- On vähem keerukamad kui seda on inimene ise. - On üldistavad. Varased arengukäsitlused: Preformatsiooniteooria (17.-18.saj) – Leeuwenhoek ja Hartsoeker. Locke (assotsiatsioonid, kordamine, jäljendamine, tasu ja karistus, enesekontroll, enesedistsipliin, reeglid, laste kognitiivne võimekus, sünnipärane uudishimu). Rousseau (looduse ja inimühiskonna mõjud vastandlikud, lastel oma viis näha ja tunda; arengustaadiumid – imikustaadium, varane lapsepõlv, hiline lapsepõlv, noorus). Psühhodünaamiline/psühhoanalüütiline paradigma. Sigmund Freud (struktuurne isiksuseteooria – id, ego, superego; psühhoseksuaalsed arenguastmed). Erik Erikson – psühhosotsiaalne arenguteooria; tähtsaim isiksuse komponent ego, ego – analüütiline lähenemine, Alfred Adler – teleoloogia, lapse (varased) suhted oma vanematega. Margaret Mahler – arengu etapid (normaalne autism, normaalne sümbioos,
temalt. ’’Liikide arengut. teadmised tulevad selleks, et laps seal kasvada Nimetas oma tekkimine’’ 1859 keskkonnast, enne seda pole saaks, see teooria on arengustaadiumid ’’inimese põlvnemine’’ 1midagi. ’’metafüüsiline (imikustaadium, varane 1871 ’’emotsioonide arenguteooria’’. lapsepõlv, hiline lapsepõlv, väljendumine inimestel noorus) ja loomadel’’ 1872. W. Preyer G.S. Hall S. Freud A
"Emile ehk kasvatusest" (1762). Last ei tohi sundida. -Pähe tuupimine ei ole õppimine, mõistma peab sius. -Emile oli ta kasu laps. Eelnevalt andis 5 last lastekodusse, kuna polnud sel hetkel raha, et neid kasvatada. -kehva ja vaimu tuleks harmooniliselt arendada -lapsele ei tohi anda liiga varakult täiskasvanuliku teadmisi, ta peab selleks ennem ise valmis olema. Arengustaadiumid inimest arendavad raskused, mis tuleb ületada 1.imikustaadium sünd-2 ea -laps kogeb meeldivat ja ebameeldivat-> dualism -kogeb maailma vahetult meelte abil 2.varane lapsepõlv -2-12 ea -õpib kõnelema kõndima -saab ise hakkama -hakkab mõistma põhjuseid 3.hiline lapsepõlv -12-15 ea -suudab abstraktseid/teaduslike probleeme lahendada, kuid ei suuda arendada teoreetilist mõtlemist 4.noorus -15- ...ea -algab üleminek täiskasvanu ikka
mõjutuseta kuni see on võimalik. Treenida tuleb lapse keha ja hinnanguid tuleks eemale hoida. Raamat "Emile ehk kasvatusest" (1762). Võiks lugeda. Seal räägib selle kasvatada võetud lapse ideaalsest kasvatusest kooskõlas looduse seadusega. Rousseau on samuti kehalise karistuse vastu kuid ütleb, et inimese ette seaduvad raskused tuleb tal ise ületada. Samuti on päheõppimise vastu, et lastel on vaja asjadest aru saada süsteemselt, jõuda sisuni. Laste arengustaadiumid: 1. imikustaadium (0-2a). siin kogeb laps meeldivat ja ebameeldivat, meelte abil. 2. varane lapsepõlv (2-12a) siin laps hakkab ise kõnelema, kõndima ja saab ise hakkama eluliste toimingutega, enda eest hoolitsemisega. Selles ajavahemikus hakkab laps taipama põhjuseid. 3. hiline lapsepõlv (12-15a) suudab lahendada probleeme, sealhulgas ka teaduslikke (filosoofilisi mõttearendusi) kuid pole omandanud täiuslikkust teoreetiliseks mõtlemiseks. 4. noorus (15a+). Igal arenguastmel on oma täiuslikkus.
R lõi lapsekeskse lähenemise filosoofia. Nativism. Nb! Loodus ja in inimühiskonna mõjud on vastandlikud. R. usub sünnipärasesse headusse. Sünnipärased omadused peavad olema vabalt tagatud. Lastele ei tohiks peale suruda täiskasvanulikke teadmisi - nad ei suuda seda endale ette kujutada, tulemuseks segadus, moondunud arusaam. Tuleb treenida lapse keha. Lapse arenemisel tuleb püüda vältida hinnanguid tuleb eemal hoida. Arengustaadiumid 1.Imikustaadium (sünd-2.a) kogeb meelte abil meeldivat ja ebameeldivat ->dualism 2.Varane lapsepõlv (2-12)-ise hakkamasaamise periood, laps hakkab põhjuseid taipama 3.Hiline lapsepõlv (12-15)-laps suudab lahendada ka abstraktseid/teaduslikke probleeme, kuid ei suuda arendada teoreetilist mõtlemist. 4.Noorus (15-...) Charles Darwin Evolutsiooni teooria ,,liikide tekkimine", Artikkel poeg Tody arengust, 1877. Oluline on väljendus võime ja mängu lust. Metodoloogia olulisus! Areng on pidev kohanemine
Laps areneb ise. Treenida tuleb lapse keha. Hinnangud tuleks eemale hoida. 1762- ,,Emile ehk kasvatusest"- kasvatusest. Ilukirjanduslik vorm pedagoogilistest kasvatustest. Ideaalsest kasvatusest kooskõlas loodusega. Samuti kehalise karistuse vastu, ütleb ka et inimese ette seatavad raskused tuleb tal endal ületada. Samuti on ta päheõppimise vastu. Lastel on asjadest aru saada vaja sõsteemselt, sisuni jõuda. Arengustaadiumid: - Imikustaadium 0-2 eluaastat- laps kogeb meeldivat ja ebameeldivat. Läbi meelte. - Varane lapsepõlv 2-12 eluaastat- laps hakkab ise kõnelema, kõndima, saab eluliset hakkama, enda eest hoolitsetud. Laps hakkab taipama põhjuseid. - Hiline lapsepõlv 12-15 eluaastat- suudab lahendada probleeme (ka filosoofilisi mõttearendusi) kuid pole omandanud täiuslikkust teoreetiliseks mõtlemiseks. - Noorus 15 eluaastast- Igal arenguastmel on oma täiuslikkus.
Jean-Jacques Rousseau (1712-1778): Lapsekeskse arengu filosoofia Leiab, et looduse ja inimühiskonna mõjud on vastandlikud usub, et inimene on sünnipäraselt olemuselt hea Lapse sünnipärased omadused peavad olema vabalt tagatavad Lastel on oma viis näha ja tunda, maailma kogeda - täiskasvanulikku teadmkst peaks hoidma neid võimalikult kaugel Lapsed hakkavad sotsialiseerumisel käituma nagu kogu ühiskond Arengustaadiumid: 1. Imikustaadium, 0-2 aastat kogeb maailma meelte abil, emotsioonide treening 2. Varane lapsepõlv 2-12 laps hakkab endaga rohkem hakkama saama, hakkab taipama põhjuseid; esimeses kahes etapis tuleks treenida vaimu ja keha 3. Hiline lapsepõlv, 12-15 -mõtleb kõrgemal tasemel, puudhb veel teoreetiline mõtlemine; intellekti treenimine 4. Noorus, 15-... - tuleks treenida moraalsust
Lapse sünnipärased omadused peavad olema vabalt tagatavad - lapsed on sünnipäraselt head. Lastel oma viis näha ja tunda - lapsed ei mõtle nii nagu täiskasvanud, sest nad kogevad maailma teisiti; lastele ei tohiks peale suruda täiskasvanulikke teadmisi (nt surm, seksuaalvahekord - ei saa otseselt aru asjadest, kuid seonduvad selle info olemasolevaga ja hakkavad asju valesti tõlgendama). Arengustaadiumid: 1 imikustaadium - 0.-2./3.eluaastat - vahetute meelte abil kogeb maailma - tunnetusprotsesside, aistingite, kompimise treenimine/emotsioonide areng - habras keha ja meel - tuleks arendada keha ja liigutusi 2 varane lapsepõlv - 2/3.-12.eluaastat - kõne, motoorne, füüsiline areng (hüppamine, jooksmine) - lapsed saavad ise hakkama ja hakkavad nägema seoseid ning põhjuseid asjade vahel; õpib ära keha arendamise; meelte treening 3 hiline lapsepõlv - 12.-15/16
annaabi.ee 
