palavik, verre erituvad ained- interferoonid,tsütokiinid Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul : 1)nakkushaiguse läbipõdemine 2)vaktsineerimine )Reageerib aeglasemalt )Tekib elu jooksul nakkushaiguse läbipõdemise, võõrainega kokkupuute või vaktsineerimise tagajärjel )Spetsiifiline )Võib olla lühiajaline või kesta läbi kogu elu )Ei pärandu vanematelt järglastele )Vahendavad T- ja B-lümfotsüüdid ning antikehad Omandatud immuunsusel on kaks erinevat vastusreaktsioonide klassi : humoraalne rakuline Mõlemis reaktsioonis osalevad lümfotsüüdid Lümfotsüüdid T-lümfotsüüdid Küpsevad harkelundis ehk tüümuses Abistavad B-rakke ja tapavad organismi viirusnakatunuid rakke B-lümfotsüüdid Küpsevad luuüdis Toodavad antikehi –antigeenidele Lümfisõlm ed • on 1 – 25 mm läbimõõduga ümarad või oakujulised moodustised lümfisoonte teel • läbi voolava lümfi
erinevad ülesanded, kuigi põhimõte on sama- hävitada haigustekitaja. Valgevereliblede reaktsioone haigustekitajatele nim immuunvastuseks. Valgeverelibled küpsevad üldiselt tüümuses. Eristatakse omandatud ja kaasasündinud immuunsust. Kaasasündinud immuunvastuse omadused on: see käivitub kiiresti, hävitab suurema osa haigustekitajast, tunneb haigustekitajat põhitüübi järgi (nt bakter, viirus, algloom või seen) kuid mitte spetsiifiliselt ning kaasasündinud immuunsusel puudub mälu. Omandatud immuunsuse omadused: see käivitub aeglasemalt, hävitab haigustekitajaid infektsiooni lõppfaasis, tunneb haigustekitajat spetsiifiliselt ning sellel on immunoloogiline mälu. Tähtsad on B- ja T- rakud. B-rakud toodetakse luuüdis ning need toodavad antikehi. T-rakud toodetakse tüümuses ning need jaotatakse abistaja, tsütotoksilisteks ja regulatoorseteks T-rakkudeks. Üks tuntumain immuunsüsteemi kahjustavaid haigusi on AIDS, mis hävitab T-rakke.
Kõigil selgroogsetel on T-ja B-rakud ning antikehad (alamatel liikidel vähem klasse). Omandatud ehk adaptiivne ehk spetsiifiline immuunsus on tõhusam kui kaasasündinud immuunsus. Selle tagavad imetajatel ja lindudel B- ja T- lümfotsüüdid, mis sünteesivad kõrge afiinsusega retseptoreid, mis tunnevad ära miljonit erinevat ligandit, enamasti peptiide. B- ja T-lümfotsüütidel on võtmeroll omandatud immuunsuses. Omandatud immuunsus vajab toimeks erilisis rakke ja organeid.Omandatu immuunsusel on kahte tüüpi vastust: Ühe reaktsioonina (humoraalne vastus) sekreteerivad B-lümfotsüüdid antikehasid ja teise reaktsioonina (rakuline vastus) tapavad tsütotoksilised T-lümfotsüüdid viirusinfekteeritud rakke 2. Loomuliku immuunsuse 4 kaitsemehhanismi Anatoomiline (nahk ja limaskestad) Füsioloogiline (temp; pH; keemilised mediaatorid lüsosoom; inteferoon; pattern recogn.protein (PRR); komplemendi süsteem) Fagotsütoos / endotsütoos Fagotsütoos
organismis endas tekkinud võõrstruktuuride suhtes. Väliskeskkonna tegurid võivad olla infektsioossed, milleks on mitmesugused mikroobid ja viirused või nende poolt tekitatud toksiinid ehk mürgid. Väliskeskonna tegurid võivad aga olla ka mitteinfektsioossed. Organismis endas võivad mitteomased võõrstuktuurid tekkida vale ainevahetuse ja mutatsioonide tulemusel. Immuunsusel eristatakse järgmisi liike: 1. Loomulik immuunsus, mis on küllaltki püsiv ja jaguneb omakorda 1.1. Liigispetsiifiline 1.2. Individuaalne – kindlustatakse emalt platsenta kaudu edastatavate antikehadega. 2. Omandatud immuunsus 2.1. Loomulikult omandatud – tekib mingi haiguse põdemise käigus või selle järgselt. Võib tekkida kokkupuutel haigusetekitajaga ilma haigustunnuste avaldumiseta. See immuunus on küllaltki spetsiifiline, st
kindlale patogeenile. Sünnipärase immuunsuse komponendid sisaldavad rakulisi ja molekulaarseid elemente, mis tunnevad ära molekulide klasse, mis on omased sagedasti esinevatele patogeenidele. On vajalik adekvaatse adaptiivse immuunvastuse tekkimiseks. Adaptiive immuunvastus aktiveerub 5 päeva pärast haigustekitajaga kokkupuudet ning on spetsiifiline haigustekitaja suhtes. Loomulikul immuunsusel puudub mälu, seevastu adaptiivsel immuunsusel esineb mälu ning kordusnakkusel on immuunreaktsioon kiirem. Tunnus Kaasasündinud immuunsus Omandatud immuunsus Tunneb ära mikroobseid molekule (antigeene) ning samuti suudab ära tunda Tunneb ära PAMPe; mittemikroobseid antigeene, areneb
võimsam kui innate, kuid vajab aega aktivatsiooniks. Näiteks T- ja B- rakud. Innate immuunsuse puhul tekib ühetaoline kaitsereaktsioon samatüübiliste mikroobide vastu, eristamata eri liike kuid eristades gruppe (bakterite vastu tekivad üht liiki kaitsereaktsioonid ja viiruste vastu teist tüüpi). Adaptiivse immuunsuse puhul tekib mikroobi tüve spetsiifiline immuunvastus ca 5-7 päevaga. Adaptiivne immuunvastus tekib kiiremini, kui täpselt sama mikroob teist korda siseneb. Omandatud immuunsusel on kahte tüüpi vastust: Ühe reaktsioonina (humoraalne vastus) sekreteerivad B-lümfotsüüdid antikehasid ja teise reaktsioonina (rakuline vastus) tapavad tsütotoksilised T-lümfotsüüdid viirusinfekteeritud rakke. Kuidas kaasasündinud immuunsus nakkuse ära tunneb? Nii selgrootutel kui ka selgroogsetel on Pattern Recognition Receptors (PRR), mis tunnevad ära patogeenidele omaseid molekulaarseid struktuure (Pathogen Associated Molecular Patterns - PAMP). PAMP need on kindlad
IFN vastusena infektsioonile võib progressiooni pärssida ning sümptomitele kaasa aidata. Tsütokiinide vabastamine põletiku ajal võib promoda viiruse levikut, kuna suureneb ICAM-1 ekspressioon. Immuunsus on mööduv, taasnakatumist suure tõenäosusega ei enneta, kuna on palju serotüüpe. Primaarse infektsiooni korral tekivad nasaalsed sIgA ja seerumi IgG, aga sIgA kaob ruttu, immuunsus nõrgeneb umbes 18 kuu pärast infektsioonijärgselt. Rakulisel immuunsusel ilmselt roll puudub. Haigused. Sümptomitelt teistest (entero, paramükso, korona) eristada ei saa. Tavaliselt algab aevastamisega, siis nohu, mis süveneb, tekivad ninaobstruktsiooni sümptomid. Võib esineda kerge kurguvalu koos peavalu ja haiglusega. Tipp 3-4 päeva pärast, köha ja nasaalsümptomid võivad püsida 7-10 päeva, või kauem. Diagnostika. Üldiselt laborit ei kasutata
annaabi.ee 
