novembris koostööd The Dreamland Syncopators'itega 1919. aastal läks Fate Marable bändi, jäädes sinna 1921. aasta lõpuni Kontsertidel esines ta aga koos Erskine Tate'i ja Carroll Dickersoni orkestritega. 1929. aasta mais läks Armstrong koos oma orkestriga tagasi New Yorki, kus alustas esinemisi Broadway revüüdes koos orkestriga Hot Chocolates. Looming Louis Amstrongil oli kergesti äratuntav sügav ja veidi kärisev trompeti heli meenutav hääl, mida ta kasutas lauldes oskuslikuks improviseerimiseks, muutes laulu meloodiat ja sõnu vastavalt väljendusvajadusele Oma karjääri lõpul 1960ndatel peeti teda mitte ainult jazzi, vaid kogu popmuusika tugevaks mõjutajaks Tuntumad teosed "Chinatown, My Chinatown" "What a Wonderful World "Body and Soul" "Hello, Dolly!" "Ella and Louis" "Big Butter and Egg Man" "You Can Depend on Me"
Louis Armstrong Referaat Tallinn 2012 Sissejuhatus Louis Armstrong oli USA dsässtrompetist ja laulja. Ta sündis 4. Augustil 1901 New Orelansis ja suri 6. Juulil 1971 New Yorkis. Teda peetase senini dsässilegendiks ja üheks kõige mõjukamaks artisitiks dsässi ajaloos. Tal oli kergesi äratuntav veidi trompetiheli meenutav hääl, mida ta kasutas lauldes improviseerimiseks. Talle meeldis mängides muuta meloodiat ja sõnu. Elulugu Ta sündis vaeses peres, kes elas karmis linnaosas. Louis pidi raha teenima ajalehepoisina, et hoida oma ema eemale prostitutsioonist, kahjuks ei läinud see läbi. 11aastasena liitus ta poisterühmaga, kes laulisid tänaval, et raha saada. Louis töötas ka ühe Leedu juudi perekonna juures, kus ta tegi juhutöid. Selle pere juures nägi Louis, kuidas teisest usundist isikud neid taga kiusasid.
hiljem). Louis Armstrong 1901-1971 ★ Oli USA džässtrompetist ja laulja. ★ 1920. aastate algul alustas stuudiolindistusi koos oma ansamblitega Hot Five ja Hot Seven. ★ Armstrong avaldas jazzi arengule tugevat mõju, muusika fookus liikus kollektiivselt improvisatsioonilt sooloesitusele. ★ Tal oli kergesti äratuntav sügav ja veidi kärisev trompetiheli meenutav hääl, mida ta kasutas lauldes oskuslikuks improviseerimiseks. ★ Ta oli üks esimestest mustanahalistest meelelahutajatest, kellel õnnestus edu saavutada nii, et tema nahavärv jäi muusika järel teisejärguliseks. Muusikalised näited Louis Armstong Louis Armstrong - “What a wonderful world” https://www.youtube.com/watch?v=MQbaLJI_HRg Louis Armstrong - “When the Saints go Marching In” https://www.youtube.com/watch?v=5WADCJ4_KmU Louis Armstrong - “Basin street blues” https://www.youtube.com/watch?v=qRjT4h7F_jw Teised
mängis ta 13. augustil 1947 loodud kuueliikmelises bändis. Aastal 1964 salvestas ta oma läbi aegade kõige rohkem müüdud laulu "Hello, Dolly", mis jõudis esikohale popmuusika edetabelis Pop Chart, lükates kohalt Beatlesid. Mõjutused jazz’ile Louis Armstrong avaldas jazz’i arengule suurt mõju, muusika fookus liikus kollektiivselt improvisatsioonilt sooloesitusele. Tal oli kergesti äratuntav sügav ja veidi kärisev trompetiheli meenutav hääl, mida ta kasutas ka improviseerimiseks, muutes laulu meloodiat ja sõnu vastavalt väljendusvajadusele. Just tema võttis kasutusele euroopalikud muusika organiseerimise vahendid - akordid ja noodikirja. Armstrongi karismaatiline lavakäitumine ja hääl on tuntud peaaegu sama palju kui trompetimäng. Fakte Louis Armstrongist ➢ Louis Armstrong oli abielus neli korda. ➢ Armstrong on öelnud, et pole kindel, millal ta sündinud on. Ta tähistas sünnipäeva 4. juulil.
asemele esinema Alustas 1925. aasta novembris koostööd The Dreamland Syncopators'itega, sel perioodil "vahetas" ta korneti trompeti vastu 1919. aasta kevadel läks Louis Armstrong Fate Marable bändi, jäädes sinna 1921. aasta lõpuni Armstrongi uus manager Joe Glaser organiseeris tema jaoks big bändi, mille esimene avalik ülesastumine sai teoks 1935. aasta 1. juulil Tal oli kergesti äratuntav sügav ja veidi kärisev trompeti heli meenutav hääl, mida ta kasutas lauldes oskuslikuks improviseerimiseks, muutes laulu meloodiat ja sõnu vastavalt väljendusvajadusele Tema karismaatiline lavakäitumine ja hääl olid tuntud peaaegu sama palju kui trompetimäng Oma karjääri lõpul 1960ndatel peeti teda mitte ainult jazzi, vaid kogu popmuusika tugevaks mõjutajaks Ta oli üks esimestest mustanahalistest meelelahutajatest, kellel õnnestus edu saavutada nii, et tema nahavärv oli teisejärguline muusika järel, see võimaldas talle ligipääsu Ameerika ühiskonna
Teerajajateks olid siin C. P. E. Bach (J. S. Bachi poeg) ja Haydn. Ooperi reformimise eesotsas oli Christoph Willibald Gluck. Ooperis saab oluliseks aaria, mis püüab tegelaste olukorrast anda realistlikuma pildi. Ooper peab olema moraalselt ja vaimselt ülendav. Sajandeid oli Euroopas tellinud muusikat peamiselt kirik ja õukond. See muusika vastas suhteliselt väikese inimestegrupi maitsele. Tema ülesandeks oli kirikus oma koha täitmine. Kumbki valdkond ei jätnud erilist ruumi improviseerimiseks ühelegi heliloojale.18. sajandil hakkas muusik looma teoseid rohkem anonüümsele ja laialdasemale publikule, kellest suurem osa oli asjatundlik. Nüüd oli heliloojal näidata oma tõelist palet ja luua selliseid teoseid, milliseid ta kõige paremini teha oskas. Avanes võimalus teha ennast kuulsamaks kui kunagi varem. Franz Joseph Haydn (1732-1809) Lapsepõlves laulis Haydn, tänu oma ilusale lauluhäälele ja silmapaistvale muusikuandele, kirikukooris
Selles eesmärgiks oli vähetuntud, kuid väärtuslike teoste propageerimine (näiteks Schuberti ja Schumanni laulud, Wagneri ooperiaariad, osad Berliozi sümfooniaist). 18. Orkestraalsuse taotlus Iseloomulikuks jooneks oli klaveri orkestrile lähendamise püüe. Selle taotluseks oli orkestraalse kõla saavutamine kasutades mitmesuguseid võtteid. Parema pedaali abil pannes meloodia helisema, vabastas ta käed laiakõlalise saatefaktuuri improviseerimiseks kas arpedzode, ulatuslike passaazide või akordide näol. Teiseks taotluseks oli üksikute orkestripillide tämbrite järeleaimamine. Ühel korral esitas teemasid registris, mis meenutas tsello või metsasarve mahlakat tämbrit. Enamuses olid sellised lõigud antud piano dünaamikas. Teisel korral aga kandis ta sama meloodia kõrgesse registrisse esitades seda oktaavis ja tugevas fortes nagu orkestri tuttit meelde tuletades. 19
Teerajajateks olid siin C. P. E. Bach (J. S. Bachi poeg) ja Haydn. Ooperi reformimise eesotsas oli Christoph Willibald Gluck. Ooperis saab oluliseks aaria, mis püüab tegelaste olukorrast anda realistlikuma pildi. Ooper peab olema moraalselt ja vaimselt ülendav. Sajandeid oli Euroopas tellinud muusikat peamiselt kirik ja õukond. See muusika vastas suhteliselt väikese inimestegrupi maitsele. Tema ülesandeks oli kirikus oma koha täitmine. Kumbki valdkond ei jätnud erilist ruumi improviseerimiseks ühelegi heliloojale.18. sajandil hakkas muusik looma teoseid rohkem anonüümsele ja laialdasemale publikule, kellest suurem osa oli asjatundlik. Nüüd oli heliloojal näidata oma tõelist palet ja luua selliseid teoseid, milliseid ta kõige paremini teha oskas. Avanes võimalus teha ennast kuulsamaks kui kunagi varem. Christoph Willibald Gluck (1714 – 1787) Ooperireformija, kelle idee oli seada lavamuusika draama teenistusse. Tekst ja
Louis Armstrong (4. august 1901 6. juuli 1971) oli USA dzässtrompetist ja laulja. Ta oli pärit New Orleansist Louisianas. Trompeti- ja kornetivirtuoosina alustas ta juba 1920. aastate algul stuudiolindistusi koos oma ansamblitega Hot Five ja Hot Seven. Ta avaldas jazzi arengule tugevat mõju, muusika fookus liikus kollektiivselt improvisatsioonilt sooloesitusele. Tal oli kergesti äratuntav sügav ja veidi kärisev trompeti heli meenutav hääl, mida ta kasutas lauldes oskuslikuks improviseerimiseks, muutes laulu meloodiat ja sõnu vastavalt väljendusvajadusele. Tema karismaatiline lavakäitumine ja hääl olid tuntud peaaegu sama palju kui trompetimäng. Oma karjääri lõpul 1960ndatel peeti teda mitte ainult jazzi, vaid kogu popmuusika tugevaks mõjutajaks. Ta oli üks esimestest mustanahalistest meelelahutajatest, kellel õnnestus edu saavutada nii, et tema nahavärv oli teisejärguline muusika järel. See võimaldas talle ligipääsu Ameerika ühiskonna kõrgematesse
Berliozi sümfooniaist jne.). Lisaks kõigele esitas Liszt oma kontsertidel improvisatsiooni publiku poolt antud teemale. 3. Orkestraalsuse taotlused. üheks tolle ajastu pianismi iseloomulikumaks jooneks oli klaveri orkestrile lähendamise püüe. Milles väljendusid tema orkestraalsuse taotlused? A. Orkestraalse kõla saavutamiseks kasutas ta mitmesuguseid võtteid. Pannes parema pedaali abil meloodia helisema, vabastas ta käed laiakõlalise saatefaktuuri improviseerimiseks kas arpedzode, ulatuslike passaazide või akordide näol. B. üksikute orkestripillide tämbrite järeleaimamine. Kord esitas ta teemasid registris, mis meenutas tsello või metsasarve mahlakat tämbrit. Enamuses olid sellised lõigud antud piano dünaamikas. Siis kandis ta sama meloodia kõrgesse registrisse esitades seda oktaavis ja tugevas fortes nagu orkestri tuttit meelde tuletades. 4. Virtuooslik element
ansamblitest, sümfooniatest, keelpillikvartettidest, klaveritriodest jne. Eesmärgiks oli vähetuntud, kuid väärtuslike teoste propageerimine (Schuberti ja Schumanni laulud, Wagneri ooperiaariad, osad Berliozi sümfooniaist jne.). Lisaks kõigele esitas Liszt oma kontsertidel improvisatsiooni publiku poolt antud teemale. Orkestraalse kõla saavutamiseks kasutas ta mitmesuguseid võtteid. Pannes parema pedaali abil meloodia helisema, vabastas ta käed laiakõlalise saatefaktuuri improviseerimiseks kas arpedzode, ulatuslike passaazide või akordide näol. Võrreldes mahuka klaveriloominguga on Liszti orkestriteoste arv tunduvalt tagasihoidlikum (kaks sümfooniat, 13 sümfoonilist poeemi, veel teatud sündmuste puhuks loodud pidulikke marsse, avamänge, mõningaid teiste autorite teoste ümbertöötlusi). Liszti sümfoonilse muusika raskuspunkt lasub tema sümfoonilistel poeemidel. Need on Liszti poolt täiusele
annaabi.ee 
