Miks? Kes kannavad endas kasumiiha? Tõesta näidetega teosest. Kirjelda Köögertali pidusid. Hinnang moraali seisukohalt. Hinnang Indrekule, Karinile. Paralepp - seelikukütt. Ava sisu. Tõesta näidetega teosest. Iseloomusta Karini kriitikameelt. Keda, miks ja kus peitis Indrek? Tõesta Karini isekus. Miks ja mil moel hakkab Karin äritsema? Kuidas läheb? Kes on Tiina? Kuidas suhtub ta Karinisse, kuidas Indrekusse? Kes kannavad naudinguiha teoses? Tõesta Näidetega teosest. Iseloomusta Köögertali mahhinatsioone, nende ohvreid ja ohvrite kaotusi. Kes on Itamid ja nende suhe Paasidega. Kirjelda seltskonda, kus Karin armastas viibida. Miks ei suutnud Indrek teda sellest välja tirida? Millest tuli see, et Karin oma meest nii vähe mõistis? Tõesta näidetega teosest. Tänu millele olid Karini vanemad jõudnud haljale oksale. Karini rängim eksimus.
ta üsna tihti olema ka võitleja ning kohtumõistja. Inimlik ja rahumeelne Indrek ei lase ennast kergesti provotseerida. Sellest teeb aga mõnigi vastasmängija valejärelduse, nagu oleks tema kannatlikkus piiritu. Kannatuse katkedes käitub Indrek ettearvamatult. Ja kui ränk ka ei ole tema reageering, vastaspool on selle ära teeninud, koguni möönab seda ise. Sügava jälje on Indrekusse jätnud ka revolutsioon. Kõige rohkem aga rõhub teda mälestus emast, kellele ta halastusest surmava mürgiannuse andis. Nii nagu tema isa Andres, nii on ka Indrek tõsist tööusku ja püüab seda sisendada ka oma naisele Karinile, kuid asjatult. Teoses ei leia Indrek endale õiget kohta ja teda vaevab tarbetusetunne. KARIN Karin on jõuka Vesiroosi ainuke tütar ja ühtlasi ka Indreku naine
13. Pearu: Pearu elab ikka oma talus, koos oma poja Karlaga ning Karla lapse Eediga. Karlal olid ka tütred Juuli ja Helene. Pearu ja Karla soovisid talupärijat, kes suudaks selle eest hoolt kanda. Ainus pärija Eedi oli aga kunagi endale püssiga pähe lasknud ning seetõttu oli ta mõistus segi. Ja pärast kadus ta talust üldse. Pearu aga soovis, et Tiina ja Eedi saaksid lapse. Tiina oli armunud aga Indrekusse. Pearu elab viletsamalt kui Andres. Tema on kaotanud oma jalad ning on võimetu liikuma ja tööd tegema. 14. Andrese ja Pearu unistuste võrdlus: Andrese unistus oli väiksem, kuid samas tähendas see talle palju ning nõudis ka palju tööd. Oma unistuse täitumisel mõtles ta ka Krõõdale kellele oli lubanud uusi teid ja sildu. Andres oli pika elu elanud Vargamäel, kuid tema soovid ja unistused polnud siiani täide läinud
Indrek hakkab halvasti õppima ja väidab, et Jumalat ei ole olemas. Selle tõekspidamise tõttu visatakse ta ka koolist välja. Kuid noormehe arvamus muutub peale seda, sest näeb, kuidas Tiina jalad paranevad. PÕHIPROBLEEM: Keskond mõjutab inimest erinevatel viisidel. Indrek muutis haigete jalgadega Tiina tervenemise tõttu oma eksiarvamust; vastikkus Mauruse koolis. TÕDE JA ÕIGUS 3.OSA PEAMISED TEGELASED: Indrek Kristi- Lohkude peretütar, kiindub Indrekusse Lohud- perekond (ema, isa, tütar) linnas, nende juures elab Indrek mõnda aega üürilisena Mari ja Andres Ants- Mari ja Andrese noorim poeg Otstaavel- Indreku sõber, töötab politseis Viljasoo- Indreku sõber, kirjastaja, revolutsionär Bõstrõi- vanamees, saab Indrekuga tuttavaks, sureb romaani vältel proua Kuusik- koeramamma, peab linnas kohvikut Marie- Viljasoo võttis ta oma juurde lastega elama Meigas- revolutsionär, juhtis mehi mõisate laastamises
saanud revolutsionäär Melesk. INDREK Oma tüübilt on Indrek vaatleja ning mõistja. Inimlik ja rahumeelne Indrek ei lase ennast kergesti provotseerida. Sellest teeb aga mõnigi vastasmängija valejärelduse, nagu oleks tema kannatlikkus piiritu. Kannatuse katkedes käitub Indrek ettearvamatult. Ja kui ränk ka ei ole tema reageering, vastaspool on selle ära teeninud, koguni möönab seda ise. Sügava jälje on Indrekusse jätnud ka revolutsioon. Kõige rohkem aga rõhub teda mälestus emast, kellele ta halastusest surmava mürgiannuse andis. Nii nagu tema isa Andres, nii on ka Indrek tõsist tööusku ja püüab seda sisendada ka oma naisele Karinile, kuid asjatult KARIN Karin on jõuka Vesiroosi ainuke tütar ja ühtlasi ka Indreku naine. Tema saatus kujuneb teoses traagiliseks ning osalt on ta selles ise süüdi. Tema arusaam elust ja armastusest erineb tunduvalt Indreku arusaamast
Välimusel ja sisemuselt Andrese emasse. armastas väga Mari. Mari oli tema poolt. Natuke memmekas. Omaette nokitseja. Kadus mõtetega nagu kuhugi teise ilma. Oli väga rahul uue koera Muskaga kuulas hästi sõna ja loomi hoidis, nagu oleks tal inimese aru, linnupesadesse ei puutunud. Poisid vaatlesid linde, ajasid hauge taga. Pikk ja painduv. Suvel tegi Vargamäel tööd, talvel pidi köstri juures õppima. Kool mõjus Indrekusse kui mürk: oled kord teda millegipärast tarvitama hakanud, siis ei pääse temast enam, sest ihk tema järele aina kasvab. Meeldib lugeda, eelistas seda liulaskmisele. Armastab laulu, eriti aga Mareti laulmist, sest tema hääles oleks nagu pisut ema häält. Kaks esimest aastat kösti juures koolis käies oli ta vana lese kirikumehe juures korteris. Kirikumehe tütretütar, Milli, oli Indreku arvates päris ,,preln" kohe, katsus
Aga et talle kuulub romaanis niiöelda südametunnistuse hääle roll, peab ta üsna tihti olema ka võitleja ning kohtumõistja. Inimlik ja rahumeelne Indrek ei lase ennast kergesti provotseerida. Sellest teeb aga mõnigi vastasmängija valejärelduse, nagu oleks tema kannatlikkus piiritu. Kannatuse katkedes käitub Indrek ettearvamatult. Ja kui ränk ka ei ole tema reageering, vastaspool on selle ära teeninud, koguni möönab seda ise. Sügava jälje on Indrekusse jätnud ka revolutsioon. Kõige rohkem aga rõhub teda mälestus emast, kellele ta halastusest surmava mürgiannuse andis. Nii nagu tema isa Andres, nii on ka Indrek tõsist tööusku ja püüab seda sisendada ka oma naisele Karinile, kuid asjatult. Teoses ei leia Indrek endale õiget kohta ja teda vaevab tarbetusetunne. KARIN Karin on jõuka Vesiroosi ainuke tütar ja ühtlasi ka Indreku naine. Tema saatus kujuneb teoses traagiliseks ning osalt on ta selles ise süüdi
suhtes, kuid eksides Jumala seaduse vastu: sa ei tohi tappa. Läheb tõeks Indreku kahtlus: ,,Kas ehk siinilmas üldse ei saa midagi heaks teha?" (lk. 387) ja edaspidises elus lasub ema surm Indreku hingel ikka mingi saatusliku sammuna., mis kujundab otsustavalt ta elukäiku kahel korral: Kariniga abiellumisel ja Karinit surmata tahtmisel (vrd. IV, lk. 445). Otsustavaim on viimane. Indrek oli oma naisele pihtinud ,,ema tapmise" loo, naine oli seetõttu Indrekusse eriti kiindunud, nad olid üle elanud kõrgmeeleolulise hetke, nende vahele oli võrsunud side, mis oli pühaduseks. Ja see püha side kahe inimese vahel viis mehe raevu ja mõrvateele, kui naine talitas pühaduse suhtes halvasti; lugejale aga jääb see saladuseks ja avaneb alles romaani lõpus. Niisiis mitte armukadedus, mis on kogu IV köite sisuks, vaid kiviga viskamine poisikesepõlves Vargamäe kartulipõllul viib ebastabiilse abielu lõpliku katastroofini. See on
Tammsaare on väga kinnine olnud ka teadete andmisega oma elukäigust. Tema viimane suur tagasivaateline romaan ,,Tõde ja õigus" põhjab ometi üsna lähedalt ja vastuvaidlematult Anton Hanseni noorepõlve kogemustesse. Selles oma tänises peateoses on autor tõeliselt läbielatut vist küll seganud kujutletuga. Aga juba ,,Tõe ja õiguse" arvustus on seletanud: kellegisse oma rahvarohke romaani tegelastest ei ole autor sulgenud nii intiimset iseennast kui Eespere Andrese nooremasse pojasse Indrekusse. Nimi on muudetud ühes teiste romaani võimalikkude algkujude nimedega; kirjeldatud olukordades ja jutustatud tegudes on mälestusosa enam-vähem teisendatud mõttekujutluse ja kunstikavatsuse sugemetega; kommete kujutamisest ja karakterjoonistusest jääb see mulje, et siin midagi olulist ei ole ümbermoondatud. Väike Indrek aitab nii siis vähemalt kaudset pilku heita ala- ja murdeealise Antoni kaetud hingeellu.
koolis on inimene, kes ei usu jumalat. Küsib, kas astronoomia õpetaja on taevas jumalat näinud, aga too pole 30a jooksul näinud. Kirjutab kooli seina lehte artikkli, kus eitab jumalat, aluseks, et astronoomia õpetajapole näinud. Viimane piisk Mauruse karikasse ja viskab Indreku koolist välja. Mauruse suhtumine teistesse rahvustesse: poolakas kes on loll, aga hoiab sees sest toob raha sisse. Kirev seltskond, värvikad õpetajad. Indrekusse on alati soosivalt suhtunud. Esimene indreku armumine, mauruse tütresse Ramildasse. Ramilda on haige, tal on halb veri ja Indrek ütleb, et võib oma vere talle anda. Sveitsis Ramilda suri. Indrek on vaesest kihist pärit, tal pole võimalusi, eristub teisest seltskonnast. Kuna Indrek teeb ka majapidamistöid, siis on jäänud silma naabermaja keldris elavale emand Laarmannile. Larmanni tütar puusadest saati halvatud ja tütar tunneb indreku jalgade
Kõrvaltalus elas Sikenberg prototüübiks Pearu ( käisid ka päriselt kohut). Austasid Piiblit ( mõlemad vanemad).Range kasvatus, kodus käisid ajalehed, isa mängis pilli. Perre sündis 12 last, ellu jäi 10. Anton oli 4. laps. Õpib algul külakoolis, siis vallakoolis. Hiljem väike Maarja kihelkonnakool ( ka Juhan Liiv oli seal õpetajana varem). Jakob Tamm töötas seal valmilooja. Mõjutused tugevad. Pärast asub Hugo Treffneri gümnaasiumi. Indrekusse kirjutanud Tammsaare palju endast. Sel ajal satub vaimustusse vene kirjandusest, eelkõige Tehhovist ja Dostojevskist. On neid tõlkinud ja neilt mõjutusi saanud. Esimesed trükised Postimehe jutulisas. Eksamid tegi Narva Gümnaasiumi juures. Asub tööle Tallinnasse ajalehe "Teataja" toimetusse. Vastutab kohalike sõnumite rubriigi eest. Hiljem saab teatud ja tuntud teatrikriitik. Teda hinnati sellena kõrgelt, plussideks see, et ei kuulunud ühtegi
,,Mina maksin parvel, tema söögimajas, nõnda et korda mööda." ,,Ikka korda mööda, mõistame," muigas Ollino. ,,Nii et igaüks peaks ikka iseenda eest maksma," jätkas direktor väsinult. ,,Aga küsima peab alati, ikka küsima. Kui ei ole härra Maurust ennast, siis on Herr Ollino või Koovi, siis on lõpuks Kopfschneider, see lätlane, küsige temalt. Sest eestlane võib ometi lätlaselt küsida. Soo, aga nüüd minge," viipas direktor käega loiult. Niisugune lõpp mõjus Indrekusse sügavamalt kui kogu see asi. Ta peaaegu ei uskunudki, et midagi oli olnud. Kõik tundus silma- ja kõrvapettena, peaaegu viirastusena, nagu see ähmane elukas seal puude vahel pimedikus. Seda muljet segas direktori hääl, mis hüüdis: ,,Herr Tigapuu, Herr Tigapuu! Öelge Liblele ja teistele sääl, et kui nad ei kuula, siis tuleb härra Maurus silmapilk!" ,,Küllap ma nendega juba hakkama saan," vastas Tigapuu iseteadvalt, lisas aga Indrekule tasakesi juurde: ,,Lollus
annaabi.ee 
