-tegeleb sotsiaalsete probleemidega, uurides keelelisi ja sotsiaalseid protsesse. Diskursusanalüüs aitab vastata küsimusele, kuidas kasutavad inimesed keelt, kujutamaks reaalsust ja konstrueerimaks arusaamu sotsiaalsest maailmast. Diskursusanalüüsi tegemisel huvitab uurijaid nii tekst kui ka sellest väljaspool olev – analüüsitakse kõikvõimalikes kirjalikes, suulistes või multimodaalsetes tekstides öeldut, kuid konstrueeritakse analüütiliselt ka mitteöeldut (nt implitsiitseid, vaikimisi eeldusi). Analüüsis on kesksel kohal teksti lingvistiliste omaduste sotsiaalsed funktsioonid, st vastatakse küsimusele, missugust semantilist ja ideoloogilist rolli teksti detailid ja omadused kommunikatsioonis täidavad. Tavaliselt järgib diskursusanalüüs hermeneutilisele lähenemisele omast tsirkulaarset protsessi: esmane lähilugemine annab uurijale üldise arusaamise uuritavast materjalist, järgneb
· Antud tegevuse või materjali käsitlemise reeglid, viisid ja vormid · Tegevuse Teise (sõnumi vastuvõtja staatus, kuulamise reeglid, sotsiaalne roll, sümboolne staatus) · Tegevuse Mina (sõnumi saatja autoripositsioon, minapilt, sotsiaalse rolli sümboolne staatus, jne. ) · Igapäevaleus seavad praktikale zanrireeglitele koha peal raamid terve mõistus, tsiviilreligioon ja ideoloogiad ( nad sisaldavad endas implitsiitseid teadmisi selle kohta, kuidas asjad käivad) professionaalses käitumises aga enamasti instituts..!? kultuurisümbolite toimemehhanismid Indiviidi igapäevase praktilise tegevuse puhul toimivad kultuurisümbolid sarnaselt zanrireeglitega kunstis, teaduses ja kirjanduses, mis määravad: antud tegevuse või materjali käsitlemise reeglid, viisid ja vormid tegevuse Teise (sõnumi vastuvõtja staatus, kuulamise reeglid, sotsiaalne roll, sümboolne staatus)
tingimustele ja tagajärgedele, k.a diskursuse rollile ideoloogias (samas). Diskursusanalüüs aitab vastata küsimusele, kuidas kasutavad inimesed keelt, kujutamaks reaalsust ja konstrueerimaks arusaamu sotsiaalsest maailmast. Diskursusanalüüsi tegemisel huvitab uurijaid nii tekst kui ka sellest väljaspool olev analüüsitakse kõikvõimalikes kirjalikes, suulistes või multimodaalsetes tekstides öeldut, kuid konstrueeritakse analüütiliselt ka mitteöeldut (nt implitsiitseid, vaikimisi eeldusi). Analüüsis on kesksel kohal teksti lingvistiliste omaduste sotsiaalsed funktsioonid, st vastatakse küsimusele, missugust semantilist ja ideoloogilist rolli teksti detailid ja omadused kommunikatsioonis täidavad. Diskursusanalüüsi pole võimalik n-ö valmismeetodina kasutada seda tuleb teha sõltuvalt analüüsi eesmärkidest ja andmetest, valides ja/või kohandades konkreetsele uurimusele sobivad analüütilised lähenemised ja tööriistad.
paremini ära näo, mida oled kirjeldanud või selle, mida lihtsalt vaadelnud. Kui su sõnu võrdsustatakse sellega, mis sul peas toimub omandabki kõne olulise rolli eneseväljenduses. Eksplitsiitne vs implitsiitne kommunikatsioon Edward Hall’i (1976) eristus: - High context culture – inimesed on üksteisega sügavalt seotud, seetõttu on neil palju jagatud infot, mis juhib nende käitumist ehk siis palju implitsiitseid reegleid, mida peab teadma ja mida sõnades ei väljendata. Oluline teave antakse edasi mitteverbaalselt, sinna juurde käiv jutt võib olla sisutühi. - Low context culture – vähem seotust indiviidide vahel, seega palju vähem jagatud teavet, inimesed on sunnitud omavahel detailsemalt rääkima, et välistada seda, et miski oluline ütlemata jäi. Katse telefoni automaatvastajatega (HCC) jaapanlastel peaks see palju raskem olema (neil on vaja tagasisidet) kui (LCC) ameeriklastel
organiseerimise kasulikkust mõistnud, rakendavad seda sageli, nooremad aga ei pruugi üldistada. o Tähelepanu suunamine – 4. ja 8.nda eluaasta vahel areneb strateegiana, mille kohaselt tuleb õppimiseks suunata tähelepanu ainult olulisele Metakgontisioon e. oskus oma teadmiste kujunemisega arvestada areneb kuni teismeeani Nii koolilastel kui ka täiskasvanutel on eksplitsiitseid tedvustatud faktiteadmisi ja implitsiitseid alateadlikke protseduurilisi teadmisi mõtlemisest ja mälust, sh arusaam ülesannete, strateegiate ja inimeste erinevusest. Enamik neist teadmistest on omandatud 5. ja 10. eluaasta vahel Näiteks: o Juba 2-aastased suudavad rakendada reegleid lausungite konstrueerimiseks ning mõne aja pärast neid reegleid sõnastada. o Samas keelduvad paljud 5- aastased tunnistamast, et nad midagi ära
teaduskäsitus ei ole ainukene, mille kriteeriumide järgi saab otsustada töö teaduslikkuse üle. See, mida klassikaline teaduskäsitus on lugenud uurimuse puuduseks, ohuks objektiivsuse nõudele, on kasvatusteadustele paratamatu ja olemuslik. Seda seepärast, et kasvatusteadulik töö, ka empiiriline uurimus: · on paratamatult seotud väärtustega, kuivõrd kasvatuse idee ise on olemuslikult väärtuseline ja on väärtuste väljendaja; · kannab endas alati mingeid uurijale omaseid implitsiitseid teooriaid; · oma kompleksse iseloomu tõttu saab arvestada ainult tõenäosuslike tulemustega; · mõjutab uurimustes osalevaid isikuid märkimisväärselt, mistõttu tuleb arvestada uurimuse kõlbelisi ,psühholoogilisi ja pedagoogilisi tagajärgi. Kasvatusteaduslikud uurimused ja arendusprojektid, mille objektiks on kõige üldi- semana kasvatustegelikkus oma ajalises ja ruumilises olemises, küsivad nii või teisiti mis on?, missugune on?, mispärast on?, milleks on?, mida teha
10sed palju. Kui vanemad lapsed kord on organiseerimise kasulikkust mõistnud, rakendavad seda sageli; nooremad aga ei pruugi üldistada. Tähelepanu suunamine 4. ja 8.nda eluaasta vahel areneb strateegiana, mille kohaselt tuleb õppimiseks suunata tähelepanu ainult olulisele. METAKOGNITSIOON ehk oskus oma teadmiste kujunemisega arvestada areneb kuni teismeeani. Näiteks koolilastel kui ka täiskasvanutel on eksplitsiitseid teadvustatud faktiteadmisi ja implitsiitseid alateadlikke protseduurilisi teadmisi mõtlemisest ja mälust, sh arusaam ülesannete, strateegiate ja inimeste erinevusest. Enamik neist teadmistest on omandatud 5.-10.nda eluaasta vahel. Näiteks: Juba 2-aastased suudavad rakendada reegleid lausungite konstrueerimiseks ning mõne aja pärast neid reegleid sõnastada. Samas keelduvad paljud 5-aastased tunnistamast, et nad midagi ära on unustanud ning peavad oma mälu piiramatuks, umbes pooled 1
annaabi.ee 
