pankur ei eristu enam üksteisest oma tarbimisvõimaluste ja elustiili poolest; nim. Ka disorganiseeritud kapitalismiks; majanduse ja valitsemise detsentraliseerimine, võimu hajumine,suhete ja kihistuse muutumine ebapüsivaks; majanduses erineva suuruse ja tegevusprofiiliga ettevõtted.teenindusettevõtted, virtuaalbürood, investeerimisfirmad.Inimsuhted: kahaneb perekonna ja kiriku positsioon, löövad kõikuma traditsioonilised väärtyused, inimene muutub individualistlikumaks,läbikäimine ja ühistegevus väheneb; hävib tööeetika; linnalik eluruum,anonüümsus, ükskõiksus, ülim vabadus,stress.Suured filosoofid: LYOTARD-temalt narratiivi mõiste- teooria,lugu,õpetus,ideoloogia.Modernismiaja suured narratiivid olid marksism,liberalism.Kakristlus,rahvuslus.Postmodernistlikus ühiskonnas puudub valitsev narratiiv.BAUDRILLARD-temalt pärineb Simulaakrumid- reaalsete asjade või sündmuste koopiad, hea kvaliteediga.nr reality-showd.Uudised muudetakse
........... SISSEJUHATUS Oma referaadis tutvustan postmodernismi, postmodernstlikku ühiskonda ning selle mõju isiksusele. Ülim vabadus, mida postmodernne ühiskond pakub, on ühelt poolt hea loo endale identiteet, nagu tahad, ole selline, nagu tahad. Teisalt tekitab see pidevat stressi, kuna pole ametlikke standardeid, ning pidevalt on vaja endal leida lahendusi ja teha valikuid. Sotsioloogide meelest kerkib postmodernses ühiskonnas uuesti oht, et sotsiaalsus laguneb. Inimene muutub individualistlikumaks, läbikäimine ja ühistegevus väheneb. Inimene vahetab sagedamini tööandjaid ja töökaaslasi; kunagi nii tähtsaks identiteedi vormijaks olnud töökollektiiv kaotab oma mõjujõu. Inimene tunneb end üksildasena ka tööl olles, mis olnuks mõeldamatu tööstusühiskonnas. Mitmed inimesed ei tööta sest, ei tunne selleks vajadust. Nii hävib tööeetika, st need moraalsed väärtused ja tahtejõud, mida töötamine õpetab (distsipliin, oskus pingutada, koostöö ja vastastikune seotus)
Konservatiivne Rahvapartei.Valitsuskoalitsiooni toetab tugeva rahvusliku kallakuga Taani Rahvapartei. Peamised opositsiooniparteid on Sotsiaaldemokraadid, Sotsialistlik Rahvapartei ja Radikaalne Venstre. Anders Fogh Rasmusseni valitsus on püüdnud viia ellu liberaalsemat majanduspoliitikat, muuhulgas piiratakse maksukoormuse kasvu. Samas püüavad valitsusparteid muuta ühiskonna suhtumist liberaalsemaks ja individualistlikumaks. Kultuurivõitlus puudutab ka keskkonnakaitset ning immigratsiooni. Senine vastasseis ühiskonnas kulmineerus 2006. aasta algul pilapildiskandaali näol, mille käigus süüdati Taani saatkonnad Iraanis ja Süürias. Taani osaleb algusest peale praeguses Iraagi sõjas. Tõsi küll, 2003. aasta sissetungi ajal piirdus osalus vaid ühe allveelaevaga. Sügisel 2006 oli Iraagis umbes 500 Taani sõdurit. Teised olulised arutlusteemad praeguses Taanis on globaliseerumine ning Taani
palju jõudu kulutada, et pehmete väärtuste elluviimiseks ei jätku aega. Paradoks ongi selles, et õnnelikud inimesed ei ole kõige rikkamad ega targemad. Tundke rõõmu sellest, et käite kahe jala peal ja olete terved. See on juba piisav põhjus. Loovust ja naeratust peaks igas päevas rohkem olema. Õnnelikkuse seostamine majandusliku eduga on ratsionaalse ühiskonna mõtteviis. Kogu lääne ühiskond muutub järjest individualistlikumaks. Individualism on hea, kui see aitab meil ennast teostada ja sealjuures teisi näha. Paraku muutub lääne ühiskonna individualism võitluslikuks, see ilmselt kruvib ka õnnetunde kinni. Üks viis vaadelda õnnelikkust on vaadelda nende tuntud inimeste elu, kes on end elus teostanud. Tuleks lugeda enam nende elulugusid ja mõelda nendega kaasa, jälgida, mida nad oma elus tegid, et end rõõmsana tundsid. Märksa rohkem teame ju inimesi, kes on õnnetud ega suuda end elus teostada.
Durkheim ühiskonna killunemise ja seadusetuse (anoomia) eest. Ta pidas silmas, et kahaneb perekonna ja kiriku positsioon ning traditsioonilised väärtused, mis inimestele elus toeks olid, löövad kõikuma,. Modernne ühiskond suutis anoomiale (kaosele) vastu seista rahvusriigi ja heaoluriigi väljaarendamisega. Sellega loodi ka uus ühtekuuluvustunne inimeste vahel. Sotsioloogide meelest kerkib postmodernses ühiskonnas uuesti oht, et sotsiaalsus laguneb. Inimene muutub individualistlikumaks, läbikäimine ja ühistegevus väheneb. Inimene vahetab sagedamini tööandjaid ja töökaaslasi; kunagi nii tähtsaks identiteedi vormijaks olnud töökollektiiv kaotab oma mõjujõu. Inimene tunneb end üksildasena ka tööl olles, mis olnuks mõeldamatu tööstusühiskonnas. Mitmed inimesed ei tööta sest, ei tunne selleks vajadust. Nii hävib tööeetika, st need moraalsed väärtused ja tahtejõud, mida töötamine õpetab (distsipliin, oskus pingutada, koostöö ja vastastikune seotus)
shanellkostüümi ja õhtul teksaseid ning sööb salaja hamburgerit) Tööline, kontoriametnik ja pankur ei eristu enam üksteisest oma tarbimisvõimaluste ja elustiili poolest Postmodernset ühiskonda ilmestab jäikade piiride kadumine Nähtused ja suhted on ebakorrapärased Inimestel on suurem vabadus, kuid samas ka suurem vastutus Inimsuhted postmodernses ühiskonnas: Kahaneb perekonna ja kiriku positsioon Löövad kõikuma traditsioonilised väärtused Inimene muutub individualistlikumaks, läbikäimine ja ühistegevus väheneb Hävib tööeetika (distsipliin, oskus pingutada, koostöö) Linnalik eluruum, anonüümsus, ükskõiksus teiste vastu) Ülim vabadus olen selline, nagu tahan Stress 10. Globaliseerumine Mitmekülgseid arengusuundumusi üldistavaks mõisteks on kujunenud globaliseerumine,sotsiaalteadlaste ringis ka postmoderniseerumine.Globaliseerumise kõrval veel kaks olulist tendentsi nüüdismaailma arengus- rahvusvahelistumine e.
Näiteks kultuurides, kus kollektiivi huvid on olulisemad indiviidi huvidest, on inimestevaheline distants väiksem kui kultuurides, kus esmaseks peetakse indiviidi huve. Mitmete uurimuste järgi (Realo & Allik) on eestlaste kollektivistlikkus tunduvalt väiksem kui venelastel (nii Venemaa venelastel kui Eestimaa venelastel) ning märgatavalt väiksem kui ameeriklastel (USA). Hofstede uurimuse järgi on ameeriklasi siiani peetud kõige individualistlikumaks. Distantsi vaatekohalt võime siit teha järelduse, et eestlaste ruumivajadus on üpriski suur ja võib lähinaabritega võrreldes ületada soomlaste oma, kelle kollektivistlikus on eestlaste omast suurem (vt ka Hofstede 1980). Eestlaste ruumikasutust uurisin küsitluse teel, kus olid ette antud situatsioonikirjeldused nelja võimaliku käitumisvariandiga. Situatsiooniküsimused jagasin kolme rühma: kodune keskkond, töökeskkond ning suhted väljaspool kodu ja tööd
annaabi.ee 
