Antigeenid võivad organismi tungida naha, limaskestade, hingamis- ja seedetrakti kaudu. ANTIKEHAD ehk immunoglobuliinid (ka immuunkehad, kaitsekehad) on kehavedelikes lahustuvad essentsiaalsed molekulid, mis liigitatakse glükoproteiinid hulka ja mida toodavad immuunsüsteemi B- lümfotsüüdid. Immunoglobuliinidel on omadus "ära tunda" ja seonduda antigeenidega. IMMUNOGEEN on antigeen, mis kutsub esile immunvastuse. Reeglina makromolekulid. Kõik immunogeenid on antigeenid, aga mitte alati vastupidi. Immunogeensus antigeenil sõltub molekuli suurusest, keemilistest omadustest jne. Nõrgad immunogeenid ei saa degradeerida ja esitleda T- rakkudele. Suur, lahustumatu makromolekul on parem immunogeen, kui väike. HAPTEEN on madalmolekulaarne aine, millel on epitoop e. antikeha seostumise koht, kuid mis ise ei kutsu esile immuunvastust. EPITOOP ehk antigeenne determinant on antigeeni osa, kuhu antikeha seondub.
kuid osad taassisenevad folliiklisse, et moodustada GC. 7. Immunogeensus versus antigeensus. Mis teeb antigeenist immunogeeni? Adjuvandid ja miks neid kasutatakse. Antigeensus on võime spetsiifiliselt seonduda BCR-i või TCR-iga (hoolimata kas immuunvastus järgneb). Immunogeensus- võime esile kutsuda spetsiifilise immuunvastuse (humoraalse või rakulisel tasandil). Antigeenid- ained, mis seonduvad antikehadega. Immunogeenid need antigeenid, mis tekitavad immuunvastuse. Head immunogeenid on reeglina makromolekulid (valgud ja suhkrud). Puudulikud immunogeenid on väikesed molekulid hapteenid, selleks et hapteeni immunogeensust tõsta, seotakse ta suuremale kandjale. Immunogeensust mõjutavad faktorid: · Immunogeeni poolt vaadelduna 1. võõraks tunnistamine 2. suurus 3. keemiline koostis 4. füüsikaline seis (natiivne, denatureeritud) 5. sobivus antigeeni protsessinguks
sporaadiliselt esineb ka suguline paljunemine · Plasmodium · Pneumocystis 3. Metazoa hulkrakulised parasiidid suguline paljunemine 2 · helmindid Fülogeneesist lähtudes jagatakse helmindid: 1. ürgsed parasiidid - parasiteerivad inimesel väga ammu - väga hästi kohanenud - suhteliselt nõrgad immonogeenid - harva kiiniliselt väljendunud haiguskulg - parasiidi suured mõõtmed - pikk eluiga 2. nn. noored parasiidid - parasiteerivad inimesel tunduvalt hiljem - tugevad immunogeenid - eluiga lühem, mõõtmed väiksemad - sagedamini kliiniliselt väljendunud haiguskulg 3. nn. juhuslikud helmindid - peremeesorganismiks ei ole tavaliselt inimene, vaid teised liigid - tugevad immunogeenid - sageli väljendunud allergia Helmintooside iseärasused: 1. väga levinud haigused, maailma elanikkonna suur infitseeritus · Ascaris ca 1 miljard · Enterobius ca 1 miljard · Trichurius ca 0,5 miljardit · Ancylostoma + Necator ca 0,5 miljardit
helmindid Fülogeneesist lähtudes jagatakse helmindid: 1. ürgsed parasiidid 2 Helmintiaasid 3 - parasiteerivad inimesel väga ammu - väga hästi kohanenud - suhteliselt nõrgad immonogeenid - harva kiiniliselt väljendunud haiguskulg - parasiidi suured mõõtmed - pikk eluiga 2. nn. noored parasiidid - parasiteerivad inimesel tunduvalt hiljem - tugevad immunogeenid - eluiga lühem, mõõtmed väiksemad - sagedamini kliiniliselt väljendunud haiguskulg 3. nn. juhuslikud helmindid - peremeesorganismiks ei ole tavaliselt inimene, vaid teised liigid - tugevad immunogeenid - sageli väljendunud allergia Helmintooside iseärasused: 1. väga levinud haigused, maailma elanikkonna suur infitseeritus Ascaris – ca 1 miljard Enterobius – ca 1 miljard Trichurius – ca 0,5 miljardit Ancylostoma + Necator – ca 0,5 miljardit
määravad ära, kas immuunsüsteem aktiveeritakse või kas antigeen tuntakse ära B- või T rakkude poolt. Peremehe bioloogiline süsteem määrab omakorda ära, kas BCRi või TCRiga interakterunud antigeen kutsub esile immunvastuse. Antigeensus on võime spetsiifiliselt seonduda antikehadele või TCRiga. Antigeen on seega igasugune substant, mis seondub antikehaga. Immunogeen on antigeen, mis tekitav immuunvastuse. Reeglina on nad makromolekulid. Kõik immunogeenid on ka antigeenid, aga vastupidine väide ei pea paika. Immunogeensus ei ole antigeenile kaasaantud omadus vaid sõltub teda mõjutatavatest teguritest ja selle bioloogilise süsteemi (organismi) omadustest, kuhu ta sisse tungib. Immunogeensus sõltub antigeeni sellistest omadusestest, nagu: võõraks tunnistamine (foreignness); molekuli suurusest (molecular size); keemilisest koostisest, heterogeensusest, kompleksusest; Sobivusest AG-ni
4. loeng ANTIKEHADE STRUKTUUR JA FUNKTSIOON ANTIGEENID 1. SUBSTANTSID,MIDA TUNNEVAD ÄRA, KAS B LÜMFOTSÜÜTIDE IMMUUNOGLOBULIIN RETSEPTORID või 2. PEPTIIDID, MIDA TUNNEVAD ÄRA T LÜMFO- TSÜÜTIDE RETSEPTORID (PEPTIIDID ESITLETAKSE MHC MOLEKULIDEGA KOMPLEKSIS) IMMUNOGEENSUS—OMADUS INDUTSEERIDA HUMORAALSET JA / VÕI RAKULIST IMMUUNVASTUST ANTIGEENSUS –VÕIME REAGEERIDA KAS ANTIKEHADE VÕI T LÜMFOTSÜÜTIDE RETSEPTORITEGA HAPTEENID-VÄIKESED MOLEKULID,MIS VÕIVAD OLLA IMMUNOGEENID KUI ON SEOTUD SUUREMALE “ KANDJALE”. Nt penitsilliin võib seonduda meie oma vere valgule(albuliinile) ja muutuda antigeeniks siis. Immuunoglobuliin domään 70-110 amiinohapet, võileiva taoline kahest kihist antiparallelsetest beeta ahelatest (7-9) struktuur, kus on väga konserveerunud disulfiid sild (2 tsüsteiini). Antikehades võime ristada konstantseid domääne aga aminoterminuses on piirkonnad mis vastutavad äratundmise eest, tegemist on variaablite domäänidega
Citrobacter; Escherichia ja Shigella. 50 termolabiilset viburite H-antigeeni n Rohkem kui 100 kapsulaarset K antigeeni. O, H ja K antigeenid ning patogeensus Teatud antigeenid seotud meningiidi, gastroenteriidi, kuseteede nakkustega. Samas Ag ja haiguse vaheline seos pole absoluutne. ¨ E. coli K1 sageli ka N. meningitidis ja Haemophilus meningitidis pinnal. Tüvi E. coli K1 seotud vastsündinute meningiidiga. Osa kihnu antigeene on kehvad immunogeenid, takistades sellega AK poolt vahendatud immuuunvastuse eest. Viburite antigeenidel oluline osa adhesioonis. Enterobacteriaceae virulentsusfaktorid n Adhesiinid 1.¨ Tüüp I pili ¨ 2.CFAI/CFAII/CFAIII kolonisatsioonifaktorid 3.¨ Tüüp 3 pili = P-pili (mannoos- resistentne pili) 4.¨ Bundle forming pili 5.¨ Kihn . Toksiinid ¨ Eksotoksiinid ¨ Termolabiilne enterotoksiin (LT I ja LT II) ¨ Shiga-toksiin - tsütotoksiin ¨ Hemolüsiin.
Need on esimesed rakud, mis jõuavad põletiku piirkonda ning suurtes kogustes. Kemokiinid on kemokineetilised ja kemotaktilised. 17. Põletikku mõjutavad tsütokiinid. Antigeenide iseloomustus. Antigeen - immuunvastuse indutseerija (immunogeen, st kutsub organismis esile immuunvastuse) ja reaktant. Antigeen on mistahes molekul, mis seondub spetsiifiliselt talle vastava antikehaga. Kõik antigeenid pole iseseisvalt võimelised immuunvastust esile kutsuma, st nad pole alati immunogeenid. Immunogeen - molekul, mis kutsub esile spetsiifilise immuunvastuse. Antigeenid jagunevad T-rakkudest sõltuvateks ja T-rakkudest mitte-sõltuvateks. See tähendab seda, et immuunvastus on T-rakk-vahendatud või mitte. T-sõltuvad antigeenid ei stimuleeri otseselt antikehade produktsiooni, vajavad selleks T-rakkude abi. T-sõltuvateks antigeenideks on valgud. Ehituselt on
annaabi.ee 
