Seal hakkab see kõrguse kasvades jahtuma kuni kondenseerumiseni. Selle tagajärjel moodustuvad pilved. On olemas väike veeringe ja suur veeringe. 11. Ilmakaardid. JUTUSTA 10 lausega. Kaart, millele on kantud mingis piirkonnas teatud ajal tehtud ilmavaatluste või -prognoosi tulemused. Selleks kasutatakse numbreid ja tingmärke. Numbrid ja tingmärgid on rahvusvaheliselt kokku lepitud. Ilmakaarti nimetatakse veel meteoroloogiliseks ja sünoptiliseks kaardiks. Ilmakaardil kujutatakse kindla päeva või kellaaja ilma. Ilmakaartide põhjal tehakse ilmaennustusi. Kuna ilmaolud muutuvad, on vaja ka kaarte uuendada pidevalt. Tavalistel ilmkaartidel esitatakse üks või kaks ilmanäitajat korraga. Vanasti tehti ilmakaarte käsitsi, tänapäeval arvutitega. Esimene Tänapäevase ilmakaardi koostaja oli F.Galton. 12. Ilma prognoosimine. JUTUSTA 10 lausega. Esimesed katsed ilma ennustada ulatuvad tuhandete aastate taha. Teaduslikud
Põhjapoolkera polaarne jugavool on tugevaim kui: õhk polaarfrondist põhja pool on palju külmem kui õhk polaarfrondist lõuna pool Troopikasisene konvergentsivöönd on piirkond, kus: Ferrelli rakk kohub Hadley rakuga Keskmised temperatuurid Euroopas oleksid palju madalamad ilma: Põhja- Atlandi hoovuseta Tugeva El Nino puhul: troopilises Vaikses Ookeanis leiab aset oluline soojenemine 10: Avatud lainetsükloni korral asetseb aluspinna ilmakaardil soe sektor: eespool arenevat külma fronti. Vastavalt lainetsükloni elutsükli mudelile on tormisüsteem kõige intensiivsem: süsteemi okludeerumise alguses Teine nimetus kiire ja plahvatava tsüklogeneesi kohta on: pomm Kui aluspinna madalrõhualale voolab rohkem õhku, kui ülal õhu divergentsi tõttu ära voolab, siis aluspinna rõhk madala keskme lähedal: kasvab
Ilm on selge, tuulevaikne ja kuiv. 18. Miks kaasnevad tõusva õhuvooluga sademed, laskuva õhuvooluga aga mitte? Mõlema õhuvooluga kaasnevad sademed, kuid sooja frondi sajuala on ees ja külma frondi korral on see taga. 19. Milline ilm valitseb Eestis kui tsükloni kese a. jääb meist lõunasse - peamiselt on kõrge temperatuur, b. asub meie kohal - pilvine ja sajab vihma, tuuline. c. jääb meist põhja poole - jahe õhuvool 20. Iseloomusta ilma (tuul, sademed) vastavalt ilmakaardil kujutatule. joonis 21. Mille poolest erinevad troopilised tsüklonid parasvöötme tsüklonitest? Troopilised tsüklonid on parasvöötme tsüklonitest 2-3 korda väiksemad, nende õhurõhk keskmes on madalam ja õhurõhu gradient on suur. 22. Mis on kasvuhooneefekt? Kuidas on inimene seda mõjutanud? Nähtus atmosfääris, kus lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kui pikalaineline soojuskiirgus väljumine on takistatud; see neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb
Sademed, sest tõustes õhk jahtub ja veeaur kondenseerub, tekivad pilved ja sademed. Laskuva õhuvooluga mitte, sest õhk soojeneb ja õhuniiskus väheneb. 19. Milline ilm valitseb Eestis kui tsükloni kese a. jääb meist lõunasse b. asub meie kohal c. jääb meist põhja poole. a. tsükloni kese jääb meist lõunasse b. tsükloni kese asub meie kohal c. tsükloni kese jääb meist põhja poole 20. Iseloomusta ilma (tuul, sademed) vastavalt ilmakaardil kujutatule. 21. Mille poolest erinevad troopilised tsüklonid parasvöötme tsüklonitest? Troopilised tsüklonid on läbimõõdult kaks kuni kolm korda väiksemad kui parasvöötme tsüklonid, kuid õhurõhk on troopilistes tsüklonites madalam kui parasvöötme tsüklonites. 22. Mis on kasvuhooneefekt? Kuidas on inimene seda mõjutanud? Kasvuhooneefekt on looduslik nähtus atmosfääris, kus lühilaine päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise
kondenseerub tekitades pilveid. Kui pilvedes on veeauru liiga palju tekivad sademed. 19. Milline ilm valitseb Eestis kui tsükloni kese a. jääb meist lõunasse maalrõhuala, pilvine ilm, sadu, idakaarte tuuled, fronte pole, temperatuur madal. b. asub meie kohal sademed, pilved, talvel soe, suvel jahedam c. jääb meist põhja poole alguses käib üle soe front seejärel külm front, sajune ilm 20. Iseloomusta ilma (tuul, sademed) vastavalt ilmakaardil kujutatule. 21. Mille poolest erinevad troopilised tsüklonid parasvöötme tsüklonitest? Parasvöötme tsüklonid kujunevad välja ookeani kohal, liiguvad läänest-itta, esinevad sügisel ja talvel. Troopilisd tsüklonid on väga ohtlikud. Nimetatakse ka taifuunideks või orkaanideks. Läbimõõt on kaks kuni kolm korda väiksem, õhurühk keskmes madalam võrreldes parasvöötme tsüklonitega. Tuul äärmiselt tugev, paduvihmad. Tekivad samuti ookeanide kohal. 22
Ülesande nr 17 tulemused Osa- Max Ülesande Keskmine Keskmine Keskmine Keskmine Max Null- üles- punktid keskmine sooritus sooritus sooritus sooritus tulemuse tulemuse anne sooritus eesti vene noor- neiud % % % % keeles % keeles % mehed % 56. 1 31.12 33.33 15.83 32.44 30.10 31.14 68.86 18. Euroopa ilmakaardil on tähistatud kohad A, B, C ja D. Tabelis on kirjeldatud ilma neist kahes kohas. Leidke koht, kus valitseb kirjeldusele vastav ilm ning märkige vastav täht tabelisse. Ilma kirjeldus Täht kaardil (osaülesanne 57) Tihe pilvisus, C
läänest itta või edelast kirdesse. Euroopa kohal tekib ja liigub aasta jooksul hulgaliselt tsükloneid ja antitsükloneid. Vastavalt sellele on terve Euroopa ilmastikule iseloomulik sagedane õhumasside vaheldumine ja seega ka järsud ilmamuutused. Tsüklonite seeria. Uus tsüklon tekib kõige sagedamini varem tekkinud tsükloni külmal frondil. Sellist uut, vana tsükloni perifeerias tekkinud tsüklonit nimetatakse ka osatsükloniks. Juhul kui osatsüklon areneb edasi, võib ilmakaardil nähasamal peafrondil kahte järjestikku liikuvat tsüklonit, kusjuures eesmine neist on arengult kõrgemas staadiumis. Teise tsükloni külamal frondil võib omakorda tekkida ja areneda uus tsüklon jne. Sellist üksteisega seotud ja järk-järgult arenevat tsüklonite rühmitust nimetataksegi tsüklonite seeriaks. 45) Öökülm põllumajanduslikus mõistes nimetatakse seda põllumajanduskultuuride kasvuperioodil temperatuuri langust õhus, maapinnal või taimestikus alla 0 C°
125 8. Topograafia Juba aastatuhandeid on maapinna ku- Seega tuleb maastikul liikudes arvesta- jutamine kaartidel olnud keeruline, da seda, et kaart võib olla vananenud. täpsust ja aega nõudev ülesanne. Es- Pealegi annab arenev tehnoloogia jär- makordselt kajastas Eesti alasid maa- jest suuremaid võimalusi kaardil palju ilmakaardil Ptolemaios 2. sajandil. infot kajastada ning kasutada kogutud Tänapäeval kasutatavad topograafili- teavet mitmes eluvaldkonnas. sed kaardid ja plaanid on riigi ja rah- Täpsete topokaartide tootmine on kal- va jaoks hädavajalikud alusmaterjalid lis ja aeganõudev, kaart ise on sageli detailplaneerimise ja ehitamise korral, õhukesele paberile trükitud, seepärast turismis, riigikaitses, katastroofide ta- tuleb kaarti hoolikalt hoida ja ilma-