Tihtipeale esinevad koos mitu isiksushäiret: Düssotsiaalne, emotsionaalselt ebastabiilne ja histriooniline häire võivad esineda koos antisotsiaalse, piirialase, histrioonilise ja nartsissistliku isiksushäirega. 2.2.Isiksushäire kriteeriumid Kriteeriumid, millest vähemalt kolm peaksid kattuma, et diagnoosida isiksushäiret, on: · märkimisväärsed mitteharmoonilised hoiakud ja käitumine, mis hõlmab paljusi valdkondi, näiteks emotsioone, erutuvust, impulsikontrolli, mõtlemis-, suhtlus- ja tajumisviisi; · eelmainitud käitumine on püsiv ja pikaajaline ning ei piirdu vaid episoodidega; 6 · ebanormaalne käitumine on kõikehõlmav ja paljudes isiklikes ning sotsiaalsetes situatsioonides normidele mittevastav; · kirjeldatud käitumine ilmub alati lapse- või noorukieas püsides täiskasvanueani;
esinemissageduse tipp jääb vanusessse 15-25 ( Keski-Rahkonen jt,2011 25). Söömishäirete puhul saab eristada bioloogilisi, psühholoogilisi, perekondlike ja sotsiokultuurilisi riskitegureid ja nende omavahelisest koostoimet. Spetsiifiliste riskitegurite hulka kuuluvad madal/ negatiivne enesehinnang, perfektsionism, väär kehataju, äärmuslike dieetide pidamine, geneetilised tegurid, kaootilised suhted perekonnas, impulsikontrolli häired, sotsiaalne surve. Arvatakse veel, et ülemäärane kehaline aktiivsus võib esile kutsuda söömishäire. Eriti mõjutatud on naisatleedid, kergejõustiklased, jooksjad ja võimlejad.( Järv jt,2010,1; Tekkel, 2002, 433-435.) 2. SÖÖMISHÄIRETE RAVI TLÜ Haapsalu Kolledž 5 Mari-Liis Soobik Söömishäired ja psühhosotsiaalsed nõustamise meetmed 2015
Söömine ja tüsedusehirm valitsevad nooruki mõtteid. Buliimaihaiged on sageli impulsiivsemad kui anoreksia haiged. Buliimiaga koos esineb isiksushäireid ja probleemset psühhoaktiivsete ainete tarvitamist ning ennastkahjustavad käitumist. Buliimiapatsiendi somaatiline seisund ei ole tavaliselt nii ohtlik kui raske anoreksia korral. Häire ei mõjuta luutihedust, kuid menstruatsioonihäired on tavalised. Oksendamine kahjustab hambaemaili. Buliimiaga kaasnev impulsikontrolli puudus seostub vanemliku hoolitsuse vähesusega lapseeas. Buliimiat kirjeldatakse ka kui enesekontrollihäiret või kui agressiivset, sadomahhistlikku rünnakut oma keha vastu. Buliimiat esineb noorukieas enam-vähem sama palju kui anoreksiat. Uuringute kohaselt avaldub häire eluajal 1,1-4%-l naistest. Osa buliimiahaigetsest on põdenud varem anoreksiat. (Laukkanen E. jt, 2006: 106) 4.2.1 F50.2 bulimia nervosa
kuuluvus - Avastamine, valikud, astmeline rännak integreeritud ’mina’ suunas - ’work in progress’ 4 arengusuunda: - Sotsiaalsete oskuste areng, - Suurenenud riskikäitumine - Sõprussuhted > peresuhted - Suurenenud seksuaalne aktiivsus - Hallaine maht on tipus tüdrukutel 11 ja poistel 13 aastaselt. Võimaldab: peeneid sotsiaalseid interaktsioone, impulsikontrolli, pikaajaliste plaanide tegemist, ettemõtlemist - Keskmine noorukiiga 14-16 a. palju sõltub enesehinnangust. Kui probleeme siis tekivad akadeemilised ja sotsiaalsed probleemid. Enesehinnang on peamine käitumise suunaja, sellest oleneb positiivne või negatiivne riskikäitumine Kognitiivne areng - Riskiteadlikust vähem - Väga lai valik erinevaid täidesaatvaid funktsioone - Püüdlemine enda kogngitiivsete tugevuste poole Sotsialiseerumine
käitumine, mis võivad ilmneda näiteks emotsioonides, erutuvuses, impulsikontrollis, mõtlemis- ja tajumisviisis, suhtlemisstiilis. (Allik, Konstabel, Realo 2003: 110). Spetsiifiliste isiksushäirete üldised diagnostilised juhised on järgmised (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007): - inimene omab märkimisväärselt disharmoonilisi hoiakuid ja käitumist, mis üldjuhul hõlmavad mitut valdkonda, näiteks emotsioone, erutuvust, impulsikontrolli, mõtlemis- ja tajumisviisi ning teistega suhtlemise stiili; - isiku ebanormaalne käitumismuster on püsiv ja pikaajaline ning see ei piirdu ainult vaimuhaiguse episoodidega; - ebanormaalne käitumismuster on kõikehõlmav ja paljudes isiklikes ning sotsiaalsetes situatsioonides selgelt väärkohanenud; - ülaltoodud nähud ilmuvad alati lapse- või noorukieas ja püsivad täiskasvanuna; - inimesele tekitab häire olulisi isiklikke kannatusi, mis võivad ilmsiks tulla alles hilisemas
hallutsinatsioonid; ligikaudu kolmandik vange on hakkavad mõtlema sellest, mis on neile kättesaadav. kuulnud hirmutavat juttu rääkivaid hääli paanikahood, Alles hiljem hakatakse muust mõtlema.( Kogu mõtlemise- keskendumise ja mäluhäired, sundmõtted, õppekava taandub lõpuks retseptorite mustrile). Meil mis ilmuvad tavaliselt primitiivsete agressiivsete saab olla keskkond, mis kehale mõjub, kuid kui meil fantaasiate vormis, jälitusluul ja impulsikontrolli pole retseptorit, siis me peame seda kaudselt kogema. häired. * Me ei aisti asju! Aistime vaid isoleeritud sensoorseid 8. Petkova, Ehrsson, Gutterstam jt. on hiljuti tunnuseid (värv, kuju, liikumine). me kogeme maailma avaldanud rea uuringuid, kus nad andsid inimestele uue nii nagu see tundub meile olevat. Meil on retseptorid
1. ülitundlikkus välistele stiimulitele, väike sündmus toob esile suure reaktsiooni. 2. tajumoonutused, illusioonid ja hallutsinatsioonid; ligikaudu kolmandik vange on kuulnud hirmutavat juttu rääkivaid hääli 3. paanikahood, 4. mõtlemise, keskendumise ja mäluhäired, 5. pealetükkivad sundmõtted, mis ilmuvad tavaliselt primitiivsete agressiivsete fantaasiate vormis, 6. paranoia ehk jälitusluul ja 7. impulsikontrolli häired 8. Üks rühm tähelepanekuid veel. Petkova, Ehrsson, Gutterstam jt. on hiljuti avaldanud rea uuringuid, kus nad andsid inimestele uue keha, näiteks Barbi nuku või iseenda oma ja pani uuritava tema endaga kätt suruma. Nad soovisid teada, kuidas me teame kus ja kuidas me parajasti oleme kehalises situatsioonis. Nende hõpoteesiks oli, et me tajume oma keha sünteesides erinevate meeleorganite sisendit
selle situatsiooniga. Ja mille abil üldistan, et tegemist on jälle sedasama tüüpi situatsiooniga. Just selles eristamise ja üldistamise kunstis, mitte niivõrd käitumisviiside repertuaari äraõppimises, seisneb sotsiaalse õppimise teooria järgi toimetulemiskunst. Neile üksiksajadele pööratakse hoolikat tähelepanu käitumise modifikatsiooni tehnikates, näiteks siis, kui käitumisteraapias vaimse mahajäämusega inimestele, psühhokroonikutele või impulsikontrolli raskustega inimestele sotsiaalseid vilumusi õpetatakse. Kognitiivsete teooriate panus 18 Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © kaasaegsesse biheiviorismi ongi läbi töötada, kuidas inimene situtatsiooni tajub ja tõlgendab. Eksperimentaaluuringud on näidanud, et olulised on:
annaabi.ee 
