jälgida, kuidas ühest aiast on aed saanud ja kuidas ühe üürikese Eestimaa suve jooksul taimed arenevad. Meie silme all on paari-kolme kuu jooksul mustast maalapist lopsakas aed saanud. Iga valminud teose juures eksponeeritakse informatsiooni iluaia loojate, loomise ja toetajate kohta. Lisaks valmib igal aastal festivali tegevusi ja toetajaid tutvustav spetsiaalne buklett. Festivali logoks on dominiiklaste kloostris eksponeeritud ca 500 aasta vanusel raidkivil olev lohe, kelle suust kasvab välja viinapuuväät. Kloostreid peetakse esimesteks ilu- ja ravimtaimede kasvatajateks Euroopas.
külge ja jõuab sel moel teiste taimede õiteni. Lehed on taimedel toidu valmistamiseks. See tähendab, et taimede lehtedes tehakse veest ja mullast saadud toitainetest suhkrut. Seejuures kasutatakse päikeseenergiat. Kuid taimed ei saa olla oma toodetud suhkru ainsad tarbijad, sest nende ümber on arvukalt mitmesuguseid loomi, kellest osa peavad elus püsimiseks taimi sööma. Nii ei ole ka koldnõgese lehtedest kasu ainult sellele taimele endale, vaid peale inimese iluaia kõlbavad need ka loomade kõhtu. Kokkuvõttes pole koldrohust inimesele just kuigi palju abi, aga ühtteist siiski.
) Konstantin Päts - EV esimene president. Arnold Rüütel - EV president. Indrek Pertelson - sportlane, olümpiamängude pronks judos. Arvo Pärt - maailmakuulus helilooja. http://orthodox.weebly.com/tuntud-otildeigeusklikud.html 3.1Aleksander Nevski katedraal Novgorodi vürst Aleksander Nevskile pühendatud õigeusu kirik ehitati ajal, mil Eesti kuulus Vene tsaaririigi koosseisu. 1900. aastal valminud Nevski kuppelkiriku ehitamine Toompea lossi endise iluaia kohale tekitas juba selle ehitusaastatel oma ebasobiva asukoha tõttu üldsuse hulgas pahameelt. Leiti, et kuldkuplid ei sobi Tallinna kui vana hansalinna arhitektuuriga, liiatigi riigikogu hoone vastas. Kiriku lammutamisplaanidest siiski loobuti. Tänapäeval on kirik heas korras ja meelitab igal aastal Toompeale palju turiste. Kiriku tornides asub Tallinna võimsaim kirikukellade ansambel. See koosneb 11 kellast, mille seas on ka Tallinna suurim,
Kiviktaimla tänapäevases mõistes on selline kividest ja erinevatest taimedest kombineeritud istutusala, kus püütakse kõige otstarbekamalt esile tuua nii taimede kui kivide ilu. Kiviktaimla (alpiinium) on iluaia osa, kus korrapäraselt või vabalt paigutatud looduslike kivide vahel kasvatatakse peamiselt mägiste või kiviste alade taimi. Kiviktaimlate taimestamisel lähtutakse taimerühmade kõrvutamisel eelkõige nende dekoratiivsetest
Varred nii püstised kui lamavad, paljad kui ka karvased. Õitseb mais ja juunis. Õied sinakad või lillakad, lõhnatud. Viljad (kuprad) valmivad alates juulist. Paljuneb seemnetega. Eelistab toitainete vaeseid kasvukohti, aga lubjapelglik. Sageli esineb soostunud ja liivasel pinnasel. Harilik maikelluke (Convallaria majalis) Sugukond: liilialised (Liliaceae) Mitmeaastane suvehaljas 1237cm Levinud iluaia taim. Aretatud ernivaid kõrgune rohttaim. vorme. 23 rohurohelist püstist lihtlehte. Kõik taimeosad on mürgised. Õitseb maisjuunis. Ühekülgestes Kasutakse meditsiinis ja parfümeerias. kobarates õied on valged ja kellukjad. Sinised marjad valmivad septembrisoktoobris. Paljuneb risoomi ja seemnetega. Kasvab kõikjal. Randaster (Aster tripolium) Sugukond: korvõielised (Asteráceae) Ühe või kaheaastane ühekojaline 15 Ilutaimena sobib soolasele
mustikas (Vaccinium × atlanticum). Kõrvuti poolkõrge mustikaga on ka ahtalehine mustikas Eesti oludes kohanenud ning tema kasvatamine edeneb eriti hästi mahajäetud freesturbaaladel. Kännasmustika puhul tuleb nii koduaeda kui ka tootmisistandikku valida sellised sordid, mis on hea külmakindlusega ning varase saagivalmimise ajaga (Raamets, H., Eestis aretati oma mustikasort, Aialeht 02.09.2011). Eraldi teema on kultuurmustika sortide kasvatamine rododendronitega koos turbapeenras iluaia osana. Mustikas on dekoratiivne nii kevadel õitsemise ajal kui suvel rohelise lehestiku pärast ja eriti muidugi suve lõpus ilusate marjade ajal. Mustika taimed võivad rodopeenras korralikus pinnases ja rikkalikku valguse korral kanda nii palju marju, et põõsast ennast pole marjade tagant nähagi (Rodoaed koduleht, http://www.rodoaed.ee/mustikas-ja- kultuurmustikas-kasvatamine-ja-kasutamine/ (22.05.2013)).
2011 Kosmos (Cosmos) -harilik kosmos (C .bipinnatus sün. Cosmea tenuifolia) Kosmos eelistab kasvamiseks ja heaks õitsemiseks toiteaineterikast mulda ja päikeselist paika. Kui aegajalt näpistada ära õitsemise lõpetanud õisikud, õitseb taim rikkalikumalt. Paigutatakse enamasti iluaia tagumisse osasse, kuna võib kasvada üle 90 cm, kuid võib kasutada ka eripeenral lõikelillena, potilillena. Kompositsioonis enamasti kontrasttaimena. Joonis 13. Harilik kosmos (http://guipurdoll.files.wordpress.com/2010/10/cosmos- bipinnatus.jpg) Käokuld (Helichrysum) -lamav käokuld (H. petiolare) Vähenõudlik - kasvab hästi nii päikese käes kui varjus, samuti kannatab ta lühiajalist
Lauk (Allium) Pärit Euroopast ja Põhja-Ameerikast, küllalt palju Hiinas, taim püstise kasvuga, moodustab tihedaid kogumeid, maa-aluste risoomide või sibulatega, kõrgus 30-200 cm Kasvukoht päike kuni poolvari Pinnas viljakas, vett läbilaskev Olenevalt sordist õitsevad kevadest sügiseni, õis kerakujuline sarikõisik, värvusega valgest lillani, lehed lihtlehed rööproodsed Paljundamine sibulatega ja seemnetega Istutada ja kasutada köögiviljana, iluaia ühendamiseks köögiviljaaiaga, kuldlauku võib istutada gruppidena Sorte kuldlauk ,,Allium Moly", taevasinine lauk ,,Allium caeruleum-"Azureaum`" https://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.aiamaail m.ee/855-1593-large/lauk- gladiator.jpg&imgrefurl=http://www.aiamaailm.ee/85-
Ülejõel. Täpne aadress on Jannseni 37. Lydia Koidula muuseum avati 21. juulil 1945 kunagise Pärnu Ülejõe koolimajas. Juba 1924. aastal tähistas marmortahvel tekstiga: ,,Siin elan J. W. Jannsen aastatel 1850-1863 ja siis kasvas ka tema tütar Lydia. Kirjandusteadlase Karl Mihkla pool aastat pingsat tööd viis väljapanekuni, tutvustas ärkamisaja suur luuletajat, Lydia Koidulat selle miljöö taustal, kus ta elas, töötas ja võitles. Memoriaalmuuseumi ümber alustati ka iluaia rajamist. See Lydia Koidula muuseum paiknes alguses vaid kahes Jansenite kodu toas. Hiljem, 1951 aastal laienes see muuseum veel kahe ruumi võrra. Juba 1959. aastal avas uue ekspositsiooni. 1966. aastal asendati see juba veel uuemaga. 1974 aastal sai Lydia Koidula memoriaalmuuseum oma valdusesse kogu kunagise koolihoone. Selline tegevuskäik tähendas täiesti uusi võimalusi. Üks olulisemaid võimalusi oli Jannseni koolitoa sisustamine. Nendel
Ülejõel. Täpne aadress on Jannseni 37. Lydia Koidula muuseum avati 21. juulil 1945 kunagise Pärnu Ülejõe koolimajas. Juba 1924. aastal tähistas marmortahvel tekstiga: ,,Siin elan J. W. Jannsen aastatel 1850-1863 ja siis kasvas ka tema tütar Lydia. Kirjandusteadlase Karl Mihkla pool aastat pingsat tööd viis väljapanekuni, tutvustas ärkamisaja suur luuletajat, Lydia Koidulat selle miljöö taustal, kus ta elas, töötas ja võitles. Memoriaalmuuseumi ümber alustati ka iluaia rajamist. See Lydia Koidula muuseum paiknes alguses vaid kahes Jansenite kodu toas. Hiljem, 1951 aastal laienes see muuseum veel kahe ruumi võrra. Juba 1959. aastal avas uue ekspositsiooni. 1966. aastal asendati see juba veel uuemaga. 1974 aastal sai Lydia Koidula memoriaalmuuseum oma valdusesse kogu kunagise koolihoone. Selline tegevuskäik tähendas täiesti uusi võimalusi. Üks olulisemaid võimalusi oli Jannseni koolitoa sisustamine. Nendel
44 edasi Rootsi. Temast saab viljakas kirjanik. Kurblik eraelu, kaaslast ei leidnud. Üksindus ja üksildus. Suhtleb paguluses olevate eestlastega, aga sureb ikka üksi. Looming Esimene triloogia Tallinna triloogia 30ndate lõpus. Toob eesti proosasse uue teema eestlane linnas. Mis juhtub eestlasega siis, kui ta satub linna. ,,Tuli ja Raud", ,,õige mehe koda", ,,Rohtaed" kõige autobiograafilisem. Rohtaed ehk iluaed. Millal on inimesel õige aeg hakata oma iluaia eest hoolitsemiseks, alguses meil ikka tarbeaia tegemine (töö, pere loomine). Millal tuleb aeg tegelemaks asjadega, mis endale rahuldust pakuvad. Enese täiustamise probleem. Diloogia kirjutatud paguluses. ,,Kõik, mis kunagi oli" tüüpiline paguluskirjanduse esindaja. Annab tagasivaate viimastele hetkedele eesti vabariigis, suvine meenutus kõigest, mis Eestisse maha jäi. Unistustest, aga ette teada, et need kõik hukule määratud. Sõda tõmbab kõigele joone peale
Taanis ajavahemikul 1720-1760. Koostanud: 88Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a VENEMAA REGULAARNE PARGIKUNST PEETER I AJAL Venemaa siseneb aiakunsti ajalukku palju hiljem kui ükski teine käsitletud riikidest ning on võimatu rääkida ühestki individuaalsest aiakunsti viljelusest enne Peeter I valitsemisaega 18. saj esimesel kolmandikul. Pargi või iluaia valmistamine oli tollal küllaltki kallis ja seda said teha ainult üksikud, sageli Lääne-Euroopas väljaõppinud aiaarhitektid. Nii pidi isegi Peeter I pakkuma 5000 kuldrubla aastapalgaks aiaarhitektile A. Le Blondile, et viimane loobuks Louis XIV õuearhitekti kohast ja asuks tööle Venemaal Moskva imperaatorite suveresidentside kohta on informatsioon väga kasin. Kuni 17. saj lõpuni ei leia muud kui puitehitisi, mis olid väga sõltuvad tuleohust. Nende ümber oli aedasid (Peeter I
annaabi.ee 
