eluaasta lõpul – ligi 1000g kasvamine toimub 20.-25. eluaastani meeste aju keskmiselt ligi 1400g naiste aju keskmiselt 100-150g vahem absoluutne kaal ei iseloomusta andekust ega talenti Võrdlus loomadega - ainult vaalal (7000g) ja elevendil (5000g) kaal suurem - aju kaal kehakaalust inimesel 1/50, vaalal 1/5000 ja elevandil 1/500 Võrdlus seljaajuga - seljaajukaal moodustab peaaju kaalust inimesel 2%, inimahvidel 6%, ülejäänud imetajail aga 23-47% PIKLIKAJU – MYELENCEPHALON (MEDULLA OBLONGATA) - piklikaju ehk järelaju ehk ajusibul - seljaaju vahetu jätk ja modifikatsioon - kujult meenutab tüvikoonust, mille pikkus on 2.5-3 cm - kaal 6-7 g - piklikaju kaudu teostuvad mitmed kaitserefleksid – köhimine, aevastamine - südamesoonte refleksid – vererõhu regulatsioon - siin asub automaatselt töötav hingamiskeskus Välisreljeef
hoolitsevad oma järglaste eest vaid siis ja seal, kus see ennast ära tasub, võttes arvesse kõiki füsioloogilisi ja ökoloogilisi piiranguid ja kasu ning hinna komponente. Inimese kui imetajate klassi esindaja paarumissüsteem Imetajate klassis on niisiis valdavaks paarumistüübiks polügüünia ja isahoole puudumine. Isahoolt esineb vaid suhteliselt vähestel liikidel, peamiselt kiskjail, kel isane tegeleb saagi murdmisega poegadele. Üldisele seaduspärasusele vaatamata esineb imetajail aga ka lausa vastupidiseid olukordi, nagu näiteks küünisahvide hulka kuuluvail marmorsettidel, kellel peale sünnitamist hoolitsevad järglaste eest praktiliselt algusest lõpuni isased. Kuidas aga läheb sellesse süsteemi inimene kui imetajate klassi esindaja? M.V. Flinn ja B.S. Low (1986) uurisid 849 inimühiskonda alates lääne industriaalühiskondadest ja lõpetades praktiliselt kiviaja tasemel elavate rahvastega (joonis 9.5)
sagedusalas (vt joonis allpool). • enamiku imetajate värvustaju on inimese ja ka teiste loomarühmade omaga võrreldes väga kehv. Sellepärast ei ole ka imetajate nahk või karvastik kuigi värviline (võrreldes näiteks teiste loomarühmade värvikirevusega) • putukatel, roomajatel, kahepaiksetel ja kaladel on üldiselt värvustaju parem kui inimesel. Ka putukad tajuvad, erinevalt inimesest, ultravioletti. Keemilised meeled (haistmine, maitsmine) – Paljudel loomadel (imetajail, putukail jt) on keemilised meeleorganid märksa tundlikumad kui inimesel • liblikas tajub partneri suguferomooni lõhna sadade meetrite kauguselt • roomajatel esineb täiendav keemiline tundeorgan - Jacobsoni elund. Imetajatel on selle analoogiks ninas paiknev vomeronasaalorgan, mis inimesel on taandarenenud • koera lõhnataju on üldtuntud ja seda kasutavad inimesed kurjategijate jälitamisel, pommide ja narkootikumite tuvastamisel jt eluvaldkondades.
Saagi ja kiskjate sünnijärgse tundmaõppimise erinevad viisid. Suur liikidevaheline erinevus. Saagi äratundmine sünnijärgselt: a) katse ja eksituse meetod, garcia efekt b)eelistuste omandamine teistelt isenditelt (maternaalne/sotsiaalne mõjutus). Kiskja äratundmine: katse ja eksituse meetod (ohtlik), teiste isendite kogemusest õppimine. Sotsiaalsete sidemete areng. Imprinting lindudel, selle funktsioon looduses ja iseäralikud jooned. Imprintingu erinevad tüübid. Imprinting imetajail. Imprinting ehk vermimine lindudel, vastkoorunud kanapoeg on valmis järgnema peaaegu mistahes suurele objektile, mida ta peale koorumist enda juures kogeb. Vermimise funktsioon on selles, et see tagab ema tundmaõppimise vastkoorunud linnupoegade poolt. Samas õpitakse vältima kõiki teisi, isegi väga sarnaseid objekte. Esineb tundlik periood. Kui tundlikul perioodil on linnupoja lähedal mitu objekti, eelistab ta suuremaid ja silmatorkavamaid. Filiaalne imprinting (ema õppimine),
mandril. Nomogeneesi teooria Evolutsiooniteooria suund, mille kohaselt peamised evolutsioonitegurid on muutlikkus ja morfogenees (vormiteke organismide vormi või kuju tekkelugu) ning neist tulenevad seaduspärasused. Evolutsiooniteed on pigem seaduspärased kui juhuslikud, looduslikul valikul on hälbeid elimineeriv, mitte uusi vorme loov roll. Renschi reeglid 1. külmas kliimas on imetajail suuremad pesakonnad ja lindudel suuremad kurnad kui damadel liikidel soojas kliimas; 2. külmas kliimas on lindudel tihedam alussulestik ja imetajail pikemad okaskarvad ning rohkem aluskarva kui soojas kliimas; 3. külmas kliimas on maismaatigude kojad peamiselt pruunid, soojas kliimas valged, maismaatigude kojad on seda paksemad, mida kuivem on ilmastik ja mida intensiivsem on päikesekiirgus. Rübeli printsiip e. asendatavusprintsiip e
ära tundma oma ema (kes enamasti on esimene suurem objekt, kes nende juures viibib) ja vältima kõiki teisi, isegi väga sarnaseid objekte. Kui tundlikul perioodil on linnupoja lähedal mitu objekti, eelistab ta suuremaid ja silmatorkavamaid. 17. Imprintingu erinevad tüübid. Filiaalne imprinting õpitakse tundma ema. Suguline imprinting õpitakse tundma sugulisi partnereid. 18. Sotsiaalsete sidemete kujunemine imetajail. Ka imetaja noorloomal tekib aja jooksul tugev sotsiaalne side emaga. 19. S. Freudi "omakasupüüdliku armastuse" idee, selle paikapidavus. Kuna ema last imetab, on lapsel kasulik kiinduda just temasse. Seletus on liialt lihtsustatud. Ahvide katse (pehme ema külge klammerduti, mitte toitva külge). 20. Sünnipärasuse ja õppimise vahekord sotsiaalsete sidemete kujunemisel. Kokkuvõttes - nii nagu lindude, nii ka imetajate noorloomad
- Talitluslik seos hüpofüüsiga olulise endokriinorganiga 93) Suuraju talitlus ja tingitud refleksid. Aju talitluse uurimine. Elektroentsefalogramm. Uni. Suuraju e. otsaju KNS-i kõige hiljem evolutsioonis väljaarenenud osa esmakordselt kaladel ja kahepaiksetel Roomajatel ja lindudel moodustub poolkerasid väljastpoolt kattev närvirakkude kiht, mis võimaldab tingitud reflekside kujunemist. Imetajail lisandub arenenud ajukoor, mis katab aju pinda ja moodustab suurema osa poolkerademassist. Suuraju koor 1,5 3,5 mm paksune, närvirakud paiknevad kihtidena, eri kihtide neuronid on omavahel dendriitidega ühenduses Talitluste lokalisatsioon suuraju koores sensoorsed alad, kus töödeldakse naharetseptoritelt pärinevaid puute-, valu-, sooja- ja külmaimpulsse, ninaja suu limaskestalt lähtuvaid haistmis- ja maitsmisimpulsse, kuulmis- ja nägemisimpulsse. Igal analüsaatoril on ajukoores
- Talitluslik seos hüpofüüsiga olulise endokriinorganiga 93) Suuraju talitlus ja tingitud refleksid. Aju talitluse uurimine. Elektroentsefalogramm. Uni. Suuraju e. otsaju KNS-i kõige hiljem evolutsioonis väljaarenenud osa esmakordselt kaladel ja kahepaiksetel Roomajatel ja lindudel moodustub poolkerasid väljastpoolt kattev närvirakkude kiht, mis võimaldab tingitud reflekside kujunemist. Imetajail lisandub arenenud ajukoor, mis katab aju pinda ja moodustab suurema osa poolkerademassist. Suuraju koor 1,5 3,5 mm paksune, närvirakud paiknevad kihtidena, eri kihtide neuronid on omavahel dendriitidega ühenduses Talitluste lokalisatsioon suuraju koores sensoorsed alad, kus töödeldakse naharetseptoritelt pärinevaid puute-, valu-, sooja- ja külmaimpulsse, ninaja suu limaskestalt lähtuvaid haistmis- ja maitsmisimpulsse, kuulmis- ja nägemisimpulsse
annaabi.ee 
