ühtluskooli süsteem. Vallandati paljud õpetajad ja kõrgkoolide õppejõud ja tembeldati rahvavaenalasteks. Esialgu kehtis Eesti NSV-s 7-klassiline ja hiljem 8-klassiline kooliharidus. 1970. aastatel mindi üle kohustuslikule keskharidusele. See kahandas oluliselt keskhariduse väärtust, ning oli moraalselt laostav nii õpilastele kui ka õpetajatele. Usu levikut püüti ka takistada pandi kirikule üür , kaotati Tartu Ülikoolis usuteaduskond, asendati kiriklikud tavad ilmalikega , kuid siiski ei suudetud kirikut täielikult oma kontrollile allutada. autor : Karin Sisask 9c.
usklikele ja kodudustele kõikvõimalikke takistusi. Kiriku hooned riigistati ja nende kasutamise eest tuli kogudustel üüri maksta. Ametliku usuvastase propaganda eesmärk oli kujundada inimestes vaenulikku või siis vähemalt ükskõikset suhtumist kirikusse ja religiooni. Selle saavutamiseks elavdati ateistlikku selgitustööd ning püüti juurutada kiriklike tavade asemel ilmalikke tavasid: kiriklikud surnuaiapühad asendati ilmalikega, leeri asemel korraldati noorte suvepäevi. Nõukogude oludes väheneski kiriku traditsiooniline morralne ja tasakaalustav roll eestlaste igapäevaelus. Kuid sellegipoolest jäi kirik organisatsiooniks, mida valitsev reziim ei suutnud täielikult oma kontrollile allutada. Kirik täitis ühiskonnas omamoodi vaimse vastupanu rolli. Kultuurielu pidurdas range tsensuur ja keeld olla välismaaga kontaktis. Sotsialistliku kultuuri juurutamisest ei olnud ühiskonnas kasu
Millistele iseärasustele osutaksite? Eestlased oli omausulised. (Baltikumi rahvad) ehk ei olnud ristiusku vastu võtnud . Oli katoliiklaste ja õigeusklike vahel ning millalgil pidid langema. Ristiusk ja kirik II 1. Millest oli tingitud ja mida taotles Cluny kloostrireform? Mis olid selle tagajärjed? · See oli tingitud sellest, et benediktiini kloostid ei pidanud enam kinni Benetictuse reeglitest ja distsipliin langes ning vaimsed huvid hakkasid asenduma ilmalikega, Toimus kirikuametite müümine. Kloostrite ette tõusid ilmalikud isandad, kellel vaimulikud huvid puudusid. Cluny kloostri mungad nõudsid ranget kinnipidamist Benedictuse reeglitest, vaimulike abikeeldu ja seisid vastu kirikuametite müümisele. · Nad asutasid palju tütarkloostreid. Ja nende ideed levisid laialdaselt. Ka paavstid toetusid nende seisukohtadele. Usuline tõsidus süvenes ja sellele lisandus ristisõdadest põhjustatud vaimustus
Tallinnas toimus I dzässifestival NSV Liidus, levis rock-ja beatmuusika. Arenesid kino, raadio, televisioon, endiselt toimusid üldlaulupeod. Rahvuslikku identiteeti aitas alal hoida emakeelne õpetus haridussüsteemi kõikides lülides, sh. kõrgkoolis. Kirik säilis vormiline usuvabadus, kuid usklikele tehti igapäevaelus mitmesuguseid takistusi. Ateistliku propagandaga püüti kiriku mõju välja juurida. Leeriskäimine asendati suvepäevadega, kiriklikud pühad ilmalikega.1970.aastate lõpul ilmnevad kriisinähtused ühiskonna kõigis eluvaldkondades. Kultuur, haridus, rahvuspoliitika on ohustatud uuest venestuspoliitikast. Olukorra suudavad päästa M.Gorbatsovi võimuletulek ja sellele järgnev ühiskonna demokratiseerimine. Vastupanu reziimile. 1960.aastate lõpu ja 1970.aastate esimesel poolel illegaalsed demokraatlikud liikumised. Eesmärk informeerida maailma avalikkust olukorrast okupeeritud Eestis.
1077 sundis keiser Heinrich IV Canossas tunnistama paavsti ülimuslikkust ja paluma kirikuvandest vabastamist · Paavsti üle ei saa keegi kohut mõista, ainult tema võib kohtuotsuseid muuta · Paavst võib tagandada keisreid, vürstid peavad suudlema paavsti jalgu · Paavst võib vabastada alamad ustavusvandest · Rooma kirik ei ole iialgi eksinud ega eksi kunagi · 25.1 · Kloostrites hakkas distsipliin langema ja vaimsed huvid asenduma ilmalikega · Cluny kloostrireform taotles ranget kinnipidamist Benedictuse reeglitest, vaimulike abielukeeldu ja kirikuametite müümise lõpetamist · Cluny mungad asutasid palju tütarkloostreid ja nende ideed levisid kogu Lääne-Euroopas · Paavstid toetusid ilmaliku võimu alt vabanemisel Cluny munkade seisukohtadele · 25.2 XI sajand tsistertslased · Tsistertslased nõudsid füüsilist tööd, rajasid kloostrid asustamata paikadesse kus harisid ise maad ja
,,Elagu eesti lauljad". 5. Laulupeo kontserdikava Kolmandaks laulupeoks ilmus trükist koorilaulude kogu ,,Eesti tänu-laulu-pidu laulud. Keiserliku Majestedi Aleksandri II 25-aastase valitsuse juubeli-püha mälestuseks välja annud pidu toimkond". Teos oli eelmiste laulupidude nootide kõrval hoopis väiksema mahuga (40 lk) ja sisaldas 19 laulu. Paistab silma vaimulike laulude vähesus- ainult kolm- ja need on paigutatud läbisegi ilmalikega, nagu neid ka peol ette kanti. Raamatu eessõnale on alla kirjutanud H.Rosenthal, kes oli ilmselt kogu koostajaks. Ta oli 8 laulu võtnud II laulupeo noodist, ühe I laulupeo kavast, riigihümn oli kõikjal kättesaadav ja veelgi mõni eesti laul oli varemgi trükis ilmunud. Domineeris saksa muusika- 8 koorilaulu, Soomet esindas 2 laulu, vene muusikasse kuulus ainult riigihümn ja eesti algupärandeid on toodud 8 (neist 3 rahvaviisi)
tootmisele b spetsialiseeriti valdavalt sisseveetava jõusööda ja teravilja baasil liha ning piima tootmisele c spetsialiseeriti valdavalt sisseveetava jõusööda ja kodumaise teravilja baasil liha ning piima tootmisele 100 Postkommunismi uurijad nimetavad ühiskonna ümberkujundamist a transaktsiooniks b transitsiooniks c transformatsiooniks 101 Mõtlemise sekulariseerimist (mõtlemise religioossete vormide asendamist ilmalikega), tööstusühiskonna kujunemist ja selle ühiskonna demokratiseerimist nimetatakse a premoderniseerimiseks b postmoderniseerimiseks c moderniseerimiseks 102 Enamik ühiskonnateadlasti peab NSV Liitu a premodernseks b modernseks c antimodernseks 103 Kiire inflatsioon ja rahareformi ebasoodus vahetuskurss a vähendas oluliselt ettevõtete käibevahendeid b muutis oluliselt ettevõtete käibevahendite struktuuri
tootmisele b spetsialiseeriti valdavalt sisseveetava jõusööda ja teravilja baasil liha ning piima tootmisele c spetsialiseeriti valdavalt sisseveetava jõusööda ja kodumaise teravilja baasil liha ning piima tootmisele 100 Postkommunismi uurijad nimetavad ühiskonna ümberkujundamist a transaktsiooniks b transitsiooniks c transformatsiooniks 101 Mõtlemise sekulariseerimist (mõtlemise religioossete vormide asendamist ilmalikega), tööstusühiskonna kujunemist ja selle ühiskonna demokratiseerimist nimetatakse a premoderniseerimiseks b postmoderniseerimiseks c moderniseerimiseks 102 Enamik ühiskonnateadlasti peab NSV Liitu a premodernseks b modernseks c antimodernseks 103 Kiire inflatsioon ja rahareformi ebasoodus vahetuskurss a vähendas oluliselt ettevõtete käibevahendeid b muutis oluliselt ettevõtete käibevahendite struktuuri
*ENSV ajal säilis usuvabadus, aga usklikele ja kogudustele tehti takistusi: riigistati kiriku valdused ja varad, kõrge üür jm. *Kaotati Tartu Ülikooli usuteaduskond, mispärast kirikuõpetajate väljaõpe koondus Tallinnasse Konsistooriumi juures asuvasse Usuteaduse Instituuti. Kiriku mõju püüti tasandada ateistliku propagandaga ja mitmete ilmalike tavade juurutamisega. *Kiriku leeriskäimise vältimiseks hakati korraldama noorte suvepäevi, kiriklikud surnuaiapühad asendati ilmalikega. *Vaatamata repressioonidele ja propagandale jäi kirik ENSVs ainsaks avalikuks organisatsiooniks, mida ei suudetud allutada valitsevale reziimile. *Sõjajärgsetel aastatel likvideeriti lõplikult iseseisvusaegne haridussüsteem. *Kasutusele võeti ühtluskooli süsteem, õppetöös hakati lähtuma NSV pedagoogika põhimõtetest, revideeriti õppeprogramme, ideoloogilise surve alla langesid humanitaarained ja nende õpetajad, süvendama hakati NSVL ajalugu. *Õpetajaskonda tabas nn
annaabi.ee 
