Tallinn. Valgus, 1992. Internet Autor (kui on). Teksti pealkiri. Internetiaadress. Külastamise kuupäev. Nt: Suitsu, Maire. Puuvilja- kohupiimatort. http://www.toidutare.ee/retsept.php?id=6414 [10.01.16]. Viite kirjed järjestatakse rühmade sees tähestikuliselt. Neid ei nummerdata. Raamatute puhul leiab andmed viite kirje jaoks tiitellehelt ning tiitellehe pöördelt. Kui materjal on saadud ajalehest või ajakirjast, tuleb viite kirjesse lisada artikli ilmumiskoha andmed. Interneti materjalidele viitamisel esitatakse autori perekonnanimi, eesnimi, pealkiri, internetiaadress ja kasutamise kuupäev. Autori nime puudumisel märgitakse pealkiri, internetiaadress ja materjali kasutamise kuupäev. Lisad Lisamaterjalide eesmärk on illustreerida ja täiendada referaadis esitatut. Lisadesse paigutatakse näitlikud ja selgitavad materjalid. Näiteks tabelid, joonised, fotod, diagrammid jms. Lisad nummerdatakse ja pealkirjastatakse
Toimetajat ei esitata autorina. Kasutatud kirjanduse loetelus esinevad allikad originaalkeeles. Raamatute puhul esitatakse kasutatud kirjanduse loetelus järgmised andmed: autor (perekonnanimi koos initsiaalidega); pealkiri; köite või osa number; väljaande number (esimese trüki puhul ei märgita); ilmumiskoht (pole vajalik, kui raamat on korraga mitmes kohas välja antud); kirjastus; ilmumisaasta; soovitavalt lehekülgede arv. Pealkirjades lühendeid ei kasutata. Eesti keeles on lubatud ilmumiskoha lühendid Tallinna (Tln) ja Tartu (Trt) puhul. Kirjastuse nimes ei kasutata lühendeid ja jutumärke. Näiteks: Lõhmus, J. Uutesse maailmadesse. Aatom ja Universum. Füüsika 9. klassile. Tln, Koolibri, 1994, 144 lk. Artikli puhul esitatakse andmed kahes osas. Esimene osa sisaldab andmeid artikli kohta (autori nimi, initsiaalid, artikli pealkiri). Teise osa märkimine sõltub sellest, kas artikkel on avaldatud kogumikus või perioodilises väljaandes (ajakirjas, ajalehes)
Andmed kasutatud allikate kohta saadakse tiitellehelt, selle puudumisel kaanelt. Raamatu kohta märgitakse: järjekorranumber, autori(autorite) perekonnanimi ja initsiaalid, pealkiri, ilmumiskoht, kirjastus (ilma jutumärkideta), ilmumisaasta (lühendit “a” ega sõna aasta ei kirjutata), lehekülgede arv. Kui raamatul on mitu autorit, siis eristatakse nende nimed komaga ja alates teisest autorist on initsiaalid nime ees. Pealkirjades lühendeid kasutada ei tohi. Eesti keeles on lubatud ilmumiskoha lühendid Tallinna (Tln.) ja Tartu (Trt.) puhul. Näiteks: 1. Altpere, E. jt. Elektrimontööri käsiraamat. Tallinn, Valgus, 1988. 328 lk. Artikli kohta antakse andmed kahes osas. Esimene osa sisaldab andmeid artikli ja teine tema asukoha kohta. Need osad eraldatakse mõttekriipsuga. Artikli kohta märgitakse: järjekorranumber, autori (autorite) perekonnanimi ja initsiaalid, pealkiri (ilma jutumärkideta),
Pühapäev, Suvihari, Tulease ja Seitsmes öö, Gustav Suitsu Eesti kirjanduse lugu, August Mälgu Tee kaevule, Pedro Krusteni Kaugelviibija käekõrval, August Gailiti Kas mäletad mu arm, Liina Reimani Rambivalgus süttib, Jaan Lattiku Talupoja laul, Friedebert Tuglase Kogutud novellid. I ja palju teisi raamatuid. Jätkuvalt saadeti vähemalt kord kuus tuleriidale tol ajal ilmunud eesti kirjanduse paremik. Raamatuid hävitati nende sisu arvestamata üksnes ilmumiskoha järgi. Nii põletati koos Marie Underi, Kalju Lepiku ja Bernard Kangro luulekogudega ka Friedebert Tuglase Väike Illimar ja J. W. Goethe Fausti tõlge eesti keelde. Välisautorite loomingu hulgas, mis põletati, torkab silma M. Leblanci Õõnes nõel ja kommunistlikku ühiskonda analüüsiv M. Ailasi Novõi klass. Viimasest läks iga kuu tuleroaks kümneid eksemplare Edaspidi asendati autodafee osaliselt erihoiuga ja paljud kingitused jõudsid kohalegi. Näiteks 1959
Toimetajat ei esitata autorina. Kasutatud kirjanduse loetelus esinevad allikad originaalkeeles. Raamatute puhul esitatakse kasutatud kirjanduse loetelus järgmised andmed: autor (perekonnanimi koos initsiaalidega), pealkiri, köite või osa number, väljaande number (esimese trüki puhul ei märgita), ilmumiskoht (pole vajalik, kui raamat on korraga mitmes kohas välja antud), kirjastus, ilmumisaasta, soovitavalt lehekülgede arv. Pealkirjades lühendeid ei kasutata. Eesti keeles on lubatud ilmumiskoha lühendid Tallinna (Tln) ja Tartu (Trt) puhul. Kirjastuse nimes ei kasutata lühendeid ja jutumärke. Näiteks: Tööturg Eesti Vabariigis 1918-1940. Tln, TTÜ, 1994, 84 lk. Artikli puhul esitatakse andmed kahes osas. Esimene osa sisaldab andmeid artikli kohta (autori nimi, initsiaalid, artikli pealkiri). Teise osa märkimine sõltub sellest, kas artikkel on avaldatud kogumikus või perioodilises väljaandes (ajakirjas, ajalehes). Andmete esimene ja teine osa eraldatakse mõttekriipsuga.
Kui tekkiv suurim tühik on suurem kui kolm normtühikut, tuleb kasutada poolitamist (soovitatav on nn soft(pehme)-poolitamine: Ctrl+poolituskriips). Ladinakeelsed nimetused ja võõrkeelsed terminid tuleb panna kaldkirja. Terminite juurde tuleb tuua seletused. 8 Töö tiitlis ei tohi sõnu poolitada ja reas ei tohi viimaseks sõnaks olla sidesõna. Tiitellehel ei kasutata lausete või sõnade lõpus punkti ega ilmumiskoha ja aasta vahel koma. Sisukorra loetelus ei tooda ära töö osa Sisukord. Tekst jaotatakse osadeks (1.; 2.; 3.; ...), peatükkideks (1.1.; 1.2.; 1.3.; ...), alapeatükkideks (1.1.1.; 1.1.2.; 1.2.1.; 1.2.2.; ...) ja punktideks. Töö kõrgeim üksus (osa või peatükk) algab uue lehekülje algusest ning selle pealkiri on kirjutatud suurtähtedega. Järgnevate alajaotuste pealkirjad on vaid suure algustähega ja järgnevad vahetult eelnevale tekstile (lehekülje lõppu
Näide: Aavik, Johannes 1924. Keeleuuenduse äärmised võimalused. Tartu: Kirjastus Istandik. -> Aavik 1924 Näide 2: Eesti keele sõnaraamat ÕS 2006.( Neljas, täiendatud trükk). Toimetanud Tiiu Erelt. Koostanud Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. -> ÕS 2006 Kogumikuartikkel Kui artikkel on võetud ajalehest, ajakirjast või kogumikust, siis tuleb viitekirjesse lisada artikli ilmumiskoha andmed. Mõttekriips jagab viitekirja pooleks, Mõttekriipsu ette jääb alati teave artikli kohta ja mõttekriipsu järele info ajakirja või kogumiku kohta. Näide: Ehala, Martin, Margit Raik 2003. Eesti keel eesti koolis. - Eesti kirjakeele kasutusvaldkondade seisundi uuringud. Toimetanud Maire Raadik. Tallinn: TPÜ Kirjastus, lk 11-35. näide2: Eichfuss, Riho 2011. Inimeste teadlikkus nafta ja alternatiivsete kütuste kohta
poolest tihedamalt kokku. Semikooloni asemel võiks sel juhul olla ka punkt. Semikoolonit kasutatakse samuti selguse huvides, et jagada pikki loetelusid alarühmadesse. (2004: 373) Koolonit kasutatakse lause lõpus oleva sellise loetelu ees, mis selgitab ja täpsustab midagi varemöeldut. Lause ees asuv täpsustus eraldatakse komadega. Kooloniga osutatakse järgnevale osalausele, mis sisaldab põhjendust, järeldust, tulemust või seletust. Koolon kirjutatakse allikaloetelus teose ilmumiskoha ning väljaandja nime vahele. (2004: 374375) 1. Komaga eraldatakse üksteisest: a) liitlause osalaused b) samaväärsed, korduvad lauseliikmed 2. Muust lausest eraldatakse koma(dega) a) kiilud, sealhulgas üte ja hüüund b) osa lauseühendeid verbita lühend, määruslik nud- ja tud- lühend ning aluse ja öeldise vahel seisev mis tahes lauseühend 3. Oma põhisõnast eraldatakse komaga järellisand ja omadussõnaline järeltäiend. 4
1882 loob oma ajalehe. Selle toimetajaks saab Ado Grenztein. Lehe nimeks saab Olevik. Lehe asutamine oli paljuski üle noatera sündinud. Selle vastu olid nii baltisaksa kui vene ringkonnad olnud. Hurda leeril tuleb lehe saamiseks "tiiba ripsutada" siiski vene ringkondade suunas. Grenzteini näol on tegemist andeka ja tubli inimesega. Tegemist suhteliselt alalhoidliku lehega. Baltisaksa kriitika oli vene võimude poolt lehes lubatud, neid tümitati seal nii palju kui jaksati. Leht ei ole vaid ilmumiskoha, Tartu keskne. Ka Olevik saab üle-eestiliseks ajaleheks. Kaks suurt tellimispiirkonda Tartu ja Tartumaa ning esimest korda tõuseb lugejate arvukuselt teisele kohale Harjumaa. Põhjapoolsetes maakondades on sel lehel päris palju tellijaid, samuti Saare- ja Läänemaal, kus tavaliselt väga palju lugejaid ei olnud. 1882. aasta märtsi jääb ka üks üle-eestiline sündmus, mis ühiskonda alustaladeni vapustab 7.03.1882 (vkj) aastal sureb Kurgjal 40-aastaselt Jakobson. Tema
annaabi.ee 
