Kolmandaks piirkonnaks on Veeriku tänava ja Nisu tänava vaheline ala. Antud piirkond koosneb neljast ridaelamust, mis omakorda koosnevad viiest boksist. Hooned on ehitatud 80ndate alguses ning vastastikku vaadeldes tundub, nagu oleks need viilkatustega. Lähemal uurimisel selgub aga, et hooned on ehitatud üksteisele peegelpildis ja pool katusest kuulub vastas olevale ridaelamule. Ridaelamute aiad on väga kenalt korrastatud, tundub, et tegemist on lausa iluaedadega. Ohtralt kasvatatakse erinevaid dekoratiivtaimi. Veeriku-poolne tänavapool on väga korraliku asfaltkatte all ning kogu tee ulatuses on mõlemal pool kõnniteed. Nisu tänava poolel on teekatte seisund halvem ning vajaks veidi hooldamist, puudub ka kõnnitee. Veeriku ja Nisu tänavate vahelisel alal on ka kaks ainsat antud piirkonnas paiknevat ettevõtet. Üheks neist on Bronholm OÜ ehk ilusalong Oliivia, see ettevõte asub Nisu ja Ravila tänava ristumiskohas
Vallutatigi Pärsia ja Bütsantsilt võeti ära Süüria ja Egiptus. Nende maadeelanikud polnud rahul Bütsantsi keisri võimuga ja alistusid araablastele suurema vastupanuga. 6. Iseloomusta Damaskuse ja Badgadi kalifaati. Araablaste riigi pealinnaks sai nüüd Damaskus. ( Damaskuse kalifaat). Kuna varem oli kaliifide eluviis olnud lihtne ja rahvapärane, siis nüüd hakati sinna rajama kohalike suurnike eeskujul uhkeid losse purskkaevude ja iluaedadega ning veetsid elu rikkuses ja toreduses. Alistatud rahvastesse suhtuti leebelt. Kohalikke seadusi tavaliselt ei muudetud ja islamit ei surutud vägisi peale. Egiptuses ja süürias jäid alles ristiusu kirikud ja kloostrid. Alistatud rahvastelt nõuti aga makse. Islamiusulised olid aga maksudest vabastatud. Seetõttu hakkasid rahvad peagi islami usku siirduma.
Pea kõikidesse mõisatesse rajati viina köögid, talupoja kohustustele lisandus viina vedu tellijatele ja turule. Viina põletuse jääkide (praaga) toel nuumati härgi müügiks Peterburi lihunikele. Sõnniku hulga suurenemine omakorda tõstis saagikust. Säilis ka vilja ja põllumajandussaaduste müük LääneEuroopasse. Mõisnike lihtne eluviis muutus 18. saj. hakati palkidest mõisahoonete asemel rajama barokk stiilis häärbereid koos parkide ja iluaedadega. Ka talupoegade elu oli kuni 18. saj. keskpaigani küllaltgi hea. Toitu oli palju. Inimesed olid terved jne. Rahva arvu kasv ja looma taudid 18. saj teisel poolel muutsid olukorra jälle halvemaks. Vohnja mõisa mölder Jaan kaebas Katerina II le mõisnike peale. Selfituse pidi andma rüütelkond. 1739 Rooseni deklaratsioon, mis andis ülevaate siinsete mõisnike suhtumisest talupoegadesse ja nende õigustest talurahva üle.
mida nimetatakse Balti maariigiks või Balti erikorraks - baltisakslaste ülemvõim teostus küll eestlaste ja lätlaste arvel, kuid teisalt pakkus Venemaast erinev kord kaitset venestamise eest ja aitas säilitada kohalikku omapära 18.saj muutus mõisnike seni üsna lihtsakoeline eluviis uhkemaks - barokkstiil, hiljem juba klassitsistlik stiil - mõisahäärberid parkide ja iluaedadega, kalevi asemel riietuti siidi ja sametisse, vankri asemel sõideti tõllaga 1783. a laiendas Katariina II Eesti- ja Liivimaale Venemaa uue asehalduskorra, uued seadused piirasid järsult aadlike ja linnaeliidi privileege 19.saj pärisorjuse kaotamine ja sellega kaasnevad seadused - aadelkonna võim vähenes Kas eestlasi sattus aadlike/valitsejate hulka? sattus küll, kuid alguses oli erandlik ning oli võimalik vaid oma rahvuse kaotamise hinnaga
Linnad Vene ajal · Rootsi aja lõpus toimus kaubanduse allakäik: Hansaaeg sai läbi, Uusaja maailmas Mõisnike seni üsna lihtsakoeline eluviis muutus. 18. sajandil kerkisid Eestisse uhkes barokses ja kujunesid kaubandusteed ümber põhjuseks suurem sõltuvus riigist, range tsunftikord. hiljem klassitsistlikus stiilis mõisahäärberid parkide ja iluaedadega. Ka talurahva majanduslik olukord Eesti alad lülitati ülevenemaalisse turgu, tänu millele loodi tihedaid kaubandussidemeid oli päris hea, kuna pärast Põhjasõda leidus külluses põllu, karja ja heinamaad. Rahvaarvu ning arenes tööstus (manufaktuurid, Räpinas paberivabrik, mis töötab siiani). kasvades läks aga olukord keerulisemaks
12. sajandil Vana-Vene riik jagunes iseseisvateks vürstiriikideks ja Venemaal algas feodaalse killustatuse ajajärk. Araabia kalifaat Damaskuse kalifaat. Varsti pärast Süüria ja Egiptuse vallutamist sai araablaste riigi pealinnaks Süürias asuv Damaskus. Damaskuse kaliifide juhitud araabia riiki nimetatakse Damaskuse kalifaadiks. Kui seni oli kaliifide eluviis olnud üsna lihtne ja rahvapärane, siis Damaskusses hakkasid nad kohalike suurnike eeskujul rajama uhkeid losse purskkaevude ja iluaedadega ning veetsid elu rikkuses ja toreduses. Alistatud rahvastesse suhtusid araablased üsna leebelt. Kohalikke seadusi tavaliselt ei muudetud. Ka islamit ei surutud vägisi peale. Egiptuses ja Süürias jäid alles ristiusu kirikud ja kloostrid. Alistatud rahvastelt nõuti aga makse. Islamiusulised seevastu olid maksudest vabastatud. Seetõttu hakkasid alistatudrahvad õige pea vabatahtlikult islami usku siirduma. Bagdadi kalifaat Araabia ülikute vahel toimusid pidevad sisevõitlused
4. Eraaiad, mis olid alati ühendatud elamutega ja kus puuvilja ja köögivilja kasvatamise kõrval oli võimalus ka puhata. Kreeka elamuarhitektuurile oli iseloomulik peristüüllahendus, kuhu peristüülõuedesse on aja jooksul hakatud rajama istutusi - ilmselt on siin tegemist Oriendi aedade mõjuga, mis toodi kaasa sõjaretkedelt. Kreeklased olid idamaadega kaubavahetuses, tutvusid sealsete iluaedadega ja võtsid sealt üht- teist üle. Nii tekkis Kreekaski pühade puude austamine, hakati kaunistama templite ümbrust ja istutama pühi hiiemetsi. Egiptuse eeskujul võeti pidudel kasutusele lilled ja vanikud. Vana- Kreeka aiad, õigemini aedade aseained, kujunesid peamiselt linnades. Armastati väga lilli ja ilutaimi, mida kasvatati pottides ja kastides katustel. Selliseid katuseaedu nimetati Aphrodite armastatu Adonise (nooruse-, taimekasvatus- ja viljakusjumal) auks adooniseaedadeks. Adonis
annaabi.ee 
