1. Mida mõistab George Santayana ilu filosoofia all? Ilu filosoofia all mõistab George Santayana, et ilu filosoofia on teooria väärtuste kohta. Selle mõiste korralik definitsioon peaks näitama meile ilu kui inimliku kogemuse päritolu, asukohta ja selle koostisosi. Selle abil peaksime hakkama, kuidas ilu ilmneb, millised asjaolud/tingimused moodustavad objektis ilu, millised meile iseloomulikud iseärasused muudava meid ilu suhtes tundlikuks ning missugune suhe valitseb objekti põhilaadi ning meie vastuvõtlikkuse vahel 2. Millega S käsitluses esteetika tegeleb? Kuidas suhestuvad omavahel kriitika ja esteetika? Santayana käsitluses tegeleb esteetika inimese esteetilise vastuvõtlikkuse uurimisega ja uurib tõelisi tundeid ilu suhtes. Esteetika mõiste all käsitletakse tajumise või vatuvõtlikkuse teooriat. Esteetika on liiga avar ja hõlmab kõiki naudinguid ja piinu, kui mitte kõiki tajumisi üleüldse. Esteetika tegeleb sellega, kui...
tõelisele imele, seda vähem suurejoonelisust leidub tema abilistes, seda vähem näib märke võlujõust. Nii kohtas Gerda ka nõiaeite, kes ta abistamise asemel hoopis ära nõidus. Nii nagu enamikus rahvamuinasjutuski, hakkab ka ,,Lumekuningannas" toimima suurima kontrasti seadus. Mida lihtsamalt elavad peategelane ning tema abilised, seda hämmastavamad võimed tekitab neile autor. Jumalikud imed ei sünni kuskil kaugel, võlumaal, vaid inimeste südames. Usk, armastus ja ilutunne- need ongi imed, mis seovad inimest jumalaga ja millele saatan vastupanu ostutada ei saa. Seepärast kaotabki Lumekuninganna võitluse Kaj hinge pärast,. Gerda ühes pisaras leidub rohkem võlujõudu, kui kõigis põrgu imedes kokku. Peale vihma paistab alati päike. See päike võib tähendada pimeda jaoks nägemist ning vaese jaoks rikkust. Gerda ei vajanud rahamägesid- tema ainus soov oli Kaj tagasi saada, see oli tema ime
Osa neist küll omavahel ja kodus eesti keelt ei räägi, ent on riigile lojaalsed ja oma kultuuri diasporaana ei esita etnilisusel põhinevaid poliitilisi nõudmisi. Eesti keel on eestluse tuleviku seisukohalt keskse tähtusega. Kuni 19. sajandi lõpuni kõneles valdav enamik eesti rahva helgemaid päid omavahel saksa keeles, kuna eesti keel polnud kultuursele inimesele kohane. Juhan Kõpp on öelnud: ,, Keel on rahvuse märk. Kui me eesti keelt ei kõnele, siis ei ole me eestlased; ilutunne, karakter seisavad keeles varjul; keele tarvitamine äratab armastust keele vastu; kõik arvamised eesti keele mitte-rääkimise kohta on naeruväärilised; äraandjad on need, kes eesti keelt ei kõnele." Kultuurrahva küpsustunnistuseks pidada Tartu ülikooli üleviimist eesti keelele, millega kaasnes kogu kultuuri-ja teaduselu eestistumine. Praeguste eestlaste puhul pole rahvuse hajumine tõenäoline, sest meie rahvustunne on üsna tugev , iseäranis veel peale"pronksiööd"
Ei analüüsita konkreetset kunsti, vaid küsitakse kõige üldisemaid küsimusi, mis on üleüldse kunst ja mis alustel seda hinnata tuleks. 4. Kui kunstikriitika tõlgendab ja hindab konkreetseid teoseid ning kunstiajalugu uurib, kuidas on erinevatel ajastutel mõnda olulist teemat kujutatud, siis kunstifilosoofia uurib, mis on üldse kujutamine ja millised tingmimused peavad olema täidetud, et teost peetaks kunstiks. 5. George Santayana esitab juba 19. sajandi lõpus oma teoses "Ilutunne" kolm erinevat lähemisviisi esteetikale. Esimene neist läheneb esteetikale kui inimese loomulikule võimele rakendada ilumeelt oma parema sotsiaalse toimetuleku huvides. Teisena eristatakse antropoloogilist uurimist, mis püüab seletada, kuidas on kunsti läbi ajaloo tajutud ja millised on olnud kriitika- ja kunstikoolkondade esinemistingimused. Kolmanda lähenemisena näeb Santayana psühholoogilist uurimist, mis uurib esteetilisi otsustusi kui vaimseid nähtusi. Kuidas need
(H. Zschokke) * Nii pime pole ükski inimsaatus, et seda ei suudaks valgustada armastus.(H. Lingg) * Platooniline armastus on üks osa armastusest, meelus aga teine osa armastusest. Mõlemad ühtekokku moodustavad tervikliku armastuse. (P. Mantegazza) * Kiretu armastus on vaid mõttekujutelm, mida looduses ei leidu. (N. de Lenclos) * Õiglus on inimkonna ühiskondliku elu alusmüür, armastus tema päike. (A. Herzen) * Armastus on võimas ilutunne, mis kõikjal teeb imesid, mis loob uusi inimesi ja kõige suuremaid inimväärtusi. (A. Makarenko) * Armastus ilma austuseta ei suuda minna kuigi kaugele ega tõusta väga kõrgele; ta on ingel ühe tiivaga. (A. Dumas) * Piisab õige väikesest lootusekübemest, et sünniks armastus. Lootus võib küll mõne päeva möödudes haihtuda, kuid armastus on ikka sündinud. (Stendhal) * Armastus naise vastu on igale mehele alati viljakas. Isegi siis, kui ta toob kaasa ainult kannatusi,
Loomulik loodus on ka tänapäeval teema (RMK jne). Valgustus annabki looduse, mõistuse ja tunnete mõistetele uue sisu ja tähenduse. Nad kujunevad peamisteks kriteeriumiteks mineviku hindamisel ja tuleviku ideaali kujutamisel.Valgustuse tulemusena saab uue sisu sõnapaar- looduse seadused. Kui sajandi esimeses osas tähendavad need just mõistusega lähenemist ja seaduste paikapanemist, siis sajandi lõpuks on looduse seadused loomupärased seaduse- loomulik ilutunne, looduslikud seadused jne. LOOMULIK INIMENE mõiste tekib Russeau poolt. See sisaldab endas ka looduslikku inimest. Loomulikud hoiakud naturaalne ja looduslik. Eurooplase jaoks oli valgustusajal indiaanlane vaba ja looduslik inimene. LOODUSE SEADUSED loomulik ilutunne, looduslikud seadused. Arusaam, et inimene peaks oma seadused sõnastama loodusepäraselt. Tsiviliseeritud ühiskonnas polnud loomulikkus enam nii väga võimalik.
looduskaitsealasid, kus inimene ei tohi tegutseda). Valgustus annabki looduse, mõistuse ja tunnete mõistetele uue sisu. Neid hakatakse mõistma hoopis teistmoodi. Kujunevad peamisteks kriteeriumiteks mineviku hindamisel ja tuleviku ideaali kujutamisel.Valgustuse tulemusena saab uue sisu sõnapaar- looduse seadused. Kui sajandi esimeses osas tähendavad need just mõistusega lähenemist ja seaduste paikapanemist, siis sajandi lõpuks on looduse seadused loomupärased seaduse- loomulik ilutunne, looduslikud seadused jne. Arusaam, et inimene peaks oma seadused sõnastama loodusepäraselt. Keskendudes loomulikule tuumale. Kuna aga ühiskonnad on tsiviliseeritud, siis loomulik ei ole täna enam võimalik. Ega vanasti ka päris polnud. Aga loomulikud ja looduslikud võivad ikkagi olla inimlikumad või väheminimlikumad. Diktatuuris on asi karmim, demokraatias on asi lihtsam. Mõtlejad valgustusajal saavad aru, et senine elukorraldus ei vasta looduse seadustele
(H. Zschokke) · Nii pime pole ükski inimsaatus, et seda ei suudaks valgustada armastus.(H. Lingg) · Platooniline armastus on üks osa armastusest, meelus aga teine osa armastusest. Mõlemad ühtekokku moodustavad tervikliku armastuse. (P. Mantegazza) · Kiretu armastus on vaid mõttekujutelm, mida looduses ei leidu. (N. de Lenclos) · Õiglus on inimkonna ühiskondliku elu alusmüür, armastus tema päike. (A. Herzen) · Armastus on võimas ilutunne, mis kõikjal teeb imesid, mis loob uusi inimesi ja kõige suuremaid inimväärtusi. (A. Makarenko) · Armastus ilma austuseta ei suuda minna kuigi kaugele ega tõusta väga kõrgele; ta on ingel ühe tiivaga. (A. Dumas) · Piisab õige väikesest lootusekübemest, et sünniks armastus. Lootus võib küll mõne päeva möödudes haihtuda, kuid armastus on ikka sündinud. (Stendhal) · Armastus naise vastu on igale mehele alati viljakas. Isegi siis, kui ta toob kaasa ainult
Kunstiesteetika üldine iseloomustus: normatiivne kuidas tuleks kunsti teha, kogeda, mis on kunsti eesmärk, mis on tõeline ja hea kunst; isiklik kuidas mina kunstnik asja näen/teen; varjatud põhineb suuresti mitmesugustel filosoofilistel ja maailmavaatelistel arvamustel, mis on harva selgesõnaliselt formuleeritud. 12. Millised on Santayana järgi kolm viisi esteetikale lähenemiseks? Eeldab lisamaterjali: Santayana, George 2009. Sissejuhatus. Esteetika meetodid. Ilutunne. Trt, 10-20. 13. Selgitage milliste probleemidega tegeleb Berlyne'i eksperimentaalesteetika! Eeldab lisamaterjali: Bachmann, Talis 1985. Eksperimentaalsest esteetikast. Looming, 8, 1097-1111. 2. loeng: Kunsti definitsioon I 1. Iseloomustage anti-essentsialismi põhisisu! Anti-essentsialism tähistab kunstifilosoofide vennaskonna vaateid, kes hakkasid eelmise sajandi keskel eitama ,,kunsti" ja teiste nn traditsiooniliste esteetikamõistete (ilu, esteetiline
annaabi.ee 
