· kompositsioon on sümmeetriline ja sageli kolmnurkne keskel kõrgem figuur, mõlemal küljel madalamad põlvitavad figuurid · maastiku ümbritsevate esemete kujutamine jääb sageli tagaplaanile teda huvitas eesmärk, mitte detailid · eemaldus reaalsest tõusis justkui ülespoole üldistus ei jõudnud nii kaugele, et kaoks side reaalse maailmaga ja veenvate inimtunnetega · tema järgijad tegid saatusliku vea ületasid piiri reaalsuse ja ilutsemise vahe · teinud ka autoportree, ''Madonna roheluses'' ja ''Donna Velata'' (Looriga naine)
selles suunas ka kirjandust,muusikat,lavakunsti.Esindajateks vennad Edmond ja Jules de Goncourt. Sümbolism tekkis Prantsusmaal 19. saj. lõpul.Sümbolistide vaadete aluseks on Platoni idealistlik õpetus kahe maailma-reaalse ja ideaalse- olemasolust.Sümbol on sümbolistidele kujund,mille kaudu on võimalik täiuslikke ideid tabada.Sümbolistid loobusid tegelikkuse tõepärasest kujutamisest-nad vastandusid realistidele ja naturalistidele,samuti olid nad romantilise ilutsemise vastu.Esindaja nt. Ch. Baudelaire. Estetismi aluseks on kunsti sõltumatuse idee.Kunsti eesmärk on temas eneses.Estetism rõhutab esteetilise põhimõtte olulisust kirjanduses ja kunstis.Esindaja nt. O. Wilde Õnnelik Prints. Uusromantism Saksa ja Põhjamaade kirjanduses nim. sümbolismile lähedasi voole üldnimetusega uusromantism,sest tegemist on romantismi põhimõtete ja kohalike traditsioonide ning modernistlike võtete ja meeleolude põimumisega.Esindajaks nt. soome luuletaja Eino Leino
nudistide rannast) . Seinad on täis rohkelt ornamente, sambaid, voluute ja kaunistatud on peensusteni ka ahjud, ainus vähem tähelepanuta jäänud ese on (meeliülistav)parkettpõrand, mis arvatavasti vahetati renoveerimise käigus. Edasi tulid maalid, mööbel ja keraamika , viimane neist jättis suhteliselt tühja mulje, kuid isegi minu silm tabas ära portselani ja savi ilu erinevuse või vähemalt barokkstiili figureeriva ilutsemise, erinevalt tänapäeva praktilisusest. Nägin veel hulga päkapikkude moodi kujukesi, mis tulid sarjast ,,kaupmees ja käsitööline". Lõpuni mõistatuseks jäi mulle nende kaunistatud urnide otstarve ja miks kõik nõud olid kujutatud sinise värviga va. sümboolne sirp ja vasar . Mööbel natuke püüdis pilku oma kullakarva tooniga ja erksavärviliste istepehmendustega, iseenesest mööbel oli madal, justkui oleks sisustatud hoone Napoleonile. Isted olid madalal seepärast, sest nagu
Romansid on laulvad ja romantilised ja neist tuntumad on ,,Lõoke" ja ,,Ma meenutan üht kaunist hetke" Modest Mussorgski (1839-1881) Tema muusika teemad on seotud talupoegadega ja rahvalauludega. Kasutab palju kõneelemente muusikas ning enamasti on teosed läbi komponeeritud. Vokaalzanr on domineeriv zanr, ning laulud on sotsiaalsete sisudega, kuid satiirilised. Kujutab palju ka lihtsaid inimesi. Ta teravmeelitses kõrgema seisuse nürimeelsuse üle. Ta oli vaenulik idealiseerimise ja ilutsemise vastu. Tema helikeel oli uudne ja julge ning eiras rangeid harmoonia reegleid. Ta on kirjutanud mõned ooperid nagu ,,Boriss Godunov", ,,Naisevõtt", ,,Hovanstsina". Kuid tema kuulsaim teos on instrumentaal klaveripalade tsükkel ,,Pildid näituselt", mille ta kirjutas 1874. aastal. Satiirilistest lauludest tasub ära märkida teose ,,Kirp", milles on välja toodud õukonna rumalust ja lipitsemist. Nikolai Rimski-Korsakov (1844-1908)
,,Ohvrilaev" traagiline armastuslugu, ohvrilaeva müüt Kreekast. Iseloomulikku: kroonik-ajaloohuvi; realist ja müstika, surm; tegelaste jahenenud suhted (perekonnaga); osa tegelasi on loobujad. Toona-Gottschalk 1. romaan ,,Puuingel"1964. Luule, proosa, kuuldemängud. ,,Lotukata"1968+joonistused (järg ,,Kolm valget tuvi"1992). ,,Sipelgas sinise kausi all"1974 ,,Kaleviküla viimne tütar"1988 Lepik Luule: I kogu ,,Nägu koduaknas"-kodupiltidest isamaaluuleni.Õrrituseks sokeerimist, protesti ilutsemise vastu, huumorit. Heaoluühiskonna kriitika, pagulaste mugavus- irooniline. Usulis-filosoofiline. Hoiatab eestlasi vigade ja tuleviku eest. Poliitiliselt terav. Vabadusvõitleja. RAHVUSLIK! Nagu Rundel, Rummo, A.H Tammsaare. Luule 3 alustala: eesti keel, rahvaluule, piibel Riimimängu, mõtteriimi, kordusi, võõrkeelseid fraase, puänte.
lindu, nagu teeb Baudelaire oma ,,Albatrossis". 1886 avaldasid sümbolistid oma esimese manifesti ,,La Figura", milles J. Moreasi andis voolule ka nimetuse. Manifestis tunnistasid sümbolistid ühelt poolt tegelikkust ja teiselt poolt ideaalide maailma. Oma esimeses manifestis puudusid neil ühtsed seisukohad. Sümbolistid loobusid tegelikkuse tõepärasest kujutamisest nad vastandusid realistidele ja naturalistidele, samuti olid nad romantilise luule ilutsemise vastu. Sümbolistid püüdlesid alateadvusliku, irratsionaalse poole, nägid sümbolismis kunstilise mõtlemise uut tasandit. Oma teostes loobusid nad konkreetsetest süzeedest. Nad pöörasid suurt tähelepanu sõnavarale, tõid kasutusele vabavärsi ja metafoorid. Luuleloomingut mõtestati sageli keelemaagilise ja müstilise toiminguna, kus kõlade ja tähenduste ,,täpse nihestatuse" tulemusena vabaneb sõna sisenduslik, kuid ka transtsendentne jõud
Kultuur 19.saj lõpp ja 20.saj algus oli eesti kultuuri erakordselt kiire arengu ja küpsemise aeg. Kui ärkamisaegne kultuuriloome kandis valdavalt asjaarmastajalikku pitserit, piirnedes sagely naivismiga, siis paari-kolme sajandivahetuse kümnendi jooksul saavutati professonaalne tase nii kujutavas kunstis, kirjanduses, teatris, muusikas kui ka arhitektuuris. Eestlased olid kultuurirahvas. 1909. a avas uksed Eesti Rahva Muuseum. Kirjanduses sai rahvusromantilise ilutsemise aeg läbi. Selle asemel tuli realistlik lähenemisviis, mis täitis iseseisvaid kunstilisi eesmärke. Seda võib pidada päriskirjanduse sünniks. Tähelepanu äratasid E.Vilde esimesed tõsised teosed, samuti A.Kitzbergi näidendid. 1905.a manifesteeris ennast noor ja andekas rühmitus "Noor-Eesti", mille tähtsamad tegelased olid G.Suits ja F.Tuglas. nooreeestlased püstitasid enda ja kogu ühiskonna ette ülesande saada eurooplasteks, jades sealjuures eestlasteks.
Nende kohta on kasutatud ka mõistet 'hiline impressionism'' mis pole Kangilaski meelest hea termin. ALBERT BESNARD. Akadeemilise taustaga, impressionistide mõjudega HENRI MATISSE 1869-1954 Ruumilisus tekib uuesti varjude abil, rohkem ruumi loomist kui Matisse'i sõjaeelses kunstis veidi tsentraalperspektiivi. Hiljem muutub taas ekstreemsemaks (30ndatel) , loobub varjudest ja läheneb nooruspõlve stiilile. Pilt ei ole nähtu jäädvustamine, vaid uus reaalsus. Säilib üldine rahu ja ilutsemise püüe pilt peab mõjuma pehme tugitoolina, inimene peab tundma rahu ja õnne. PABLO PICASSO 1881-1973 20ndate aastate alguses läheneb taas realismile modelleerib varjudega, selgelt erinev kubismist. 20ndate keskpaigast eemaldub uuesti realismist kunsti ilmuvad deformeeritud kehade moonutused, mida sürrealistid imetlesid (kuid Picassot sürrealismi teooriad ei huvitanud). 30ndatel lisandub sotsiaalne reageerimine Hispaania sõjale Guernica. Härg kui
annaabi.ee 
