konkreetsust, mida modernistlikus kujunduses on tihti oskuslikult kasutatud. Üldiselt soovitatakse mõõdukates kogustes oranzi köökidesse ja söögitubadesse, kuna see tõstab isu ja soodustab seedimist. Samuti soodustab oranz elavat suhtlemist, sobides seetõttu kodus näiteks elutuppa või kaminaruumi, avalikus ruumis aga kohtumispaikadesse, restoranidesse jne. Restorani ja äriomanikud värvivad seinad oranziks see muudab kliendi julgeks ja impulsiivseks ning ta annab raha kergemal käel välja. Pehmed oranzid toonid on hämmastavalt soojad, tumedamaid oranze võiks kasutada mõõdukalt. Savikarva pruunikad oranzid toonid teevad toa näiliselt soojemaks ja loovad lähedasema, sõbralikuma tunde. Tumedas ruumis saab hubase õhkkonna luua pehme valgustuse ja soojade värvitoonidega, näiteks erinevates varjundites punase ja oranziga. 6. HUVITAVAID FAKTE VÄRVI KOHTA · Oranz esineb 5 % riigilippudest
Koostaja Katrin Pukk Metsamajanduse kaugõppe III kursus Räpina 2005 1. SISSEJUHATUS Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja ülalhoidmisel hädavajalik. Kui olete hea kuulaja, märkate, et tõmbate teisi ligi. Saate aru, mida inimesed tahavad ning mis neid haavab või ärritab. Hea suhte loomisel pole ärksa ja kaasaelava kuulamise oskus rääkimisoskusest sugugi vähem tähtis. Tegelikult valmistab õige ja virge kuulamine meid ette impulsiivseks, värvikaks ja mõjusaks järgnevaks sekkumiseks rääkija ossa. Rääkimine ja kuulamine tuleb osavalt kokku viia. Need, kes ei oska kuulata, on tüütud kaaslased. Näib, et neid ei huvita keegi peale nende eneste. Need aga, kes teisi ei kuula, ei saa tavaliselt aru, mis lahti on. Nende inimestega ei ole mõnus juttu vesta, sest vestluspartner ei tunne pärast kunagi rahulolevalt, et teda on ära kuulatud. Kuulamisoskuse puudumine on ohtlik
KUULAMINE Referaat suhtlemispsühholoogias Õpilane: Anna Popova 2013 1. SISSEJUHATUS Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja ülalhoidmisel hädavajalik. Kui olete hea kuulaja, märkate, et tõmbate teisi ligi. Saate aru, mida inimesed tahavad ning mis neid haavab või ärritab. Hea suhte loomisel pole ärksa ja kaasaelava kuulamise oskus rääkimisoskusest sugugi vähem tähtis. Tegelikult valmistab õige ja virge kuulamine meid ette impulsiivseks, värvikaks ja mõjusaks järgnevaks sekkumiseks rääkija ossa. Rääkimine ja kuulamine tuleb osavalt kokku viia. Need, kes ei oska kuulata, on tüütud kaaslased. Näib, et neid ei huvita keegi peale nende eneste. Need aga, kes teisi ei kuula, ei saa tavaliselt aru, mis lahti on. Nende inimestega ei ole mõnus juttu vesta, sest vestluspartner ei tunne pärast kunagi rahulolevalt, et teda on ära kuulatud. Kuulamisoskuse puudumine on ohtlik
Ravimimeetodi kasutatakse peamiselt amfetamiinirühma psühhostimulaatoreid, näiteks ritaliini, captagon või dl-amfetamiinsulfaati, millel on mõju närvierutuste ülekandeainetele. Psühhostimulaatorid põhjustavad ajuvahetuse aktivatsiooni ja normaliseerumise. Need teevad lapse ärksamaks. Tõestatud on, et suudetakse ennast paremini suunata ja paraneb pidudus ja reaktsioonivõime. Ravimite mõjul muutuvad hüperaktiivsed lapsed vähem impulsiivseks, rahulikuks, seetõttu suudavad ka kiiremini töötada. Kõige enam kasutatakse ritaliini. Mõjuma hakkab 20-30 minutit peale manustamist. Toime tipp on 1-3 tunni pärast manustamist. Toime lakkab 4-6 tunni pärast. Tavaliselt manustatakse 2 korda päevas ning doosi suurus sõltub kehakaalust. 3. TERAAPIAD 10 ,, Hüperaktiivne laps" Cordula Neuhaus kirjastus ,, Kunst" 2001
RAVIMID Ravimite kasutamisele tuleks mõelda siis kui laps on diagnoosipanekul halvas seisus. Osaliselt soorituspiirangutega, vaimse arengu mahajäämus, laps on rahutu või ilmneb tema käitumises vägivaldsust või negativismi. Psühhostimulaatorid põhjustavad ajuvahetuse aktivatsiooni ja normaliseerumise. Need teevad lapse ärksamaks. Tõestatud on, et suudetakse ennast paremini suunata ja paraneb pidudus ja reaktsioonivõime. Ravimite mõjul muutuvad hüperaktiivsed lapsed vähem impulsiivseks, rahulikuks, seetõttu suudavad ka kiiremini töötada. Kõige enam kasutatakse ritaliini. Mõjuma hakkab 20-30 minutit peale manustamist. Toime tipp on 1-3 tunni pärast manustamist. Toime lakkab 4-6 tunni pärast. Tavaliselt manustatakse 2 korda päevas doosi suurus sõltub kehakaalust. 3. MÄNGUTERAAPIA Vabamäng ehk loovmäng. Teraapia on laste erinevate neurootiliste häirete puhul kõige tähtsam. 4. SÜSTEEMNE PERETERAAPIA
mõistlikuks. Katsed on näidanud, et mälu parandamiseks piisab vaid motiveeringust. Kahe laborirühma hulgast õnnestus neil, kellel oli palutud oma unenäod meeles pidada, meenutamine palju paremini kui teistel. Seega on vist olemas meeldetuletamisele programmeeritud mehhanism, mis võib aktiveeruda, nii nagu nii mõnedki inimesed otsustavad õigel ajal ärgata ja seda ka teevad. Esimene samm unenägude impulsiivseks kütkestaval viisil meenutamiseks võiks olla elav vestlus sõbraga selle üle, mida nägite unes. Ehk märkate peagi, et unenäod hakkavad aeglaselt teie juurde naasma, ja kui see on toimunud, ei pruugi te enam muretseda: te olete alustanud hästi ja jätkate, mõeldes järele, mida võiksid unenägude sümbolid teie jaoks tegelikult tähendada. See ei pruugi minna sugugi nii libedalt, aga igal juhul peaksie unenägude meeldetuletamise ja meelespidamise jaoks
isiksushäire. DSM-IV toob välja skisotüüpse häire, mis on siiski paigutatud rühma F2, sest on leitud sarnasust ja geneetilist seost skisofreeniaga. Mõne häire nimi on muudetud DSM-süsteemi antisotsiaalsest on saanud düssotsiaalne isiksushäire ning obsessiiv- kompulsiivsest on saanud anankastne isiksushäire. Emotsionaalselt ebastabiilsed isiksused jaotab RHK kaheks alarühmaks piirialaseks ja impulsiivseks. Seega ametlikult kehtivad nende kahe süsteemi järgi praegu kaheksa isiksushäiret ning DSM-IV järgi ka nartsislik isiksusetüüp. (Allik etc 2003: 122). Paranoiline isiksus Paranoiline inimene umbusaldab, kahtlustab ja väärtõlgendab motiive. Ülimalt tundlik tõrjumise ja ebaedu suhtes. Tal on kalduvus kaua viha pidada, ei pruugi andestada solvanguid. Isik moonutab kogemusi ja tõlgendab teiste neutraalseid või sõbralikke tegusid kui vaenulikke või põlglikke
arengu järgi võib hinnata psüühilist arengut. Geselle- kasvamine ja arenemine sünonüümid.Tunnistab vähesel määral ka kultuurilisi mõjusid, kuid tema arvates kultuuri osa ei ole suur. Tema arvates noorukiiga 11-21 aastani. Eriti tähtis periood 11-16 aasrtat. Pikaajaliste uurimiste alusel (165 katseisikut) kirjeldab noorukite küpsemise iseärasusi. 11a.- algab organismi ümberkorraldumine. Muutub impulsiivseks, negativism, meeleolude vaheldumine. Mässab vanemate vstu. 12a.-suhtumine maailma veidi positiivsem, iseseisvumine perkonnast, suureneb eakaaslaste mõju. Peamised jooned: arukus, kannatlikkus, huumorimeel. Muretseb välimuse eest. Hakkab huvi vastassoo vastu 13a.- pöördumine sissepoole. Muutub introvertsemaks. Enesekriitiline, väga tundlik teiste kriitika suhtes. Hakkab huvi tundma psühholoogia vastu. Valib sõpru. Kehalised muutused kiirendavad meeleolude vaheldumist
Tahe eeldab vaimset pingutust eesmärgi saavutamiseks, takistuseks olevate raskuste ületamist; on lisamotsivatsioooni allikaks. (kasvatus, töö, enesedistsipliin! Neid on vaja) Tahe peegeldub inimese oma mõtete ja tähelepanu teadlikkus suunamises; tahe on mõeldamatu teadvustamiseta ja asjaolude ekspliitse teadmiseta. Priit Pikamäe: tahtmise kui tahtluse kvalifitseeruv tunnus on teadmine; piiab teomõistest. Tegevus jaguneb impulsiivseks ja tahteliseks. Tahtelisel on voluntatiivne ja kognitiivne komponent. Tahe on mõeldamatu teadvustamiseta, asjaoludest teadaolemata. Impulsiivne käitumine: Esmane ajend/vajadus motiivi järgimine või stiimulile reageerimine toiming(ud). Impulsi tähenduse analüüs, toimingute tagajärgede arvestamine on puudulik või olematu Tahteline käitumine: Eesmärgi ettekujuamine ja seadmine saavutamiseks vajalike tingimuste ja teede
annaabi.ee 
