Kuid kehv kodupoolne toetus, kitsad majanduslikud olud ja impulsiivsem reageerimine pole alati käitumishäirete ainupõhjustajad. Oma suurt osa mängib ka lasteaed, kool ja eakaaslased. See on see keskkond, millel on võimalus geneetilisi eelsoodumusi kas leevendada või hoopis võimendada. Esimesed käitumisprobleemide alged saavad alguse juba lasteaias, kuid enamasti ei pöörata sellele suuremat tähelepanu, välja arvatud eriti ekstreemsetel juhtudel. Arvatakse, et väikesed lapsed on impulsiivsemad ja kuna tavaliselt ilmnevad käitumisprobleemid poistel, siis üldlevinud arvamuse kohaselt ongi poisid ju ühed parajad marakratid. Kuid kui sellise lapse üliaktiivsus, tunderabedus ja oskamatus teistega suhelda ei leia õpetaja tähelepanu ja suunamist juba eelkoolieas, siis koolis jääb ta varem või hiljem hätta. Ülekoormatud pedagoogidel pole aega tegeleda lastega, kes oma probleemse käitumise tõttu niikuinii neile väsitavad ja ebasümpaatsed võivad olla ning koolis on
ning akadeemilist arengut ning sellisel lastel on oma käitumisprofiil. 2. 2. "Executive function in children with high and low attentional skills: Correspondences between behavioural and cognitive profiles" Kognitiivset sooritust võrreldi kahe grupi vahel. Mõlemas grupis oli 24 uuritavat, kelle vanuseks oli keskmisel kaheksa ja pool aastat. Üks gruppidest koosnes lastest, kes võrreldes eakaaslastega olid väiksema tähelepanuvõimega, hüperaktiivsemad ja impulsiivsemad (LAS). Teine grupp koosnes keskmisest kõrgema tähelepanuvõimega, vähemimpulsiivsetest ning hüperaktiivsetest lastest (HAS). 2. 2. 1. Eesmärgid Uurimuse eesmärgiks oli uurida täidesaatvat funktsiooni (mõiste kirjeldamaks tunnetuslikke oskusi, seotud enesedistsipliini, planeerimise ning probleemide lahendamisega; võimaldab vastata keskkonnale paindlikult ning pühenduma ettekavatsetud eesmärgile suunatud mõtetele ning tegudele. Barkley (1997) mudel
põhjuseks on tuntud kehaline haigus. (Tartu Ülikooli psühhiaatriakliinik 1993). 4.2 Buliimia Buliimia avaldub liigsöömishoogudena, mida häire all kanatav isik ei suuda kontrollida. Söömishoole järgneb tavaliselt kahetsus ja oksendamine. Peale selle võib buliimiahaige aeg ajalt paastuda ja ravimeid tarvitada, et vältida liigset tüsenemist. Kaal võib kõikuda normaalse ja ala-ning ülekaalu vahel. Söömine ja tüsedusehirm valitsevad nooruki mõtteid. Buliimaihaiged on sageli impulsiivsemad kui anoreksia haiged. Buliimiaga koos esineb isiksushäireid ja probleemset psühhoaktiivsete ainete tarvitamist ning ennastkahjustavad käitumist. Buliimiapatsiendi somaatiline seisund ei ole tavaliselt nii ohtlik kui raske anoreksia korral. Häire ei mõjuta luutihedust, kuid menstruatsioonihäired on tavalised. Oksendamine kahjustab hambaemaili. Buliimiaga kaasnev impulsikontrolli puudus seostub vanemliku hoolitsuse vähesusega lapseeas.
Tüdrukud suudavad lühikeseks ajaks meelde jätta rohkem näiliselt juhuslikku infot, poisid suudavad seda juhul, kui info on pandud mingisse arusaadavasse vormi või kui see on nende jaoks oluline. Poisid: kalduvad kasutama mitteverbaalset suhtlemisviisi, suutmata oma tundeid ja reageeringuid tüdrukutega sama kiiresti sõnadesse panna. Parem ruumitaju, sealhulgas võimed mõõtmise, mehaanika, geograafia ja orienteerumise vallas. Kärsitumad ja impulsiivsemad. Poisid kipuvad seltskonnas suunama energiat domineerimise või hierarhiasuhete loomisele. Poisid kuulevad halvemini kui tüdrukud, seepärast peaks poisid istuma klassis eespool. Poisid näevad paremini eredas valguses. Poisid töötlevad emotsioone kauem, ei oska stressi kiiresti analüüsida ega sõnastada (tüdrukutel see vastupidi). Poisid suudavad pisiasju pikemaks ajaks paremini meelde jätta kui tüdrukud. Poiste tähelepanu võitmiseks vajalik tunnis liikumine, vaheldus, mängulisus,
19 «Massipsühholoogia» teooria (Le Boni) - rahvahulgad on ohtlikud (koguni patoloogilised) nähtused; rahvahulk tegutseb kujunemisest peale täielikult primitiivsete impulsside ajel, ebamõistlikult, ja arutult. - Individuaalsuse minetamine (duendividuatsioon) - isikliku identiteedi kaotamine ja massiga samastumine. Inimeed, kelle tähelepanu on keskendunud millelegi muule, märkavad ennast palju vähem ja võivad seetõttu olla impulsiivsemad ning sotsiaalselt vähem pidurdunud (Diener). Individuaalsuse minetamise seisund viib järgmistele tagajärjetele: 1) Normaalsete piirangute nõrgenemine impulsiivse käitumise suhtes. 2) Kõrgenenud tundlikkus emotsionaalsete seisundite ja situatsiooniliste mänguannete suhtes. 3) Võimetus jälgida või reguleerida oma käitumist. 4) Vähene hoolimine toimingute sotsiaalsest heakskiidust. 5) Mõistliku planeerimise võime vähenemine.
saavutamisel ja selle poole püsiva liikumise tema eneseefektiivsuse ootus ehk usk oma võimesse saavutada eesmärk, mis kujuneb püstitatud eesmärkide saavutamise või mittesaavutamise kogemuste mõjul. Konkreetsed ja mõõduka raskusega eesmärgid stimuleerivad suuremaks jõupingutuseks ja toovad saavutamisel kaasa eneseefektiivsuse ootuse tugevnemise. Õpilastega töötades tuleb arvestada, et algklasside õpilased on impulsiivsemad kui nende vanemad õpingukaaslased. Olukordades, kus neil on võimalus valida väikesemahulise töö eest vahetu tasustuse ja kaugema eesmärgi saavutamise eest saadava suurema tasustuse või sotsiaalse tunnustuse vahel, kalduvad nad otsustama esimese kasuks. Eelkooliealiste laste ja algklassiõpilastega töötades tuleb anda neile ülesandeid, mille puhul nad suudavad jälgida taotletavate eesmärkide saavutamist. Ülesanded peavad olema
püstitamine. BANDURA teooria kohaselt määrab inimese valmisoleku jõupingutuseks eesmärgi saavutamisel ja sellepoole püsiva liikumise tema eneseefektiivsuse ootus e usk oma võimesse saavutada eesmärk. Eneseefektiivsuse ootus kujuneb püstitatud eesmärkide saavutamise v mittesaavutamise kogemuste mõjul. Konkreetses situatsioonis sõltub motivatsioon inimese võimes prognoosida oma tegevuse tagajärg ja püstitada aktiivselt mõõdukaid tegevuseesmärke. Algklassiõpilased on impulsiivsemad, suudavad vähem ette näha tegevuse resultaate ning kaldusvad seetõttu eelistama vahetut tasustust suuremale, mis kaasneks ulatuslikuma ja pikaajalisema ülesande täitmisega. A. MASLOW’ tarvete hierarhia aitab mõista inimese käitumist kujundavate erineva tasemega tarvete koosmõju motivatsiooniliste suundumuste formeerumisel. Kui ajutised kõrvalekalded välja arvata, oninimeste käitumismotiivid kindlas
annaabi.ee 
