isolatsioon paardumiseelistest tingituna: nt lindude alamliikide vaheline konkurents mehaaniline isolatsioon: putukatel nt genitaalide kuju alusel; tolmendamisel putukate abiga. biokeemiline isolatsioon: sperm ei säilu / ei tungi munarakku 4. Inbriiding inbriiding – selline isendite ristumine, kelle geneetiline sugulus on suurem kui populatsioonis keskmiselt. nt taimedel iseviljastumine, loomadel pudelikaelaefekti puhul vm. inbreedingu põhiline probleem – homosügootsuse kasv, mis siis nt võib tihedamini viia retsessiivsete haiguste avaldumiseni. populatsiooni tasemel viib fitnessi langusele (inbreeding depression, tihti näiteks pudelikaela- või asutajaefekti tulemus). Inbriidingu tulemusena võivad homosügootsesse olekusse sattuda ka muidu populatsioonis harva esinevad geneetilisi haigusi põhjustavad retsessiivsed alleelid. Näiteks albinismi sagedus
Liigist jakk on kodustatud kodujakk. Kaugaasia veiste perekond: liigist banteng on kodustatud baali kari. Liigist gaur on kodustatud gajaal. Piisonite perekond: ameerika piison ja euroopa piison, kodustatud vorm puudub. Aasia pühvlid perekond: liigist india pühvel on kodustatud india veepühvel. Liigist filipiini pühvel kodustatud vorm puudub. Aafrika pühvlid perekond: liigist kahverpühvel kodustatud vorm puudub. Sugulusaretus e. inbriiding võimalikult minimaalne. Inbreedingu depressioon-kui sugulaste paaritamisel kohtuvad retsessiivsed geenid, mis põhjustavad elujõutust, kehaehituse halvenemist, nõrka tervist. *Inbriidingut saab vältida ristamisega. Heteroos-ristatakse erinevaid tõuge, saadakse tugevad ja haigustele vastupanevad loomad, erinevate geenide rets. rist tõen. väike. Sellepärast ristandid elujõulisemad, kiirema kasvuga kui puhtatõulised. *Eesti tõugu veised on NUDID, lapsepõlves eemaldatakse sarvete algmed kuumutamisel.
• kasvukohtade vaesustumine ja reostumine • globaalne kliimamuutus • liikide üleekspluateerimine inimese tarbeks • võõrliikide invasioon • suurenenud haiguste levik Elupaikade killustumine kui elurikkust ohustav protsess Killustumine on ühe tervikliku elupaiga jagunemine mitmeks väiksemaks laiguks. Sealjuures väheneb ka elupaiga kogupindala, suureneb servaefekt, suureneb elupaigalaikude isoleeritus. Kasvukohtade killustumine võib piirata liikide levikut. Tekib inbreedingu depressioon ja geneetiline triiv. Võõrliigid globaalset elurikkust ohustava tegurina (invasiivsete võõrliikide mõjud), invasiooni protsess (ehk invasiooni etapid), Globaalne mõju – üldiselt kooslused muutuvad homogeensemaks ehk ühetaolisemaks (osad kohalikud, sh. endeemsed liigid kaovad ja väiksem grupp „edukamaid“ liike muutub järjest arvukamaks). ohustavad oma olemasoluga looduslikke liike või senist koosluste tasakaalu Transport - Introduktsioon - Kohanemine - Levimine
väiksem, umbes 30%. 15. Kunstlik valik, sellega seotud piirangud. Inbriidingu mõju organismi fenotüübile. Kunstlik valik seisneb valitud genotüüpidega (või fenotüüpidega) isendite kontrollitud ristamises ning järglaste valikus geneetiliste omaduste järgi. Piiranguteks saab looduslik valik. Näiteks võib olla soovitud tunnus mida arendatakse negatiivses korrelatsioonis muu tunnusega, mis takistab isendite elumust. Nt: mardikate suurus ja sigivus. Inbreedingu mõju fenotüübile – suureneb homosügootsus, avaldub enam retsessiivseid tunnuseid, mis põhjustab paljude pärilike haiguste esinemist. Järglased on vähem viljakad,väiksemad, nõrgemad jne. 16. Sugukromosoomid erinevatel organismidel. Eksperimentaalsed tõendid selle kohta, et pärilikkus on seotud kromosoomidega. Rohutirtsud: isane X0 ja emane XX. Inimene: mees XY ja naine XX (paljudel teistelgi loomadel) Linnud: isane ZZ ja emane ZW
352. Väliaretus: outbreeding, mittesugulaste ristamine, geenid viiakse heterosügootsesse olekusse, kus kahjuliku retsessiivsed alleelid ei avaldu, suureneb järglaste elujõud, koos sellega suureneb taimedel ka vegetatiivne mass (nim heteroos e hübriidjõud) 353. Ühiseellased: järglaste ühine eellane, ka tüvirakk, millest diferentseeruvad kõik teised rakutüübid 354. Suguluskoeefitsent: geenide osa, mis on kahel järglasel ühised ja mis on saadud virtuaalselt ühiseellaselt, leitakse inbreedingu koeefitsendi korrutamisel kahega 355. Imbriidingukoefitsent (amishid): millise tõenäosusega vanemate geenikomplektid kanduvad edasi järglastele, USA geneetik S. Wright 1921 ja 1940 USA teadlane C. Cottermann täiustas, amishireligioosse pere 8 põlvkonna vältel sugulusabieludest kõrge sagedusega albiinode sündimine, amishite kõik järglased pärinevadkahest vanemast, kes emigreerusid Euroopast Ameerikasse 356
intelligentsuskoefitsient? IQ - intelektuaalse arengu, olemas olevate teadmiste ja informeerituse taseme näitaja, mida saadakse erinevate testimetoodikate abil. 62. Mis on geenide pleiotroopne efekt? Polüfeensus e. Pleiotroopsus - ühe (mutantse) geeni samaaegne fenogeneetiline toime mitmele erinevale tunnusele. Polüfeense toimega geeni mutatsioon avaldub tavaliselt mitme tunnuse üheaegse muutusena, nt. patoloogia korral sündroomina. 63. Mis on inbriiding ja autbriiding ning inbreedingu depressioon? Vt. 49 64. Fenotüübilise vaariansi komponendid. Mingi tunnuse varieeruvuse mt. Vt=Vg+Ve, kus g - korvalekalde geneetiline osa, e - korvalekalde keskonnast pohjustatud osa. Komponendid on keskkond ja genotüüp. 65. Mis on pärandumine kitsamas ja laiemas tähenduses? Pärandumine laiemas tähenduses - kvantitatiivses geneetikas, suurus, mis valjendab fenotüübilise vaariansi proportsioon, mis koosneb geneetilisest vaariansist. H2=Vg/Vt
takistab looduslikku suktsessiooni. Mahajaetud ehitised ja terved linnakud (Eestis militaarsed) on omaette huvitav ja võib-olla tulevikku näitav vaatepilt. Mis mõjutab mitmekesisust? Koosluse suurus Väikeses koosluses on enamasti vahem liike. Samuti on liigid väikestes kooslustes ise väikesed. Väikesel maa-alal ja väheste ressurssidega pole võimalik paljudel liikidel või suurtel liikidel säilitada oma populatsioonide minimaalset arvukust (arvukust, mis on vaja inbreedingu vältimiseks). Laigulisus Laigulisus e. heterogeensus kirjeldab koosluse sisemist tingimuste mitmekesisust. Kirju laiguline keskkond tagab suurema liigirikkuse kuna koos saavad elada mitmesuguste nõudmistega liigid. Seetõttu on näiteks Eesti puisniidud väga liigirikkad, seda ka maailma mastaabis, et koos elavad nii metsa- kui niiduliigid. Eriti liigirikkad on puisniidud piirkondades, kus on aluseline pinnas ja pehme kliima. Seal on niidu põhituubiks looniit ja
annaabi.ee 
