- termoluminestsentsi jms. Üks universaalsemaid luminofoore on tsinksulfiid . See lihtne ja suhteliselt odav aine helendub pea kõigi võimalike mõjutuste tagajärjel. Pisut häirib tema ebameeldivalt sinakas toon, mida viimasel ajal edukalt "muudetakse meeldivamaks", segades temasse noidsamu fluorestseeruvaid värve. Tsinksulfiid on asendamatu röntgen- ja ultraviolettkiirte muundaja, ta töötab nii teleekraanil, päevavalguslampides kui radioaktiivse kiirguse indikaatorites. Energeetilisest seisukohast toimub luminestsentsi korral keha siseenergia muundumine valguseks. Siseenergia tüüp pole siin oluline, niisamuti kui selle allikad. Vaata ka http://www.obs.ee/~jaak/loengud/teine/yheksas/yheksateist.html
7 4 VALGUSDIOODIDE LIIGID 4.1 Indikaatorvalgusdioodid Indikaatorvalgusdioodid on kõige kompaktsemad ja üsna suure valgusjõuga (suhteliselt) kuni sada mcd. Voolu töövahemik on umbes 20 mA. Need valgusdioodid on standardkorpuses, varustatud väljaviikudega, mille aluse diameeter on kolm või viis millimeetrit. Kõige sagedamini kasutatakse optilistes indikaatorites. Indikaatorvalgusdioode (joonis 7) kasutatakse pinnamontaazil laialdaselt kuvarites peamise kiirgava elemendina vedelkristallmatriitside valgustamiseks jne. Nende peamised arengusuunad on valgustõhususe ja töökindluse suurendamine. Joonis 7. Indikaatorvalgusdiood Niisuguse konstruktsiooniga valgusdioodide eripära on võimalus automatiseerida nii dioodide kui nende aluste komplekteerimist. 4.2 Ülieredad valgusdioodid
..60 V. Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 20 (43) (Nimetus ,,Nixie" registreeriti USAs 1954.a. firma Burroughs Corporation poolt kaubamärgina. See on tuletatud sõnade ,,Numeric Indicator eXperimental No. 1" esitähtedest). Joonis 4.18. Erineva kujuga huumlahendusindikaatorid [12]. 4.3.5 Vaakumluminestsents-indikaatorid Vaakumluminestsents-indikaatorites (Vacuum Fluorescent Display - VFD) kasutatakse nähtust, kus mõnekümne voldiga kiirendatud elektronid, põrgates kokku luminofoorikihiga, panevad selle roheliselt helenduma. Samal põhimõttel töötavaid indikaatoreid kasutati varem laialdaselt raadiovastuvõtjate häälestusindikaatoritena ("maagiline silm"). Ehituselt sarnanevad vaakumluminestsents-indikaatorid elektronlamp-trioodiga. Nende ehitus on kujutatud joonisel 4.19. [http://hem.passagen.se/communication/vfd
Nominaalne klemmipinge (nullvoolupotentsiaal) iseenesest ei n¨aita u¨he v~oi teise keemilise vooluallika t¨uu¨bi headust. K~orgema summaarse pinge saamiseks v~oib alati u¨hendada mitu elementi j¨arjestikku (n¨aiteks 9 V patareid sisaldavad t¨uu¨piliselt 6 elementi nullvoolupotentsiaaliga 1,5 V). Konkreetse vooluallika klemmipinge on aga seotud temasse j¨a¨anud energiahul- gaga. Seda seost kasutatakse n¨aiteks mobiiltelefoni aku laetuse indikaatorites. Vooluallikate asendatavuse ja u¨hilduvuse huvides on hea, kui sama kujuga patareide ja akude nullvoolupotentsiaalid on l¨ahedased (t¨uu¨piliselt 1,5 V v~oi selle kordne). YKI0020 Keemia alused Toomas Tamm 2011 S 2011/2012 18. Elektrokeemia 17 Mangaan-tsinkelement ("odav" taskulambipatarei)
ultravioletse valguseni. Päikeseenergiat võib muuta elektrienergiaks pooljuht-päikeseelementide abil: töötavad põhimõttel, et pooljuhis p-n siirdealas (p- juhtivusega, n- juhtivusega alade kokkupuutepiirkond) neeldunud valgus tekitab seal auk-elektroni paari, mis sisemise elektrivälja toimel liiguvad eri suundades ja tekitavad välisahelas pinge. Väga lai optiliste omaduste kasutusala on laserid ja valgusdioodid, mida kasutatakse indikaatorites. Optilised kaablid: valmistatakse klaaskiududest. 19. Materjalide soojuslikud omadused: soojusmahtuvus, soojuspaisumine ja soojusjuhtuvus. Keskmine soojusmahtuvus on soojushulk Q, mida materjalile tuleb anda, et tõsta tema temperatuuri 1 kraadi võrra. Tegelik soojusmahtuvus C on piirväärtus, millele läheneb keskmine soojusmahtuvus, kui Q dQ temperatuuri vahemik ∆ T läheneb nullile: C=∆lim
oma. Nominaalne klemmipinge (elektromotoorjõud) iseenesest ei näita ühe või teise keemilise vooluallika tüübi headust. Kõrgema summaarse pinge saamiseks võib alati ühendada mitu elementi järjestikku (näiteks 9 V patareid sisaldavad tüüpiliselt 6 elementi elektromotoorjõuga 1,5 V). Konkreetse vooluallika klemmipinge on aga seotud temasse jäänud energiahulgaga. Seda seost kasutatakse näiteks mobiiltelefoni aku laetuse indikaatorites. Leeliselement (,,alkaline" patarei) Erinevus on elektrolüüdis, milleks on tugev leelis, näiteks KOH Eelised: suurem erimahtuvus (ained kasutatakse täielikumalt ära); pikem säilivusaeg (leelis ei korrodeeri tsinki sama tugevasti kui happeline NH4Cl); ühtlasem klemmipinge kasutamisel (OH kontsentratsioon on püsiv). Puudused: keerukam toota (ranged nõuded lekkekindlusele); kallim. Liitiumelement (liitiumpatarei) _ Eelised: kerge (liitiumi tihedus on väike), väga pika säilivusajaga
Päikesevalgust võib vahetult muuta elektrienergiaks pooljuht-päikeseelementide abil. Nad töötavad põhimõttel, et pooljuhis p-n siirdealas (p juhtivusega ja n juhtivusega alade kokkupuutepiirkond) neeldunud valgus tekitab seal auk-elektron paari, mis sisemis e elektrivälja toimel liiguvad eri suundades ja tekitavad välisahelas pinge. Väga lai optiliste omaduste kasutusala on laserid (rubiinlaser, pooljuhtlaserid) ja valgusdioodid, mida kasutatakse indikaatorites neid võib teha väga väikeseid, valgustäpi s uurusi. 19. Materjalide soojuslikud omadused: soojusmahtuvus, soojuspaisumine ja soojusjuhtivus (11.1), antud joon 11-1 ja 11-2 Soojusmahtuvus Keskmine soojusmahtuvus on soojushulk Q, mida materjalile tuleb anda, et tõsta tema temperatuuri 1 kraadi võrra. Tegelik soojusmahtuvus C on piirväärtus, millele läheneb keskmine soojusmahtuvus, kui temperatuuri vahemik T läheneb nullile.
Elektrivälja toimel kristallid orienteeruvad ühtlaselt ja vastavalt sellel muutuvad ka nende optilised omadused (võivad muutuda teatud suunas läbipaistvaks). Järelikult on võimalik tüürida vedelkristallide eri tsoone elektriliste signaalidega nii, et optiliste omaduste muutmist saab kasutada info kuvamiseks. Tingituna sellest, et vedelkristallindikaatorid ise valgust ei kiirga, on indikaatori realiseerimiseks kaks võimalust. Läbiva valguse indikaatorites on indikaatori taga valgusallikas ja indikaatori poolt läbilastav osa valgusest on vaatajal nähtav. Peegelindikaatoreis on indikaatori taga peegel ja vaataja näeb sel juhul sealt peegeldunud valgust. Esimesel juhul on indikaator keerulisem, kuna ta peab sisaldama ka valguallika, teisel juhul on aga nähtavus halvem, kuna kasutatakse üldvalgustust. Ehituselt kujutab vedelkristallindikaator endast kaht paralleelset klaasplaati, mille vahel on õhuke (umbes 10 um) vedelkristallikiht
Päikesevalgust võib vahetult muuta elektrienergiaks pooljuht-päikeseelementide abil. Nad töötavad põhimõttel, et pooljuhis p-n siirdealas (p juhtivusega ja n juhtivusega alade kokkupuutepiirkond) neeldunud valgus tekitab seal auk-elektron paari, mis sisemise elektrivälja toimel liiguvad eri suundades ja tekitavad välisahelas pinge. Väga lai optiliste omaduste kasutusala on laserid (rubiinlaser, pooljuhtlaserid) ja valgusdioodid, mida kasutatakse indikaatorites neid võib teha väga väikeseid, valgustäpi suurusi. Väga palju kasutatakse optilisi kaableid, mida valmistatakse klaaskiududest. Neid vaatleme punktis 12.5. 19. Materjalide soojuslikud omadused: soojusmahtuvus, soojuspaisumine ja soojusjuhtivus (11.1), antud joon 11-1 ja 11-2 11.1.1 Soojusmahtuvus Keskmine soojusmahtuvus on soojushulk Q, mida materjalile tuleb anda, et tõsta tema temperatuuri 1 kraadi võrra. Tegelik soojusmahtuvus C on piirväärtus, millele läheneb
(hind, kristalli pind). Asünkroonsus tähendab seda, et ülemineku aeg ühest olekust teise ole konstatne. Näiteks aeg üleminekult 000-lt 001-le ei toimu sama kiirusega kui üleminek 011-lt 100-le. Loogikaskeemis kasutatakse asjaolu, et iga järk lülitub eelmisega vastupidiseks siis, kui tema noorem naaber muutub 1-st 0-ks (tagafront). Nii tekibki olukord, kus tagafront levib eri üleminekute korral läbi erineva arvu nooremate järkude trigerite. Kasutatakse sagedus jagajatena, indikaatorites jne. Ei sobi andmetöötlusse, sest viide hakkab sõltuma andmetest (koodist loenduris). Kahend-kümnendloendur – loenduri moodul ei pruugi olla täisaste. Mooduliks võib olla ükskõik milline arv (nt 10). Tegemist on kahendloenduriga, kuna väljundis on järjestikused arvud. Loendurile tuleb mooduli alusel lisada detektor, mis nullib loenduri väärtuse ning alustab loendamist otsast peale. Detektorina kasutatakse ja-elemente (kuhu ühendatakse
(hind, kristalli pind). Asünkroonsus tähendab seda, et ülemineku aeg ühest olekust teiseei ole konstatne. Näiteks aeg üleminekult 000-lt 001-le ei toimu sama kiirusega kui üleminek 011-lt 100-le. Loogikaskeemis kasutatakse asjaolu, et iga järk lülitub eelmisega vastupidiseks siis, kui tema noorem naaber muutub 1-st 0-ks (tagafront). Nii tekibki olukord, kus tagafront levib eri üleminekute korral läbi erineva arvu nooremate järkude trigerite. Kasutatkse sagedus jagajatena, indikaatorites jne. Ei sobi andmetöötlusse, sest viide hakkab sõltuma andmetest (koodist loenduris). Kahendloendur - on järjestikulised kahendkoodid. Kümnendloendur - järjestikuskoodid on 0-9 ja moodul on 10. See tähendab , et loenduril on 10 erinevat kombinatsiooni, millega ta vastab sissetulevale impulsijadale. Suvalise mooduliga e. grey koodiga loendurid kõik järgnevad koodid on naaberkoodid. g= QI+ QI +1 Suvalise mooduliga e. naaberkoodid on koodid, mis erinevad teineteisest ainult
Asünkroonsus tähendab seda, et ülemineku aeg ühest olekust teiseei ole konstatne. Näiteks aeg üleminekult 000- lt 001-le ei toimu sama kiirusega kui üleminek 011-lt 100-le. Loogikaskeemis kasutatakse asjaolu, et iga järk lülitub eelmisega vastupidiseks siis, kui tema noorem naaber muutub 1-st 0-ks (tagafront). Nii tekibki olukord, kus tagafront levib eri üleminekute korral läbi erineva arvu nooremate järkude trigerite. Kasutatkse sagedus jagajatena, indikaatorites jne. Ei sobi andmetöötlusse, sest viide hakkab sõltuma andmetest (koodist loenduris). Ajadiagrammid Ajadiagrammidelt on näha kuidas sünkroonses loenduris toimub üleminek püsiva viitega, asünkroonses aga on viide erinevate üleminekute korral erinev. Kahend-kümnend loendur Loogikaskeem on saadud eelnevat modifitseerides. Nimelt tuntakseära kood 1001, mis on viimane ja mille järel tuleb jällegi esimene kood 000
suurusega akude mahtuvused tavaliste ,,patareide" oma. Nominaalne klemmipinge (elektromotoorjõud) iseenesest ei näita ühe või teise keemilise vooluallika tüübi headust. Kõrgema summaarse pinge saamiseks võib alati ühendada mitu elementi järjestikku (näiteks 9 V patareid sisaldavad tüüpiliselt 6 elementi elektromotoorjõuga 1,5 V). Konkreetse vooluallika klemmipinge on aga seotud temasse jäänud energiahulgaga. Seda seost kasutatakse näiteks mobiiltelefoni aku laetuse indikaatorites. Mangaan-tsinkelement (,,odav" taskulambipatarei) Leeliselement (,,alkaline" patarei) Konstruktsioon analoogne mangaantsinkelemendiga, ka oksüdeerija (MnO2) ja redutseerija (Zn) on samad. Erinevus on elektrolüüdis, milleks on tugev leelis, näiteks KOH: Anoodil: Zn + 2OH . ZnO + H2O + 2e Katoodil: 2MnO2 + H2O + 2e . Mn2O3 + 2OH Klemmipinge samuti umbes 1,5 V. Eelised: suurem erimahtuvus (ained kasutatakse täielikumalt ära), pikem säilivusaeg (leelis ei
piirkondades juhuslikult suunatud. Elektrivälja toimel kristallid orienteeruvad ühtlaselt ja vastavalt sellele muutuvad ka nende optilised omadused (võivad muutuda teatud suunas läbipaistvaks). Järelikult on võimalik tüürida vedelkristallide eri tsoone elektriliste signaalidega nii, et optiliste omaduste muutmist saab kasutada info kuvamiseks. Tingituna sellest, et vedelkristallindikaatorid ise valgust ei kiirga, on indikaatori realiseerimiseks kaks võimalust. Läbiva valguse indikaatorites on indikaatori taga valgusallikas ja indikaatori poolt läbilastav osa valgusest on vaatajal nähtav. Peegelindikaatoreis on indikaatori taga peegel ja vaataja näeb sel juhul sealt peegeldunud valgust. Esimesel juhul on indikaator keerulisem, kuna ta peab sisaldama ka valguallika, teisel juhul on aga nähtavus halvem, kuna kasutatakse üldvalgustust. Ehituselt kujutab vedelkristallindikaator endast kaht paralleelset klaasplaati, mille vahel on õhuke (umbes 10 m) vedelkristallikiht
suunatud. Elektrivälja toimel kristallid orienteeruvad ühtlaselt ja vastavalt sellele muutuvad ka nende optilised omadused (võivad muutuda teatud suunas läbipaistvaks). Järelikult on võimalik tüürida vedelkristallide eri tsoone elektriliste signaalidega nii, et optiliste omaduste muutmist saab kasutada info kuvamiseks. Tingituna sellest, et vedelkristallindikaatorid ise valgust ei kiirga, on indikaatori realiseerimiseks kaks võimalust. Läbiva valguse indikaatorites on indikaatori taga valgusallikas ja indikaatori poolt läbilastav osa valgusest on vaatajal nähtav. Peegelindikaatoreis on indikaatori taga peegel ja vaataja näeb sel juhul sealt peegeldunud valgust. Esimesel juhul on indikaator keerulisem, kuna ta peab sisaldama ka valguallika, teisel juhul on aga nähtavus halvem, kuna kasutatakse üldvalgustust. Ehituselt kujutab vedelkristallindikaator endast kaht paralleelset klaasplaati, mille vahel on õhuke (umbes 10 m) vedelkristallikiht