria olemasolust sõltuvad vaatlusotsustused. Kuid samas ei saa siiski uurija ka inspiratsiooni, juhuslikkust ja muud päris eirata. Ja järelikult ei saa induktivismi ka täielikult ümber lükata. Tal on võimalik tuua nähtavale uusi arusaamasid teaduse loomuse kohta. Sellepärast esineb ka selle meetodi kriitika. Kui aga vaatlused juhinduvad teooriatest, siis tegemist on juba falsifikatsionismiga. Kuid ka sellisel juhul tuleb teha kontrollimisi nagu iga teise arvamuse korral. See tähendab seda, et teooria õigsust tuleb alati ka kontrollida. See teeb antud teadusfilosoofia üsna omapäraseks. Teooriad, mille
Sellisel juhul ei ole mõistlik sooritada palju eksperimente. Kuid on võimalik ka tõenäosuslikult sooritada loogilisi järeldusi. Kuid vaatuslik tõendus koosneb teatud hulgast vaatlusotsustest, mis siiski ei anna kõike hõlmavat otsust. Just mingisuguse teooria olemasolust sõltuvad vaatlusotsustused. Kuid samas ei saa siiski uurija ka inspiratsiooni, juhuslikkust ja muud päris eirata. Ja järelikult ei saa induktivismi ka täielikult ümber lükata. Tal on võimalik tuua nähtavale uusi arusaamasid teaduse loomuse kohta. Sellepärast esineb ka selle meetodi kriitika. Kui aga vaatlused juhinduvad teooriatest, siis tegemist on juba falsifikatsionismiga. Kuid ka sellisel juhul tuleb teha kontrollimisi nagu iga teise arvamuse korral. See tähendab seda, et teooria õigsust tuleb alati ka kontrollida. See teeb antud teadusfilosoofia üsna omapäraseks. Teooriad, mille
Sellisel juhul ei ole mõistlik sooritada palju eksperimente. Kuid on võimalik ka tõenäosuslikult sooritada loogilisi järeldusi. Kuid vaatuslik tõendus koosneb teatud hulgast vaatlusotsustest, mis siiski ei anna kõike hõlmavat otsust. Just mingisuguse teooria olemasolust sõltuvad vaatlusotsustused. Kuid samas ei saa siiski uurija ka inspiratsiooni, juhuslikkust ja muud päris eirata. Ja järelikult ei saa induktivismi ka täielikult ümber lükata. Tal on võimalik tuua nähtavale uusi arusaamasid teaduse loomuse kohta. Sellepärast esineb ka selle meetodi kriitika. Kui aga vaatlused juhinduvad teooriatest, siis tegemist on juba falsifikatsionismiga. Kuid ka sellisel juhul tuleb teha kontrollimisi nagu iga teise arvamuse korral. See tähendab seda, et teooria õigsust tuleb alati ka kontrollida. See teeb antud teadusfilosoofia üsna omapäraseks. Teooriad, mille
annaabi.ee 
