3.Kasuliku võimsuse vea sain valemiga N=UI+IU 4.Kasutegur µ= 5.Kasuteguri viga 6.Vooluallika sisetakistus 7.Ahela välistakistus R= 8.Suhe avaldub ka kujul . Viimase seose abil on võimalik sise- ja välistakistuse arvutuse õigsuse kontroll. Antud juhul andis kontroll loodetud tulemuse: mõlema valemi kasutamisel sain sama tulemuse. Katsest järeldub, et kasulik võimsus on maksimaalne, kui sise- ja välistakistused on võrdsed. Viimast on ilmutatult näha ka teisel graafikul. Samuti oli ootuspärane, et kasuteguri lähenemisel maksimaalsele, kasulik võimsus hakkas vähenema. Kuna avatud ahelal on suurim kasutegur, ei saa tal samal ajal olla kasulikku võimsust, kuna voolu ei teki. Seega kinnitasid katse tulemused olemasolevat teooriat. Tõenäoliselt oleks sisetakistuse vähendamisel kasutegur ja kasulik võimsus ootuspäraselt kasvanud. Lisa: Mõõdetud ja arvutatud tulemuste seoseid kujutatavad graafikud:
mgu(P(X, f(X)), P(f(Y), U)) = {X/f(Y), U/f(f(Y))} mgu(L(g(X,X)), L(g(f(a), f(a)))) = {X/f(a)} mgu(R(a,b), R(a,b)) = {} Reegel: Disjunktsioonides, millele rakendatakse üldistatud RR reeglit, tuleb eelnevalt asendada samanimelised muutujad. 7.1. Listid Esitavad järjestatud elementide korteeže List unifitseerub • ühe muutujaga List = [a, d, f, [s, f, [],d]] • Listi erinevaid osi adresseerivate muutujatega, kui on mitte-tühi list [Head|Tail] Head (listi pea) - listi ilmutatult viidatavad esimesed elemendid Tail (listi saba) – ülejäänud listi elemendid | - eraldussümbol. 1. Termi konverteerimine listiks ja vastupidi ”= ..”. Tulemuseks list, mille peaks on predikaadi nimi ja sabaks predikaadi argumendid. Sorteerimispredikaadi defineerimine: - Ordering := < , kui aritmeetiline järjestamine - Ordering := aless , kui alfabeetiline järjestamine, kus 7.2 Semantilised võrgud
y ¿.. dx dy n−1=ψ ( p )∗φ ' ( φ ( p ) ) dp∨ᶴ ->
'
x =φ ( ψ ( p )) → dx=φ ( φ ( p ) ) dp
n−1 φ' ( φ ( p ) ) dp+C 1
y =¿ ᶴ 3.Võrrand olgu kujul F(x, y k , y k+1 , .., y n )=0, 1≤k
Avaldise arvutamisel: · Kui ühe operandi tüüp on double, siis teine teisendatakse ka double-tüüpi · vastasel juhul, kui ühe operandi tüüp on float, siis teine teisendatakse ka float-tüüpi · vastasel juhul, kui ühe operandi tüüp on long, siis teine teisendatakse ka long-tüüpi · vastasel juhul teisendatakse mõlemad int-tüüpi 1.0/2 1/2 Laienemise järjekord: · byte, short, int, long, float, double · laiemaks automaatselt · kitsamaks tuleb ilmutatult näidata double f = 4; double d = 6.4; int i = (int) d; // d ise ei muutu, i on 6 Sõne · Ei ole Javas algtüüp, hiljem käsitleme põhjalikumalt String s1 = "On"; String s2 = "september"; String s3 = s1 + " " + s2; 2. Loeng Avaldised Loogilised avaldised Java Python Selgitus ! Not Loogiline eitus (unaarne)
2. Pinumälupõhine (1960-1970-ndad) ► 0 aadressi, mõlemad operandid on esitatud ilmutamatult 3. Mälu-mälupõhine (1970-1980-ndad) ► 2 aadressi või 3 aadressi (tänapäeval ei leia praktilist kasutamist). 4. Register-mälupõhine (alates 1970-st) ► 2 aadressi; üks operandidest on esitatud ilmutamatult. 5. Register-registripõhine (alates 1960-st) ► 3 aadressi; operandid on (laade- salvestusarhitektuur) esitatud ainukesena mõlemad ilmutatult. 7. Protsessorites kasutatavate käskude vormingud, formaadid käsukoodi valik. Käsustikku kuuluvate käskude puhul eristatakse: 1. Käsu vormingut 2. Käsu formaati Püsiva vorminugu ja formaadiga käsud Käsukood – Aadress 1 – 2 – 3 Muutuva vormingu ja formaadiga käsud Käsukood – Aadress 1 Käsukood – Aadress 1 – Tunnus – Operand Käsukood – Aadress 1 – Aadress 2 Käsuformaat võib olla:
loetakse sealt ning saadetakse väljundisse. Kuna aga mällu kirjutamine ja sealt lugemine on küllaltki aeglased, on selline ruutimine ka kokkuvõttes aeglane. Siinil toimuva ruutimise korral saab siini peal korraga liikuda ainult üks datagramm - seega siini kiirus määrab ära ruuteri kiiruse Maatriksiga ruutimine on kõige efektiivsem, sel puhul saab paralleelselt mitut datagrammi liigutada. Lähtemarsruutimine (Source Routing) on olukord, kus kaadri sisse kirjutatakse ilmutatult marsruut mida mööda ta peab liikuma. Ruuteri sisend: Füüsiline edastuskanal -> kanalikihi protokoll -> puhvrid Ruuteri väljund: -> väljuvad puhvrid -> kanalikiht -> füüsiline edastuskanal Sild vs ruuter: Sild võtab kaadri vastu kaadri tasemel, ruuter tegutseb IP aadressidega. Sildadel on filtreerimistabelid, nad on võimelised õppima, marsruuteritel on ruutimistabelid. 36. Ipv4 ja Ipv6 + IP-l on kaks peamist ülesannet pakkuda ühendusevaba võimaluste piires parimat
ning saadetakse väljundisse. Kuna aga mällu kirjutamine ja sealt lugemine on küllaltki aeglased, on selline ruutimine ka kokkuvõttes aeglane. Siinil toimuva ruutimise korral saab siini peal korraga liikuda ainult üks datagramm - seega siini kiirus määrab ära ruuteri kiiruse Maatriksiga ruutimine on kõige efektiivsem, sel puhul saab paralleelselt mitut datagrammi liigutada. Lähtemarsruutimine (Source Routing) on olukord, kus kaadri sisse kirjutatakse ilmutatult marsruut mida mööda ta peab liikuma. Ruuteri sisend: Füüsiline edastuskanal -> kanalikihi protokoll -> puhvrid Ruuteri väljund: -> väljuvad puhvrid -> kanalikiht -> füüsiline edastuskanal Sild vs ruuter: Sild võtab kaadri vastu kaadri tasemel, ruuter tegutseb IP aadressidega. Sildadel on filtreerimistabelid, nad on võimelised õppima, marsruuteritel on ruutimistabelid. 25. IPv4 ja IPv6
Järeldamine analoogia põhjal on enamasti suunatud üksikult üksikule ning arutluse aluseks on arutlusobjektide sarnasus. Nt kuidas isa, nõnda poeg, kuidas ema nõnda tütar. Induktiivselt kehtivat arutlust saab defineerida nii laialt, et analoogia põhjal kehtiv arutlus osutub induktiivselt kehtiva arutluse erijuhtumiks ja seda vaadeldaksegi pikemalt induktiivse arutluse peatükis. Arutlusobjektide suurema hulga korral muutub analoogia põhjal kehtiv arutlus ilmutatult induktiivselt kehtivaks arutluseks. Sarnaselt deduktiivselt kehtiva arutluse puhul sõlmitud kokkuleppele võime ka analoogia põhjal kehtiva arutluse puhul kokku leppida, et analoogiaarutlus on arutlus, mida hinnatakse analoogse kehtivuse seisukohast, ja see on induktiivse kehtivuse erijuhtum. Pöördume tagasi deduktiivset kehtivust taotlevate arutluste juurde, millest osa on ka deduktiivselt kehtivad. Järeldamise protsessis seob miski kokku eeldused ja tuletise. Arutleja
Järeldamine analoogia põhjal on enamasti suunatud üksikult üksikule ning arutluse aluseks on arutlusobjektide sarnasus. Nt kuidas isa, nõnda poeg, kuidas ema nõnda tütar. Induktiivselt kehtivat arutlust saab defineerida nii laialt, et analoogia põhjal kehtiv arutlus osutub induktiivselt kehtiva arutluse erijuhtumiks ja seda vaadeldaksegi pikemalt induktiivse arutluse peatükis. Arutlusobjektide suurema hulga korral muutub analoogia põhjal kehtiv arutlus ilmutatult induktiivselt kehtivaks arutluseks. Sarnaselt deduktiivselt kehtiva arutluse puhul sõlmitud kokkuleppele võime ka analoogia põhjal kehtiva arutluse puhul kokku leppida, et analoogiaarutlus on arutlus, mida hinnatakse analoogse kehtivuse seisukohast, ja see on induktiivse kehtivuse erijuhtum. Pöördume tagasi deduktiivset kehtivust taotlevate arutluste juurde, millest osa on ka deduktiivselt kehtivad. Järeldamise protsessis seob miski kokku eeldused ja tuletise. Arutleja
mingi lõtk sees. Nad kas põhinevad vaieldavatel eeldustel, on vastuolus empiiriliste uurimistulemustega või sisemiselt vastuolulised, või on teooria mõnes küsimuses nii puudu, et miks-küsimusele jääbki vastus saamata. Eesmärk on panna kokku sisemiste vastuolude ja lünkadeta kirjeldus, miks suhtlus toimib üleüldse ja konkreetselt käsitletud valdkondades, ning saada järeldustena senisest oluliselt vaidlustus- kindlamaid ja ilmutatult põhjendatud praktilisi käitumisjuhiseid ja hindamiskriteeriume neis valdkondades. Kas see raamat on teie jaoks? Vaadake prooviks järgmisi väiteid. • Keel on selle üldistus, kuidas inimesed räägivad, mistõttu ei ole põhimõtteliselt võimalik kasutada keelt valesti. • Keelenditel ega tekstidel ei ole sellist parameetrit nagu tähendus; tähendus saab tekkida ainult pädeva lugeja teadvuses ja on seetõttu subjektiivne
annaabi.ee 
