looduslike karjamaade (rannakarjamaad, puisniidud) kasutajad Lammastele talviseks söötmiseks sobivad rohusöötadena nii silo, hein kui põhk, teraviljadena kaer, oder Juurviljad on head mahlakad söödad, aga nende kasvatamine raske ja seepärast kasutamine piiratud Poegimisaegne töökorraldus Olenemata sellest, kas lambad poegivad laudas või väljas, tuleb poeginud utt peale poegimist eraldada koos oma tallega individuaalsulgu 1-2 päevaks Siis võetakse kõik talled oma ema poolt omaks, tekib ute ja talle vaheline side ning tall saab paremad tingimused ternespiima imemiseks Vajalik ööpäevaringne loomade jälgimine: seepärast peaks püüdma poegimise kestvust vähendada, näiteks enne paaritust lasta uttede sekka 1-2 nädalaks paaritusvõimetud jäärad, kes panevad uted indlema Esimesel elupäeval on see 200 ml talle kehamassi kohta päevas (4 kg tall- 800 ml ternespiima)
Varane tiinus Variant 1 4 Variant 2 1,6 Lõpptiinus Variant 1 4,5 0,35 Variant 2 1,8 0,25-0,45 Imetamine Variant 1 4,5 0,4-1,2 Variant 2 1,8 0,4-1,2 Lambalauda betoneeritud põrand ja söödalava Poegimisaegne töökorraldus · Olenemata sellest, kas lambad poegivad laudas või väljas, tuleb poeginud utt peale poegimist eraldada koos oma tallega individuaalsulgu 1-2 päevaks · Siis võetakse kõik talled oma ema poolt omaks, tekib ute ja talle vaheline side ning tall saab paremad tingimused ternespiima imemiseks · Vajalik ööpäevaringne loomade jälgimine: seepärast peaks püüdma poegimise kestvust vähendada, näiteks enne paaritust lasta uttede sekka 1-2 nädalaks paaritusvõimetud jäärad, kes panevad uted indlema Poegimisel on vajalikud individuaalsulud, kuhu paigutatakse peale poegimist sündinud tall (talled)
Nakkushaigused (20%) – pastörelloos, klostridioos, tallede düsenteeria ja teetanus. Muud põhjused (10%). Talle normaalne kehatemperatuur 39-40˚C. Tallede alajahtumine e hüpotermia – alla 37˚C. Talle ülessoojendamine – glükoosi süstimine; ternespiima joomine. Ühel jootmiskorral 50mg sünnimassi 1 kg kohta. 4 kg 50 = 200 ml Jõuetuid tallesid joodetakse maosondiga. Rasked poegimised: liiga suured talled; tõug; väärasendid Peale individuaalsulgu rühmasulgu imiktallede pidamise periood imetavate uttede pidamise periood. 7) Tallede võõrutamine, võõrdetallede nuumamine. 4 Tallede võõrutamine on iga-aastane protseduur, kus talled eraldatakse uttedest ning võõrutusejärgselt talled ei saa enam oma emadelt utepiima, sest neid peetakse eraldi. Tallede võõrutusvanus võib varieeruda 14 päevast kuni 6 kuuni.
Ternespiim – 200 ml sünnimassi 1 kg kohta 18 tunni jooksul; sündinud tall 4kg 200 = 800g ternespiima. Tallede surevuse põhjused: abordid ja surnultsünnid, tallede külmumine ja nälgimine, nakkushaigused. Talle normaalne kehatemperatuur 39-40˚C. Tallede alajahtumine e hüpotermia – alla 37˚C. Talle ülessoojendamine – glükoosi süstimine; ternespiima joomine. Ühel jootmiskorral 50mg sünnimassi 1 kg kohta. Jõuetuid tallesid joodetakse maosondiga. Peale individuaalsulgu rühmasulgu imiktallede pidamise periood imetavate uttede pidamise periood. Tallede võõrutamine, võõrdetallede nuumamine. Tallede võõrutamine – talled eraldatakse uttedest ning nad ei saa enam oma utepiima. Tallede võõrutusvanus võib varieeruda 14 päevast kuni 6 kuuni. 2
Vahetult pärast poegimist tuleb utt koos talle/talledega eraldada üheks-kaheks päevaks sulgu, mille mõõtmed lubavad utel vabalt ringi pöörata ning mis asub laudas või ehitises. Sellises sulus tekib ute ja talle vaheline side, tall võetakse ute poolt omaks, ta lakutakse ema poolt kuivaks ning tall saab esimesel päeval kätte tallele vajaliku koguse ternespiima. Külmal ajal saab sellise sulu kohale riputada tallede soojendamiseks spetsiaalsed lambid. Uttede ja tallede eraldamine individuaalsulgu kindlustab tallele suurema elujõulisuse, vähendab orvuks jäävate tallede arvu ja vähendab oluliselt tallede surevust. Vahetult peale talle sündi kontrollitakse, kas utel on ternespiima. Ternespiima vajadus talle kohta sõltub tallede kehamassist. Tall vajab esimesel elupäeval keskmiselt 200 g ternespiima talle 1 kg sünnimassi kohta. Seega 4 kg sünnimassiga tall vajab esimese 18 elutunni jooksul keskmiselt 800 g ternespiima. Kui
süstal, 2,5 cm pikkune nõel · Doos: 10 ml 20% glükoosi lahust kehamassi / kg-le kehatemperatuuril Süstitakse nabast 1,5 cm paremale (eest vaadatuna vasakul) ja sealt 2,5 cm allapoole 45 kraadise nurga all · Antibiootikumi süst lihasesse. 1. Anda utele kuivaks lakkumiseks;2. Kontrollida, kas utel on ternest ja kas se e on tallele kättesaadav;3. Nabanööri desinfitseerimine joodiga nabanöör kastetakse joodipurgis;4. Talle paigutamine koos utega individuaalsulgu (1,2 × 1,2 m) minimaalselt 12 päevaks;5. Terne andmine maosondiga, kui vaja.2 elupäeval:1. Talle identifitseerimine kõrvamärgiga või sälkimisega;2. Saba amputeerimine ja jäärtallede kastreerimine kummirõngastega;3. Talledele E vitamiini ja seleeni manustamine (kas suu kaudu süstlaga või süstimisega naha alla) NB! Hügieen Alates 10ndast elupäevast kindlustada talledele lisasöötmisala, kus söödetakse talledele jõusöödasegu (toorproteiini sisaldus 16%) kuni võõrutamiseni
tuleb laudad ehitada soojapidavateks. Poegimisjärgne tallede hooldamine Mida on vaja teha tallega peale sündi? 50 1. Anda utele kuivaks lakkumiseks; 2. Kontrollida, kas utel on ternest ja kas see on tallele kättesaadav; 3. Nabanööri desinfitseerimine joodiga nabanöör kastetakse joodipurgis; 4. Talle paigutamine koos utega individuaalsulgu (1,2 × 1,2 m) minimaalselt 12 päevaks; 5. Terne andmine maosondiga, kui vaja. 2 elupäeval: 1. Talle identifitseerimine kõrvamärgiga või sälkimisega; 2. Saba amputeerimine ja jäärtallede kastreerimine kummirõngastega; 3. Talledele E vitamiini ja seleeni manustamine (kas suu kaudu süstlaga või süstimisega naha alla) NB! Hügieen Alates 10ndast elupäevast kindlustada talledele lisasöötmisala, kus söödetakse talledele
a) 0,3 m; b) 0,4 m; c) 0,5 m; d) 0,6 m b) 0,4 m 5. Kui palju saab lammaste karjatamisel ühel hektaril pidada uttesid (koos talledega) keskmise saagikusega kultuurkarjamaadel kogu karjatamisperioodi vältel? a) 4-5 utte hektaril; b) 6-7 utte hektaril; c) 8-10 utte hektaril; d) 12-14 utte hektaril c) 8-10 utte hektaril 6. Kas poegimisperioodil on vajalik uttede rühmasulgudes pidamisel eraldada poeginud utt koos tallega (talledega) individuaalsulgu? a) ja; b) ei a) ja 7. Kui palju peab 5 kg sünnimassiga tall saama oma emalt ternespiima esimesel elupäeval? a) ca 600 ml; b) ca 1000 ml; c) ca 1500 ml b) ca 1000 ml 8. Kas Eestis peetakse lambaid enamasti? a) restpõrandatel; b) sügavallapanul b) sügavallapanul 9. Kas eesti kliimatingimuste juures võib lambaid pidada ka aastaringselt väljas? a) ja; b) ei a) ja 10. Milliseid mineraalsöötasid on vajalik sööta lammastele
70. Kaasaaegsed noorkarja suurfarmid. 71. Veiste väikefarm on torusse lüps või väikesed lüpsiplatsid. Puhkeala on sügava allapanuga ja söömis ja puhkeala ei ole eraldatud. 72. Veiste asemetüübid ja allapanuliigid Asemed: matid ja madratsid. Allapanumaterjalid: hekselpõhk, saepuru, turvas. 73. Vasikate pidamine Alates 6 kuu vanuste vasikate lõastamine on loomakaitse eeskirjade kohaselt keelatud. Vahetult pärast sündimist viiakse vasikad individuaalsulgu, kus neid peetakse 1-2 nädalat. Kuni 2-nädalasi vasikaid tohib pidada ainult põhu või muu pehme materjaliga kaetud pinnal. Esimese 3 päeva jooksul peavad vasikad saama ternespiima, hiljem minnakse üle naturaalpiima või piimaasendaja jootmisele. Alates 8. Elupäevast peavad vasikad saama vabalt kvaliteetset heina. 2-nädalasi vasikaid peaks olema grupis 5-6. Sobiv on avatud söödafrondiga ja rikkaliku allapanuga ülalt kaetud boksid.
annaabi.ee 
