Mati oli ülimalt huvitatud nii psühholoogiast kui ka psühhiaatriast, eriti psühhoanalüütilise suunaga psühhiaatriast. Mulle tundub et Unt ei ole põhimõtteline eksistentsialist, võõrandumus on sageli tingitud avalikust sfäärist, n-ö süsteemist, mis kandub üle inimsuhetesse. Teos „Võlg“ oli nõukogude ajal esimesi eesti kirjandusteoseid, mis põhjustas tõsiseid skandaale ja tohutuid vaidlusi noorte käitumise üle. Erinevalt mitmest teisest kirjanikust ei tähendanud ilmakorra vahetus Undi jaoks sugugi mitte loomingu kriisi, pigem vastupidi. Siis joonistus eriti selgelt välja fenomen, kuidas Unt oli tegelikult ka nõukogude keskkonnas kirjutanud nn normaalset teksti, mis sobib ja toimib ka vabas ühiskonnas. Mati Undi radikaalne vaim ei raugenud kunagi, seisis lõpuni teistsuguse teatri eest ja keeldus tegemast “korralikku” vana teatrit, nagu seda Eestis on ikka tehtud. Undi ühiskondlik roll on ennekõike see, mida ta kunstnikuna tegi
samadele alustele. Mõnes riigis, nt Venemaal, valgustuse põhitunnuseid pole, Skandinaavias kujunesid need väga nõrgal kujul, kultuurilised põhipunktid võetakse üle. Valgustus puudub ka USA-s, kuigi 19. sajandil tulid välja mõned meilegi tuntud autorid. ¤ Valgustus ehk ideede liikumine Euroopas 18.- 19.sajandil. Ideid ja vaateid oli palju, valgustus tähistab suurt muutust maailma ajaloos. Valgustus ei ole kunsti- ega kirjandusvool, vaid seotud ilmakorra muutusega, samas ka suure kultuurimurrangu periood. ¤ Valgustussajandil loksus paika see, milline on tänapäevane maailm, hilisemaid radikaalseid muutusi pole toimunud. ¤ 18. sajandi loomine algas juba varem, nt 16. ja 17. sajandil oli märgata muutusi: - massid liikusid linnadesse (sisemigratsioon) - hakati tootma masinaid - inimeste kui tööliste funktsioon muutus tarbetuks, otsiti muud tööd - kündjad läksid tootmisvabrikutesse
de muutlik ja ebatäiuslik koopia. Ideede olemust võis tabada üksnes mõistuse abil. Platon kujundas ka tervikliku õpetuse riigist. Riiki pidid valitsema filosoofid, sest ainult nemad teavad, mis on õige. Täiusliku riigi eesmärk on kasvatada vooruslikke kodanikke. Platoni õpilane Aristoteles oli vanaaja mitmekülgseim ja erakordselt laia silmaringiga õpetlane. Tema tööd käsitlesid loodusteadusi, füüsikat, loogikat, kirjandust, muusikat, ajalugu, riigikorraldust, moraali ja maa- ilmakorra üldisi põhimõtteid. Ta võttis kokku oma eelkäijate teadmised, süstematiseeris neid ning kujundas nende alusel oma põhjendatud ja sageli originaalsed seisukohad. Väga olulised olid Aristotelese saavutused loogika vallas oma eelkäijate töid kasutades lõi ta tervikliku õpetuse selle kohta, kuidas teha korrektseid ja vältida vigaseid järeldusi. Aristotelese õpetus avaldas järeltulevatele põlvedele erakordselt suurt mõju.
Ei ole usku inimlike asjade paranemisse. Eriti skeptiline on Swift inimotsustuse suhtes. Need on väga sõltuvad. See on üks neid teosed, kus näidatakse, kritiseeritakse, vaadeldakse Swifti kaasaegse elu paljusid aspekte. S on autor, kell teoses on palju konkreetseid. Kui teda tahetakse tõsiselt lugeda,siis oleks vaja kommenteeritud originaalteksti. Üldjoontes võib öelda, et S naerab välja õukonnaintriige. Kritiseerib ka neid. Vaatab oma kaasaajaolusid distantsilt. -see on kehtiva ilmakorra kriitikaks. Õukonnaintriigid, rahvusvaheline diplomaatia- naerdakse välja.. ;religioossed jõukatsumised.Reis lilliputtide ja hiilglaste maale- neid on vaadeldud justkui pikksilma kahest otsast. Ühest otsast vaadates lähevad asjad suureks ja teisest otsast vaadates lähevad väga pisikeseks. Kõik need õukonnaasjad on naljakad, kui nendega tegelevad väikesed inimesed nagu sipelgad. Edasireisides osutub Gulliver ise lilliputiks. Olles ise tsiviliseeritud
Inimest ei saa suurel määral kasvatada vastuolus tema loomusega. Rousseau nõuab, et looduse vastu ei tohi kasutada vägivalda. Kasvataja peab kasvatatavale sisendama kaastunnet, inimlikkust. Ta räägib veel, et ei tohi rikkuda inimese loomulikku usku kiriku dogmadega. See oli selle aja autoritele ka väga omane, et võideldi kiriku vastu. Rousseau kunstiline looming: 1. „Uus Heloise“: a. Paikneb romaani ja traktaadi vahepeal. Juttu on eelnenud ilmakorra ja uute mõtete konfliktist. See teos kkõneleb Rousseau’st kui sentimentalistist. Ta keskendub inimese psüühikale. „Uus Heloise“ on ka kiriromaan. Keskkond on antud edasi läbi tegelaste pilgu. Tegelaste kirjad on esitatud vastastikku (nagu „Clarissas“). Kirjade autorid ütlevad välja oma arvamusi tollase aja kohta. Rousseau räägib selles romaanis erinevatest temperamentidest:
Thüringeni hümnid - Hölderini varasema perioodi luule, Schilleri mõju siin olemas, Schilleri värsside järgi ehitas ka oma värsse üles. Hölderlin on algusest peale tema ise, originaalne luuletaja.Thüringeni hümnid on Pr revolutsioonist kantud. Need on hümnid e oodid täiusele, protesteeritakse vägivalla vastu, despotismi vastu - võitlus türanniaga (antiiki tagasi minev teema, kuigi antiikajal ei olnud türannid alati halvad riigijuhid), feodaalse ilmakorra vastu, jagab nende inimeste vabadusekontseptsiooni, kes seda avaralt vaatavad - vabadus on abstraktne, vabadus suure tähega, seda ei defineerita. Objektiivse maailma seaduste, eriti sisemiste seaduste järgi elamine - viitab romantikute tajumisele loomulikust eetikast. Romantikud nägid sisemist eetikat kaasasündinud nähtusena. Ainuke võim inimese üle on looduse seadused. Inimese tragöödia selles, et ta läheb vastuollu loodusseadustega - loodusseadused on samasugune abstraktsioon
Õiguse all tuleb mõista õigluse hoovuseid. Õiglus – vagaduse ja jumalakartlikkuse kvaliteet; usk Jumalasse, Jumala austamine ja palumine, eelkõige aga kirikule tema väärika koha omistamine. Tuleb esile tendents rakendada poliitilist korda rahu teenistusse. Seega Civitas Terrenale omistab ainult korra funktsiooni. Alates Augustinusest oluline pööre õiguse mõiste sisustamises – suunab kiriku ja riigi ühinemisele., kuid hiljem viib nende lahutamisele. 5. ÕIGUS KUI JUMALIKU ILMAKORRA OSA Keskaegse õigusfilosoofia kujunemiskäigus moodustub skolastikute koolkond(mõistuse esiletõstmine tahte ees, rõhutatakse Jumala tahet – see on õiguse ja seaduse ürgne põhi), Aquino Thomas (1225-1274) – „Summa Theologica“ Skolastikud lähtuvad põhimõttest, et teadusele moodustavad aluse kristlikes dogmades leiduvad tõed. AT tõstab esile loodusõiguse tähtsust . Inimlik õigus on sisse lülitatud jumalikku õigusse - loodusõigusse. Otsustava