Tallinna Kunstigümnaasium Iluuisutamine Referaat Koostaja: Kert Moist Tallinn 2015 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS.........................................................................................................................1 2. AJALUGU...................................................................................................................................2 3. ILUUISUTAMINE......................................................................................................................3 3.1. Kohustuslik- ja vabakava......................................................................................................3 3.2. Üksiksõit...............................................................................................................................3 3.3. Paarissõit..............................................................................
Iluuisutamine 2009 Ajalugu Iluuiusutamine on olümpiamängude vanim taliala. On uisuspordiala, kus peale osavuse, jõu ja kiiruse on oluline kunstiline väljenduslikkus. Uisutamise enda ajalugu on 1700-aastane, kuid selle ilusam pool on sündinud 18. 19. sajandil. Spordiala rajajaks peetakse Jackson Hainesi, kes tuli uisutamise mõttele muusika saatel ja kes korraldas ühtlasi esimesed iluuisutamisvõistlused Esimesed võistlused toimusid 1770. aastal Londonis. 1924 aastast siirdus iluuisutamine taliolümpiamängude kavva, kui toimus Chamonix' talinädal..29.jaanuril 1924 jagati esimesed olümpiamedalid sellel alal. Iluuisutamise liigid: · Üksiksõit · Paarissõit · Jäätants · Vabatants Võistlustel esitatakse muusika saatel naiste ja meeste üksiksõidus, paarissõidus ning jäätantsus kohustuslik ja vabakava. Kohustuslik- ja vabakava Kohustusliku kava (nn koolisõidu) jaoks on Rahvusvaheline Uisutamisliit valinud 41 harjutust (figuuri)
52 13 Caitlin MALLORY / Kristjan RAND EST 155.93 14 Zoe BLANC / Pierre-Loup BOUQUET FRA 147.56 15 Christina BEIER / William BEIER GER 147.36 16 Penny COOMES / Nicholas BUCKLAND GBR 145.91 Meeste üksiksõit, naiste üksiksõit ja paarissõit Üksik- ja paarissõidu kategooriates koosnevad võistlused lühi- ja vabakavast. Üksiksõidu lühikavas peab uisutaja esitama teatud iluuisutamise elementide kompositsiooni. Nii üksik- kui paarissõidu puhul kestab lühikava maksimaalselt 2 minutit ja 50 sekundit. Meeste ja naiste üksiksõidu lühikavasse peaks kuuluma kaheksa kohustuslikku elementi: kahekordne Axel Paulsen (meestesõidu puhul võib olla kahe- või kolmekordne), üks soolohüpe ja üks hüpete kombinatsioon, kaks piruetti ja piruettide kombinatsioon ning kaks sammukombinatsiooni meeste ning üks sammukombinatsioon ja piruettide kombinatsioon naiste puhul.
Iluuisutamine Referaat Greete Treial Rakke Gümnaasium 12.klass 16.12.2009 Sisukord Uiskude ja uisutamise ajalugu......................................................................................2-3 Võistlused........................................................................................................................4-5 Edulood välismaal..........................................................................................................6-7 Eestlased ja nende medalid.............................................................................................8 Kokkuvõte.....
Iluuisutamine Iluuisutamine - täis erutavaid hetki ja riskeerimist- on elegantsemaid sprodialasid maailmas. Kujundite joonistamine jääle, piruetid ja keerukad hüpped, uisutamine täis jarmooniat ja painduvust, paaristants muusika järgi - see on iluuisutamine ning jäätantsu sisu. 19. sajandi keskel muutus iluuisutamine kui vaba aja veetmise viis ja uus spordiala väga populaarseks. Uisuväljakuid ja -klubisid kerkis kogu maailmas. Londoni uisuklubi asutati 1842, esimene ookeanitagune uisukulbi avas uksed New Yorgis 1860. Samal aastakümnel tegid ameeriklased pisut revolutsiooni, lisades tantsulised liikumised. 24 aastat hiljem asutati Rahvusvaheline Uisuliit( International Skating Union, ISU). Esimesed maailmameistrivõistlused meestele peeti 1896 ja naistele 1906. Iluuisutamisest sai olümpiaala 1908
Iluuisutamine Iluuisutamine on spordiala, kus sportlane peab oskama muusika saatel esitada füüsilisi oskusi uiskudel. Oluline esinemisel on muusika, mille järgi oma kava esitatakse. Iluuisutamine koosneb kohustuslikust lühikavast (koolisõit) ja vabakavast. Üldse võisteldakse iluuisutamises neljas kategoorias. Meestel ja naistel on kavas eraldi üksiksõidud, ning paarissõit ja jäätants mehe ja naise koostööna. KeskEuroopas levis 1800. aastate alguses mood, kus koguneti uisuväljakutele kenasti riietatuna harrastama uisutamist kas üksi, paariti või rühmadena. Muusika tuli kasutusele 1870. aastatel ja uisutamisele lisandusid erilised hüpped, pöörded ja piruetid. Rahvusvaheline iluuisutamisliit moodustati 1892. aastal. 1908. aastast alustas tegevust reeglite loomise toimkond. Uisutamise enda ajalugu
minema, vastavalt oma rikkumisele, kas kaheks või viieks minutiks. Mängjad liiguvad jääl uiskudel ja püüavad litrit spetsiaalsete keppidega vastasmeeskonna väravasse lüüa. Mängu kestus on 3x20 minutit 10 minutiliste vaheaegadega. Võidab meeskond, kes lööb rohkem väravaid. Pilt 1. Jäähoki väljak 4 Iluuisutamine Iluuisutamine on spordiala, kus sportlane peab oskama muusika saatel esitada füüsilisi oskusi uiskudel. Oluline esinemisel on muusika, mille järgi oma kava esitatakse. Iluuisutamine koosneb kohustuslikust lühikavast (koolisõit) ja vabakavast. Üldse võisteldakse iluuisutamises neljas kategoorias. Meestel ja naistel on kavas eraldi üksiksõidud, ning paarissõit ja jäätants mehe ja naise koostööna. Üksiksõidus tehakse erinevaid hüppeid, piruette ja liikumisi muusika saatel. Neist elementidest koostatakse lühikava ja vabakava.
nimetama ainult objekte, mis koosnevad numbritest? Arvude arengust saab pike- malt lugeda aga arvuhulkade peatükist [lk 78]. 22 Mis on matemaatika? matemaatika meie ümber Matemaatika on tore kombinatsioon rangusest ja vabadusest. On küll üheselt öel- dud, mida ühe või teise objekti all mõeldakse, ning on antud ranged reeglid nen- dega mängimiseks, kuid samas võib neidsamu objektide tähendusi ning reegleid alati väänata. Seda on eriti paslik teha siis, kui see toob kaasa rohkem seoseid, roh- kem lihtsust, rohkem ilu ja rohkem mõistmist. Siiski võib lugejat kummitama jääda õigustatud küsimus: kas oleme ikka vastanud, mis on matemaatika? Ei ole.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
