ettevõttes Forelia Oy elujõulisust tõestanud metsataimede ,,kassettides" kasvatamise tehnoloogia. Selle tulemusena saavad nad klientidele pakkuda meie metsadesse ja ka põldude metsastamiseks sobivaid potitaimi: kuuski, mände, kaski ja leppi. Neid on lihtne istutada, edu kasvamaminekul tagab juuri ümbritsev toitaineid sisaldav turbapall ja istutusperiood pikeneb kogu suvele. Eesti Metsataim AS pakub ka tavalisi - paljasjuurelisi metsataimi, väikeses sortimendis ilupuid ja põõsaid, metsaseemneid ja mitmeid nendega seonduvaid teenuseid. 2004. aasta kevadel oli nende kasutada umbes 5000 m2 kilealust pinda ja 22000 m2 täpset kastmist ning väetamist võimaldavat kastmisväljakute pinda. Metsaseemnete töötlemiseks kuuluvad neile üks vabariigi kahest käbikuivatist, Soome päritolu seemnete puhastusmasin ja kaks kaasaegset seemnete säilituskambrit kogumahuga 104 m3. AS Eesti Metsataim asub Pärnumaal, Kilingi-Nõmme vahetus läheduses Marana külas.
a Rousseau. Hoone-lähipark-taustpark: Ideed Hiina-Jaapani looduslikest kompositsiooniliselt regulaarsemast aedadest. Algne romantism areneb vabakujuliseks koos tehisvaremete, loomuliku looduse ilu mõistmiseks. veesildade, grottidega. Inglise aiakunst levis Ameerikasse, Ilupuid Ameerikast. Väike intensiivne koduaed. sealt tagasi mandri-Euroopasse juba selginenult. Hilisem kombinatsioon regulaarsete parkidega. 18. sajandil eraldus aiakunst arhitektuurist. Maadeavastused. Uued taimed introdutseeritud. Aianduslik tõusiklikkus.
Aednik valmistab igale taimesordile ja -liigile ette sobiva külvi-, istutus- ja kasvupinna. Selleks valib ta sobivad kasvutingimused ja arvestab, milline pinnas on taimedele kõige parem ja kas taim armastab päikselist või varjulist kohta. Aednik hangib vajaminevad seemned, väetised ja muu varustuse. Ta paljundab taimi, toodab istikuid, seemneid ja sibulaid, kastab, hooldab muru, pügab hekke, poogib vilja- ja ilupuid, väetab, teeb umbrohu- ja kahjuritõrjet. Aedniku tööülesannete hulka võivad kuuluda kasvatatud toodangu säilitamine ja selle müügiks ettevalmistamine. Töökeskkond Aedniku töö võib toimuda nii välistingimustes kui ka kasvuhoones. Õues töötades tuleb arvestada erinevate ilmastikutingimustega ning mõnikord tuleb töötada ka külmades ja niisketes oludes. Suurem osa tööst tuleb teha kevadest sügiseni, taimede kasvuajal. Talvel on
Täisvalguses okkatipud üles kaardunud Käbid piklikmunajad, 4...6 cm pikad, suvel mustjaspurpursed, läbimõõt avanenult 2...3 cm, valminult purpurse varjundiga või pruunid. Seemnesoomused nahkjad, laikumera peensaagja servaga. Käbid avanevad raskesti. Seemned pruunid kuni punakaspruunid. H<30 (40) m. Areaal on väga väike. Kasvab endeemse mägipuuna Balkani poolsaarel Tsernogooria, Bosnia ja Serbia piirialadel. Kesk- ja Põhja-Euroopas (k.a. Eestis) üks tunnustatumaid ilupuid, peamiselt oma kitsa, sihvaka, teravatipulise võra tõttu. Parkides-aedades väikeste gruppide või üksikpuudena. Picea pungens Engelm. torkav kuusk Võrsed paljad, helepruunid, läikivad, vanemad tumepruunid ja nõrgaltläikivad. Pungad suured. Okkad neljakandilised, 2...3 cm pikad, nõeljad, jäigad, valguse käes kinnituvad radiaalselt, varjus on ettepoole suunatud. Okka igal tahul on rohkesti õhulõheridu. Okaste
nägusaima ilme, puhastades need talvisest saastast (Oras, Sarapuu, Rink: 1960). Möödunud aastal tehti Jõgeva heakorrastamise ja haljastamise alal riiklike summade arvel tõhusat tööd (Ibid). Jõgeval kui parkidevaeses linnas tuleb aga haljastamisele erilist rõhku panna, kuna iga haljastatud maa ala, iga puu ja põõsas on väärtuslikuks lisandiks linna üldpildile (Ibid). Jõgeval on praegu üle kahesaja individuaalehitaja, kuid nende arv, kes eesaedadesse ilupuid ja põõsaid istutab, küünib vaevalt mõnekümneni (Ibid). Kui vaadata nüüd Jõgevat, ei ütleks küll, et linn parkidevaene oleks. Jõgeva on hoopis parkide poolest rikas. Need on puhtad ja sinna on asetatud ka uued istepingid, kus on hea jalga puhata. Nüüd on Ärikeskuse ja Kaubahalli vahelisse parki tehtud purskkaev, mida on suvel kena vaadata. Linnaelanike sümpaatia on võitnud Betti Alveri park. 98
Täisvalguses okkatipud üles kaardunud Käbid piklikmunajad, 4...6 cm pikad, suvel mustjaspurpursed, läbimõõt avanenult 2...3 cm, valminult purpurse varjundiga või pruunid. Seemnesoomused nahkjad, laikumera peensaagja servaga. Käbid avanevad raskesti. Seemned pruunid kuni punakaspruunid. H<30 (40) m. Areaal on väga väike. Kasvab endeemse mägipuuna Balkani poolsaarel Tsernogooria, Bosnia ja Serbia piirialadel. Kesk- ja Põhja-Euroopas (k.a. Eestis) üks tunnustatumaid ilupuid, peamiselt oma kitsa, sihvaka, teravatipulise võra tõttu. Parkides-aedades väikeste gruppide või üksikpuudena. Picea jezonsis (Sieb. & Zucc.) Carrière ajaani kuusk Võrsed paljad, läikivad, hele-kollakaspruunid (hele-hallikaspruunid). Okkad lamedad (õhukesed), kuni 0,2 cm laiad, 1...2 cm pikad, kaarjad, tömpja tipuga, alt sinakasvalged. Pealmised okkad ettepoole suunatud. Käbid 3...8 cm pikad, silinderjad, noorelt purpurjad, valminult pruunid,
Okka igal tahul on rohkesti õhulõheridu. · Võrsed paljad, helepruunid, läikivad, vanemad tumepruunid ja nõrgalt läikivad. · Pungad suured · Käbid on 5...10 cm pikad, läbimõõt 3...4 cm, helepruunid, elastsete õhukeste laineliste ja saagjaservaliste seemnesoomustega. Picea omorika - Kasvab endeemse mägipuuna Balkani poolsaarel Tsernogooria, Bosnia ja Serbia piirialadel. Kesk- ja Põhja-Euroopas (k.a. Eestis) üks tunnustatumaid ilupuid, peamiselt oma kitsa, sihvaka, teravatipulise võra tõttu. Parkides-aedades väikeste gruppide või üksikpuudena. Kõrgus alla 30 m. · Okkad lamedad, paksud (nõrgalt 4-tahulised), 1...2 cm pikad, pealt tumerohelised, alt sinakasvalged. Noortel puudel nõelteravad ja kitsad, vanematel puudel tömpjad ja laiad. Täisvalguses okkatipud üles kaardunud · Võrsed karvased noortel puudel (valguse käes peaaegu paljad), tumepruunid. · Käbid piklikmunajad, 4..
kaitsta neid võõraid aedu ja kodusid, mida ta oma reisidel oli rüüstanud. 1712 kuulutati Peterburg Venemaa pealinnaks. 1714 hakkas Peeter I rajama suveresidentsi Peterhofis. Lossi ees oli otse merest algav kanal, millesse võis laevaga sisse sõita, sinna ehitati üks maailma toredamaid purskkaevude ja kaskaadide süsteeme. Planeerimiskavasse kuulusid terrassid ja kaks teineteisega ristuvat kolme kiire süsteemi. Skulptuure osteti kokku ja veeti kohale laevatäite viisi, lisaks ilupuid Hollandist. AIAD-PARGID JA NENDE KUJUNDAJAD HILISRENESSANSIS JA BAROKIS (loend on mittetäielik) pargid pargiarhitektid Inglismaa Hatfield House Montacute'i lossi aed, Somersetshire "Hortus Pembrochianus", Wiltshire (1615) Salomon de Caus (1576-1626) St. James'i park, London
annaabi.ee 
