näiteks Adam Mickiewiczi poeemi ,,Peied" (,,Dziady"), Juliusz Slowacki poeemi ,,Anhelli" või Stanislaw Wyspiaski värssnäidendi ,,Pulmad" (,,Wesele") pildilised kujutised. Need on ka hetkemeeleolu jäädvustavad maastikud, sealhulgas Jan Stanislawski tööd. Nende tähendused ei piirdu nähtava maailma otsese kujutamisega, vaid jäävad ootama avastamist teisel tasandil; seetõttu on raske nimetada neid vaid impressionistlikeks. Sümbolism ilmneb ka piltides, kus on tunda dekadentsi kogemust, nagu ka töödes, mis puudutavad riivamisi maalikunsti ja muusika sünteesi ning mõtestavad nendevahelist dialoogi (s.t kas ja kuidas on võimalik pilti ,,kuulata"). Tänapäeva poola keeles esineb vihje õlenukule Wyspiaski teosest ,,Pulmad", mis kuulub tänaseni õpilaste kohustusliku kirjanduse loetellu. Filosoof Józef Tischner viitas õlenukule kui sümbolile, mis
Elust Achille Claude Debussy oli prantsuse helilooja. Ta sündis 22. augustil 1862 Saint- Germain-en-Laye´s ja suri 25. märtsil 1918 Pariisis. Teda peetakse impressionismile alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuks heliloojaks. Koos Maurice Raveliga on ta üks impressionistliku muusika juhtfiguure, kuigi Debussyle ei meeldinud, kui tema teoseid tituleeriti impressionistlikeks. Ta oli impressionistlikest heliloojatest mõjusaim. Üldhariduskoolis Debussy õppinud pole. Teda õpetas ema ja kodukooli õpetajad. Vanemad tahtsid teha temast meremeest. Kui aga ilmnes poisi huvi muusika vastu, soovis isa näha teda kuulsa klaverivirtuoosina. 11-aastaselt (1873) astus Debussy Pariisi konservatooriumi. Temast sai helilooja, kes armastas merd ja mängis hästi klaverit. Debussyl oli ka tugev kirjanduslik anne. Ta tegutses muusikakriitikuna ning on endast
leides, et varju värvus sõltub alati värvist, kuhu peale vari satub, ning ei ole kunagi täielikult must. Impressionism sai ametlikult alguse 1874.aastal, kui toimus esimene näitus Pariisi kunstnike poolt, kelle tööd olid ametliku salongi poolt tagasi lükatud. Tööd tekitasid skandaali, kuna ei kujutanud enam mütoloogiat, vaid päriselu ja kaasaega. Maalimisstiili peeti räpakaks, jättes mulje, et tööd on lõpetamata. Üks kriitik nimetas töid pilkavalt 'impressionistlikeks', mis omakorda aga andis sellele kunstistiilile oma nimetuse. Selle stiili kunstnikud eelistasid maalidele läheneda mitte sisulise ega emotsionaalse poole pealt, vaid hoopis teadusliku poole pealt. Uuriti valguse ja värvi mõju maalil, ning seda kuidas erinev valgus värvi muudab; seetõttu eelistasid impressionistlikud kunstnikud ka rohkem väljas töötada. Inspiratsiooniks oli igapäevaelu, nii vabrikud kui öised linnatänavad. 19
Peterburis kujundes rühmitus ,,Mir iskusstva", mille liige oli NIKOLAI ROERICH (Meretagused külalised). Põhiliselt sümbolistlik oli norralane EDVARD MUNCH (Madonna, Eluring, Tütarlapsed sillal). Teemad: üksindus, armastuse kaduvus, hirmud, haigused ja surm. Sünged lapsepõlvekogemused (ema ja õe surm). Ütles, et tema eesmärgiks on avada oma hing teistele inimestele. Värvid on kunstniku eneseväljenduseks. 4. Post-Impressionistlikeks nimetatakse kunstnikke, kes olid kokku puutunud Impressionismiga, enamasti selle põhimõtted mõneks ajaks omaks võtnud, kuid hiljem IMPis pettunud ja valinud sellest erineva loomingusuuna. Hollandlane VINCENT van GOGH (Päevalilled, Tähisöö) värvis kõige rohkem maale Lõuna-Prantsusmaal Arles'i linnas. Ales seal muutus ta looming isikupärasemaks, värvid veel intensiivsemaks ja joonistus tinglikumaks (alguses rahutud pintslilöögid). Ta uskus, et värvid võivad väljendada ,mitte
maalides kohalikke kaunitare, õpib tundma ürgset loodust. Maalidel pole varje, need on tasapinnalisemad, tähtsad kontuurid, figuurid on silueti taolised. Väljendusvahendid on värv, joon, vorm. Teostest õhkub harmooniat ja tasakaalulisust. ,,Tahiti naised rannal" ja ,,Neiu lehvikuga". ¤ Paul Cezanne tal oli kindlustatud elu, jõukas isa. Tal oli võimalus end täielikult kunstile pühendada, ainult keegi ei huvitunud tema kunstiteostest. Esimesed maalid on tumedad, muutudes impressionistlikeks. Maalis puudus ruumilisus. Solvub, et teda edu ei saada, sulgub endasse. Eemaldus impressionistidest, kuid värv ja valgus jäävad oluliseks. Värv on ühendatud vormiga. Loobub varjudest, kujutab geomeetrilisi algvorme. Ideeks: Maalida saab mitmest vaatenurgast. ,,Tük Jas-de" , ,,Marne' kallas" ¤ Henri de Toulouse- Lantrec aadlisuguvõsast, sugulusabielu viimane järeltulija. Tal juhtus palju õnnetusi, oli kääbus. Üleolev käitumine, aristokraatliku vabaduse tunde säilitamine,
edasiarendust ja tähendas imeväikeste punktikeste väga tihedat lõuendile kandmist, et suurendada seeläbi värvide intensiivsust. Pariisis võttis van Gogh uue maalimise viisi omaks ja katsetas kõikides zanrites. Kummatigi püüdis ta algusest peale impressionistlikest võtetest kaugemale minna, üritades värvide kaudu edastada vaatajale oma tundeid. Van Gogh võrdles samasuunaliste pintslitõmmete kõrvuti paigutamist ,,sõnadega kõnes või kirjas". Van Goghi impressionistlikeks teosteks on näiteks ,,Keisrikroonid vaskvaasis" ning ,,Puud ja alustaimestik". 6 MAALIKOMPOSITSIOON Van Gogh tundis sageli, et ta ei vastaks ilmaski kunstnikule esitatavatele nõudmistele, nähes end näiteks eelkõige figuuride kujutajana, mida peeti aga alaväärtuslikuks zanriks. Kehva majandusliku olukorra ja perekonna napi toetuse tõttu koges ta tihti, et teda koheldi ,,kui suurt räpaste käppadega pulstunud koera"
Auguste Rodin Danaiid Rodin mõtleja ; positiviste ei huvitanud eksistentsiaalsed probleemid, erinevalt sümbolistist-uusromantikust, kes otsib mõtet kuid ei lea seda maailm on tabamatu./Rodin'il uuenduslik vormikasutus palju maalilisust ja varjundirohkust pronksipinnal, konarus-keerukas pinnafaktuur teeb nad elavaks ja liikumist kandvaks. Siledast vormist loobumise tõttu nimetatakse ta töid ka tihti impressionistlikeks kuid see ei anna õigust teda i'ks nimetada teemad on siiski uusromantilised ja impressionismi põhistrateegiast erinevad. Rodin põrguväravad (pole lunastajat, on ahistatud mõtleja, lahenduseta) James Ensor Intriig.(belglane, säravad värvid; elu see on maskeraad tüüpiline uusromantiku mõttekäik; inimesed pole ausad) Ensor skeletid võitlevad heeringa pärast