nimetusest (nt ettekirjutus, otsus, korraldus või käskkiri), vaid sisust. Isegi tavaline kiri, protokolli kantud otsus jne võib teataval juhul osutuda haldusaktiks. Teiste sõnadega, tuleb kontrollida, kas esinevad kõik haldusakti tunnused: 1. dokumendi on andnud haldusorgan 2. haldusorgan tegutseb avalik-õiguslikus suhtes haldusülesande täitmisega. 3. tegemist on üksikjuhtumiga, mida on võimalik määratleda ajaliselt ja ruumiliselt; adressaat on individualiseeritav 4. tegemist on reguleerimisega: haldusakti eesmärgiks on lõplik õiguste või kohustuste tekitamine, muutmine või lõpetamine, tuues kaasa õiguslikke tagajärgi. 5. haldusakt on suunatud väljapool haldusorganisatsiooni seisvale isikule 6. haldusakt on ühepoolne. Tunnus "ühepoolne" eristab haldusakte halduslepingutest. 3
Isegi tavaline kiri võib teataval juhul osutuda haldusaktiks. Teiste sõnadega, tuleb kontrollida, kas esinevad kõik § 51 lõikest 1 tulenevad tunnused: 1. dokumendi on andnud haldusorgan: mõiste tuleneb HMS §-st 8; 2. haldusorgan tegutseb avalik-õiguslikus suhtes haldusülesande täitmisega. Tuleta meelde esimest loengut: avaliku õiguse ja eraõiguse eristamine; 3. tegemist on üksikjuhtumiga, mida on võimalik määratleda ajaliselt ja ruumiliselt; adressaat on individualiseeritav (v.a üldkorralduse puhul; vt edaspidi). Üksikakti vastand on üldakt (määrus või seadus); 4. tegemist on reguleerimisega: haldusakti eesmärgiks on (lõplik) õiguste või kohustuste tekitamine, muutmine või lõpetamine, tuues kaasa õiguslikke tagajärgi. Reguleerimisena ei käsitata toiminguid (nt teatamine mingist faktist). Samuti ei ole haldusakt menetluse käigus tehtav otsustus, millega ei otsustata lõplikult isiku õiguste ja kohustuste üle (nn
tervisekaitse institutioonile, kui võib eeldada, et seda asja kasutatakse oodataval eesmärgil ja moel. Eetilised piirangud on seotud ka loomade käsitlemisega. Loomadele kohaldatakse asjade sätteid, kui seaduses pole sätestatud teisiti. Loomi ei loeta seejuures asjadeks. Omanik võib asjaga teha põhimõtteliselt kõike, kuid loomade osas on talle piirangud eelkõige seoses loomakaitsega. Energia puhul on probleemiks see, et tegu pole kehalise esemega, see pole ka kuigi lihtsalt individualiseeritav koguseliselt. 1.4. Ruum ja aeg kui teadmiste ühiskonna õigustunnetuse kesksed probleemid 1.4.1. Inimeste, aja ja ruumi muutumine Õigus on selle algusaegadest peale olnud pidevas, ehkki mitte väga kiires muutumises, eri ruumides ühel ja samal ajal kehtiv õigus on erineva sisuga, ja ka samal ajal samas ruumis kehtivaid õigusnorme võivad eri inimesed erinevalt mõista. Küsimus õiguse, selle loojate ja
· Terviklik perspektiiv · Üksikasjalik ja analüütiline · Üldistamine individuaalse · Üldistamine populatsiooni organismi omaduste ja kontekstite liikmeskonnale võrdluse teel Valiku tegemine kvantitatiivse ja kvalitatiivse uurimismeetodi vahel sõltub muuhulgas sellest, milline on uurimisobjektiks võetav nähtus oma iseloomult. Uurimisobjektiks võib olla kas singulaarne või genereeriv nähtus. Singulaarne nähtus on mingi kindel individualiseeritav nähtus või sündmus või sündmuste ahel. Genereeriv nähtus viitab omakorda mingile nähtuseklassile. Kvantitatiivne 19 uurimismeetod ei sobi üldiselt singulaarsete nähtuste jaoks, kuna uuritav nähtus on ainukordne. Kuid genereerivaid nähtusi võidakse uurida ka kvantitatiivselt. Kvantitatiivne uuring erineb kvalitatiivsest ka metodoloogia poolest. Materjali kogumisel ja analüüsil on need erinevused olulised.
kirjeldamine pole esmatähtis. On pigem fastsinatiivne. 26 ISIKU IMIDZ & ISIKSUSE IMIDZ Inimene on identifitseeritav nii isikuna kui ka isiksusena. Isiku parameetrid on kollektiivsed sotsiaalsed ja kollektiivsed kuuluvusparameetrid Isiksuse parameetrid on individuaalsed mida enam on keegi individualiseeritav, seda suurem isiksus ta on. Isikuimidz (ka rolliimidz) on kollektiivne, mitmuslik, üldistust sisaldav (poliitik, kääbus, linnapea, tudeng) Isiksusimidz on ainsuslik ja puudutab konkreetset subjekti. ENESEPOSITSIONEERING JA IMIDZ Kujutlus inimese paremast ja õnnelikumast "minast" ei põhine reaalsusel, vaid alati aste ülespoole. Sellest tulenevalt peame kauba imidziväärtuse loomisel arvestama, et pakkuda tuleb Maslow vajaduste püramiidil aste kõrgemat, inimene ootab alateadlikult
siiski muutuvad esemed, mida inimesed kasutavad. Asjast rääkides tuleb juhtida tähelepanu ka sellistele probleemidele nagu loomad ja energia. Kumbki ei kuulu otseselt asjade hulka, kuid neid käsitatakse õiguses sageli samade reeglite alusel kui asju. Nt Asjaõigusseaduses nimetatakse, et loomad pole asjad, kuid neile rakendatakse asjaõigusseaduse vallasasju puudutav regulatsioon. Energia puhul on probleemiks see, et tegu pole kehalise esemega, see pole ka kuigi lihtsalt individualiseeritav koguseliselt. 1.4. Ruum ja aeg kui teadmiste ühiskonna õigustunnetuse kesksed probleemid Ruum: Ühest küljest vaadatuna millegagi täidetud ja teisest küljest vaadatuna millegai piiratud. Faktiline eluruum – õigusteadlase pilgu läbi leiab elu aset maakeral, veidi selle all ja sees ja kohal.. Eluruum jaguneb veel üksikuteks ruumideks – koht, ala, riigi territoorium, õhuruum, merepõhi, krunt jne. Ruumi mõiste tähendab õiguses üksikute ruumide liigi mõistet. Üksikud
Vara seotust konkreetse kuriteoga peab tõendama süüdistaja. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. oktoobri 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-73-10, p 9.1.) 1 Mingit eset (varaühikut) saab käsitada süüteoga saadud tulu arvel omandatuna ja seega ka KarS § 83 lg-te 1 või 2 alusel toimuva konfiskeerimise objektina üksnes siis, kui sellel esemel on süüteoga saadud varaga vahetu ja individualiseeritav seos (vt Riigikohtu kriminaal-kolleegiumi 17. juuni 2015. a otsus asjas nr 3-1- 1-54-15, p 49). Kolmandalt isikult ei ole võimalik KarS § 1 83 lg 2 alusel konfiskeerida talle kuriteo toimepanija poolt võõrandatud vara, mida kuriteo toimepanija ei saanud kuriteoga, kuid mis kuriteo toimepanijale kuuludes võimaldaks riigil selle arvel sisse nõuda kuriteo toimepanijalt KarS § 84 alusel välja mõistetava rahasumma (vt lähemalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. novembri 2012
annaabi.ee 
