oluline on, et viidatav lehekülg oleks hõlpsasti leitav ja täheldatav. Seega eelistatagu ülitäpsele aadressile http://gallica.bnf.fr/scripts/ConsultationTout.exe?O=n070445 üldisemat, ent hoomatavamat aadressi: Voltaire. 1759. Candide, ou`l Optimisme.http://gallica.bnf.fr/ Viite koht on pärast lauselõpumärki. Kirjanduse loetelu esitatakse autori järgi tähestikulises järjekorras. Sama autori teosed reastatakse ilmumisaastate kronoloogiat arvestades. 6. Illustratsioonid, tabelid ja joonised Graafilised materjalid peavad olema informatiivse tähendusega. Juhul, kui infot on võimalik edastada sõnades selgemini ja mõistetavamalt, tuleb eelistada teksti. Vt ka E. Uuspõld "Üliõpilastööde vormistamise juhend" Trt 2004 Lisa: tiitellehe näidis TARTU VEERIKU KOOL TÄNAPÄEVA EESTI KEEL Uurimustöö Madis Murakas
1998). 2.7 Kasutatud allikate kirjete koostamine Kasutatud kirjanduse nimestik õpilase töö lõpus peab sisaldama kõiki allikaid, millele on töös viidatud ja vastupidi – igale loetelus leiduvale allikale peab töös leiduma viide. 11 Loetelus toodud allikaid ei nummerdata. Allikad reastatakse autorite perekonnanimede järgi tähestikulises järjekorras. Sama autori tööd esitatakse nende ilmumisaastate järjekorras. Kui autorit ei ole võimalik välja tuua (entsüklopeedial), lähtutakse teose pealkirjast. Esmalt loetletakse ladina, seejärel kreeka ja slaavi tähestiku materjalid. Intervjuud lisatakse arhiivimaterjalide lühendite järel. 2.7.1 Raamatu kirje Andmed võetakse tiitellehelt või selle pöördelt. Autori järgi (kuni 3 autorit): Autor(id). Aasta. Pealkiri: alapealkiri. Kordustrükiandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus.
olema tekstis viidatud (tsiteeritud või refereeritud) ning vastavad materjalid allikmaterjalide nimekirja lisatud. Nimekirja lisatakse kõik materjalid, millele õpilane tekstis viitab (või mida kasutab). Allikmaterjalide loetelu esitatakse nummerdatult tähestikulises järjekorras autorite perekonnanimede järgi, mitme autori puhul esitatakse nimed tiitellehel esinevas järjekorras. Kui ühelt autorilt on töös kasutatud mitut allikat, siis järjestatakse need allikmaterjalide nimekirjas ilmumisaastate järgi, alustades varasemast. Kui samal aastal on ilmunud ühelt autorilt mitu väljaannet, siis kasutatud allikmaterjalides järjestatakse need töös kasutamise järjekorras. Näide: Alas, R., 2002 Muudatuste juhtimine ja õppiv organisatsioon. Tallinn: Külim. Alas, R., 2002 Muudatuste juhtimine. Tallinn: Külim. 3.2.1. Raamatud Raamatud lisatakse allikmaterjalide nimekirja järgmisel põhimõttel: perekonnanimi (-nimed),
materjale. Loetelus peavad olema viidatud allikate andmed nii, et viitekirja andmete põhjal oleks võimalik allikat tuvastada. Kasutatud teosed loetletakse autorite perekonnanimede tähes- tikulises järjekorras. Autori nime puudumisel pealkirja esimese sõna järgi. Esmalt ladinatähesti- kuline (nii eesti- kui võõrkeelne) ja seejärel slaavitähestikuline kirjandus. Ühe autori mitu tööd reastatakse ilmumisaastate järgi alustades viimati ilmunust. Mitme autori puhul tuuakse ainult tiitellehele kantud nimed seal olevas järjekorras, nimed eraldatakse komaga. Rohkem kui kolme autori puhul tuuakse kolme autori andmed koos lühendiga jt (ja teised). Pealkiri kirjutatakse täielikus vastavuses allikale, lühendamata. Üldjuhul on kasutatud allikateks: kirjanduslikud allikad; artiklid erialastest ajakirjadest, ajalehtedest; õigusaktid;
Näide: Madis Milk. Autori intervjuu. Üleskirjutus. Tartu, 16. aprill 1997. 14 Kõik viitekirjed reastatakse kasutatud kirjanduse loetelus autorite perekonnanimede järgi tähestikulises järjekorras. Numbrilise viitamise korral tuleb viitekirjed nummerdada, nime/aasta viitamise korral pole seda vaja teha. Sama autori tööd esitatakse nende ilmumisaastate järjekorras. Kui autorit ei ole võimalik välja tuua (nt entsüklopeedial), lähtutakse teose pealkirjast. Esmalt loetletakse ladina- ning seejärel kreeka- ja slaavi- tähestikulised materjalid. Intervjuud lisatakse arhiivimaterjalide lühendite järel. Viitamine Viidata tuleb allikatele, mida autor tegelikult on kasutanud. Viide peab olema täpne ja selge. Kõik teistele autoritele kuuluvad seisukohad ja andmed tuleb töös esitada kas täpselt
Kirillitsas olevad allikad võib esitada translitereerituna ladina tähestikku, kusjuures kirje lõpus on märge töö keele kohta (nt vene keeles või in Russian) ja sel juhul nad paiknevad üldises järjekorras (Ü. Roosmaa, 2002 http://www.eau.ee/26350). 16.1. Raamatud Kui raamatul on mitu autorit, siis eristatakse nende nimed komaga. Pealkirjades lühendeid ei kasutata. Kui ühelt autorilt on viidatud mitu allikat, siis järjestatakse need viidete nimekirjas ilmumisaastate järgi, alustades varasemast (Lepikult, Tamm 2003, lk.23). · raamatute puhul, millel on autor (-id), alustatakse kirjeldamist autori nime(de)ga: Autor perekonnanimi, eesnimi (initsiaalid). Pealkiri: pealkirja täiendandmed. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus, ilmumisaasta, lehekülgede arv. Võõrkeelse pealkirja järel võib tuua sulgudes selle tõlke. Kordustrükkide puhul märgitakse trüki number araabia numbritega, koos lühendatud iseloomustusega. Kui
Kirillitsas olevad allikad võib esitada translitereerituna ladina tähestikku, kusjuures kirje lõpus on märge töö keele kohta (nt vene keeles või in Russian) ja sel juhul nad paiknevad üldises järjekorras (Ü. Roosmaa, 2002 http://www.eau.ee/26350). 16.1. Raamatud Kui raamatul on mitu autorit, siis eristatakse nende nimed komaga. Pealkirjades lühendeid ei kasutata. Kui ühelt autorilt on viidatud mitu allikat, siis järjestatakse need viidete nimekirjas ilmumisaastate järgi, alustades varasemast (Lepikult, Tamm 2003, lk.23). · raamatute puhul, millel on autor (-id), alustatakse kirjeldamist autori nime(de)ga: 13 Autor perekonnanimi, eesnimi (initsiaalid). Pealkiri: pealkirja täiendandmed. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus, ilmumisaasta, lehekülgede arv. Võõrkeelse pealkirja järel võib tuua sulgudes selle tõlke. Kordustrükkide puhul
mõistlik panna töö lisasse. 7.5. Kasutatud kirjanduse loetelu vormistamine Kasutatud kirjanduse loetelu uurimistöö lõpus (vt lk 34) hõlmab endas kõiki töös viidatud allikaid. Materjali, mille autor küll läbi töötas, kuid mida uurimistöö tekstis ei ole tsiteeritud ega refereeritud, kirjanduse loetellu ei lisata. Kasutatud kirjandus esitatakse loetelus autorite perekonnanimede tähestikulises järjekorras. Sama autori teosed järjestatakse ilmumisaastate järjekorras. Allikad, millel autorit ei ole, järjestatakse kasutatud kirjanduse loetlus pealkirja esimese sõna järgi. 24 Raamatuid viidatakse järgmiselt: Autori(te) perekonnanimi ja eesnime initsiaal(id) (Ilmumisaasta). Pealkiri. Ilmumiskoht: Kirjastus. Autorita raamatul alustatakse raamatu pealkirjast ja kui on toimetaja, siis lisatakse tema nimi pärast teose pealkirja. Aarma, A., Kalle, E. (2005). Teadustöö alused
annaabi.ee 
