3 Luuleraamatud Doris Kareva esimesed neli luulekogu olid "Päevapildid" (1978), "Ööpildid" (1980), "Puudutus" (1981) ja "Salateadvus" (1983). Kogud avaldati ajakirjas Noorus. Kareva olinoorte hulgas väga populaarne ja muutus omamoodi kultuspoetessiks. Tema luule on kirkalt isikupärane ja kannab endas sügavat sõnumit. Kareva astus illusioonideta maailma ja on algusest peale selgelt indiviidikeskne lüürik. Tema esimesed luuletused paistavad silma mängleva stiili ja iroonia poolest lähiümbruse vaatlemisel. Sama uurivalt ja arvustavalt vaatleb ta ennastki kõrvalt. T akirjutab küll lihtsates lausetes, kuid need väljendavad muret inimsuhete pinnapealsuse pärast. Hiljem kirjutab Kareva peamiselt iseenesest; mõnikord on luuletused nagu pihtimused, kus välismaailmastki räägitakse nii, nagu autor seda tunnetab
Tema teene on ka pagulas-PEN-klubi algatamine.Sai tuntuks kuuldemängudega,kokku umb.30-lasteraamatud,peamiselt muinasjutud, ajal.jutustused."Vaikija"-2-osaline ajal.romaan."Õekesed";"Ohvrilaev"- psühholoog romaan.Lõpetas 1 aastaga vaid Tln Kolledzi,kui teistel läks 4 aastat. Eksistentsialism-20.saj kirjandusvool,käsitleb inimese maailmas olemise e.eksistentsi põhiküsimusi.Esiplaanil on inimese väärtushinnangud,tundeelu,vastu- tus,suhe Jumalaga.Peetakse karmiks ja illusioonideta maailmaks,rõhutatakse üksildust:Sarte,Camus.Ristikivi-homoseks.Kirjutas lasteraamatuid.Võitis romaan "Tuli ja raud" 1.koha rom.võistlustel,seda nim. Tln triloogia I romaaniks-pere- konna romaan,räägib tööliselust.II TLn triloogia 1940-"Õige mehe koda";III trilo. "Rohtaed".Tallina triloogiad on realistlikud,kirjutatud 19.saj ja 20 saj. alguse pere- konnaromaanide vaimus-Sari Eesti lähiajaloost-Ristikivi kirj.Diloogia- 1946-"Kõik, mis kunagi oli".Sürrealistlik romaan-"Hingede öö"
Ei noorusaastate vaesus ega abikaasa vaimuhaigus suutnud lämmatada Sitsiilia saarelt pärit Pirandello armastust teatri vastu. Ei ole olemas tõde, ütleb Pirandello, sest tõde muutub koos inimese ja keskkonnaga; ei ole vastastikust mõistmist, sest sõnad vahendavad üksnes näivat, mitte olevat; ei ole tervet mõistust, sest see nõuab stabiilsust, mis inimesel olemuslikult puudub. Pirandello filosoofia mõjus sügavalt 1920. Ja 1930. aastate illusioonideta põlvkonnale ning pole siiani ennast ammendanud. Kuigi tema loomingu tipuks on ehk „Heinrich IV“, tuntakse tõlgetena rohkem näidendeid „Kuus tegelast autorit otsimas“ (1921), „Olen selline, nagu sa mind näha tahad“, „Igaüks omal viisil“ ja „Täna õhtul improviseeritakse“. Noorena tõlkis ta Goethe luulet itaalia keelse. Proosaloomingust on tuntud romaanid „Kadunud Mattía Pascal“ ja „Üks, ei ühtki, tuhat tükki“
jäid truuks. S.J. Lee Kui minuga räägib sõber, siis on huvitav kõik, mis ta ütleb. J. Renoir Seda, kes on su sõber, ei saa sa teada enne, kui vajud läbi jää. Eskimo vanasõna On olemas sõpru, kes tulevad tõusuga ja lähevad mõõnaga. F. Schiller Isa on aare, vend on tugi, kuid sõber on niihästi üks kui teine. Inglise vanasõna Kui pole armastust ega sõprust, on elult võetud kogu tema mõnu. Cicero Vanadus pole muud kui illusioonideta lapsepõlv. Tundmatu Inimesed ihkavad pikka elu, aga tunnevad hirmu vanaduse ees. Karta vanadust ja siiski ihata pikka elu - see on rumalate komme. V. L. Pandit Maailmas on kolme liiki sõpru: sõbrad, kes teid armastavad, sõbrad, kes teist sugugi ei hooli, ning sõbrad, kes teid vihkavad. S. R. N. Chamfort
konverentsil Sõktõvkaris (1998) ja mitmetel kirjandusfestivalidel Lätis ja Soomes. Bernard Kangro kirjandusauhinna laureaat (2001), Maalehe ,,Oskari" laureaat huumorilisas ,,Naeris" avaldatud tekstide eest (2003), Oskar Lutsu huumoripreemia (2007). Doris Kareva Sündis Tallinnas. Õppis inglise filoloogiat Tartu ülikoolis. Kareva esimesed luuletused avaldati 1974 ajakirjas "Noorus", debüütkogu "Päevapildid" ilmus 1978. Kareva astus illusioonideta maailma ja on algusest peale selgelt indiviidikeskne lüürik. Ta esikkogu värssides leidub tagasihoidlikku mänglevust, iroonilist lähiümbruse silmitsemist ning omaenese minalegi suunatud kõrvaltvaataja jahedalt uurivat ja arvustavat pilku. Läbi hetkeimpressioonide kumab hingevaeva inimlike kontaktide pinnapealsuse ja põgususe pärast. Kareva edasises arengus domineerib enesetunnetuslüürika, mis ajuti võib esineda
vastuolude ning ebavõrdsuse kujutamist. Mõned kirjandusteadlased on märkinud, et tegemist on n-ö väikse romaaniga, mis keskendub inimsuhete lrilisele portreteerimisele ilma sügavama sotsiaalse või psühholoogilise kunstilise üldistuse taotluseta. Uuemad tõlgendused viitavad romaani täpsele vormilisele läbikomponeeritusele ja piibliainelisele sümbolikeelele. Enamasti analsitakse "Kõrboja peremeest" järgmiste teemade vaatenurgast: 1) Peremehe teema. Katku Jüri on illusioonideta kangekaelne töömurdja, kes ei usu uuendustesse. Irratsionaalsest vimmast "võõraste" vastu keeldub ka väga soodsast tehingust, mis võimaldanuks ehk mujal paremini aslustada. Kõrboja Rein on unistaja, kellel ei jätku oma visioonide ellu viimiseks energiat ning kes pooleldi vastu tahtmist peremeheks saanuna loodab mingile välisele jõule. 2) Küla sotsiaalne portree. Küla ühtaegu ihkab ja kardab muutuda, energiapuhangud vahelduvad umbejooksmise tundega
*Targad õpivad lollidelt palju rohkem kui lollid tarkadelt. (Cato) *Ainsad, kes usu üle ei vaidle, on need, kel seda pole. (J. Edwards) *Inimene on ainuke loom, kes punastab. Või siis ainuke, kes peaks seda tegema. (M. Twain) *Kui inimene on loom, siis on ta halvem kui loom. (R. Tagore) *Kolm inimest võivad saladust hoida, kui üks neist on surnud. (B. Franklin) *Otsusta inimese üle pigem küsimuste kui vastuste järgi. (Voltaire) *Vanadus pole muud kui illusioonideta lapsepõlv. *Kuueteistaastasena oled sa väga tark. . . ja rohkem see ei kordu. (L. Szilard) *Õnn on hea tervis ja halb mälu. (I. Bergman) *Ära kunagi usalda inimest, kes räägib kõigist hästi. *Poissmehed tuleks rängalt rakkesse panna. Pole õiglane, et mõned mehed on õnnelikumad kui teised. (O. Wilde) *Taevas pole ühtegi huvitavat inimest. (F. Nietzsche) *Huvitav? Huvitav oleks teada, kui paljud siiamaani loevad. . . *Võimalus ei oota, et ta uksele koputaksid. Uks tuleb maha murda
4 E E-kuulekas, leebe, E+ end maksa panev, agressiivne, visa sõnakuulelik 5 F F- kaine, arukas F+ entusiastlik, mõtlematu 6 G G- Superego nõrkus G+ superego tugevus 7 H H- häbelik, kartlik H+ seiklushimuline, paksunahaline 8 I I- jämedakoeline, I+ tundeõrn, tundlik illusioonideta 9 L L- usaldav, olukorraga leppiv L+kahtlustav, kade 1 M M- maine, praktiline M+ hajameelne 0 11 N N- otsekohane N+ läbinägelik, kogenud 1 O O- häirimatu ja enesekindel O+ süüdlaslik, rahutu, murelik 2 1 Q1 Q- konseravitiivne Q+ radikaalne 3 1 Q2 Q2- grupist sõltuv Q2+ ennastusaldav, grupist sõltumatu 4
aasta sügisel Kopenhaageni ülikoolis- ,,Euroopa kirjanduse peavooludest XIX sajandil" (ilmus 6 köites, 1873-90). Nendega avad Brandes oma kaasmaalaste silmad suurtele kunstilistele edusammudele maailmas viimasel sajandil ja näitas ühtlasi, kui mahajäänud oli Taani enda mugavaks tardunud notsionaal-liberalism nii kirjanduses kui ka poliitikas. Brandese ja tema ringkonna kirjanduslikuks usutunnistuseks sai naturalism- tõelikkuse kujutamine, kohustus anda edasi asju, nagu nad olid, illusioonideta ja eelarvamusteta. Ühtlasi pidi kirjandus kajastama tähtsamaid kaasaegseid vaimu- ja ühiskonnaelu probleeme, neid vaidluse alla tooma, nende õiglase lahendamise eest võitlema. Ei võinud olla midagi halvemat kui kirjandus, millel polnud sidet tegeliku eluga, mis selle küsimustele kaasa ei elanud, neile ei vastanud. Brandes ise ei omanud fabuleerivat annet, ta püsis kriitika alal, kus ta on loonud päevakriitikas, aga ka arvukate suurte esseede näol
Inimese ihad ei saa kunagi rahuldatud. Kuidas allutada tahe? Tahteringist saab välja erakluse ja vaimse praktikaga või kunstiga, kuna kunst on huvitu tegelemine maailmaga (Kanti järgi). Esteetiline tunnetus ei ole otstarbepärane. Kunstidest on 34 muusika ülimuslik, kuna tegeleb kõige puhtamalt ideetasandiga, see on kõige vähem figuratiivne. Kunst võimaldab elule vaadata illusioonideta. Filosoofia ja kunst peab olema julmalt aus. 18 & 19 24). Tamm, Marek 1999. Pariisi kiri Vikerkaar 4/ 115-116 & Friedrich Nietzsche, Tõest ja valest moraalivälises mõttes. Akadeemia 11/2007. (KÜSMUS: Nietzsche elufilosoofia ja kunst. Dionüüsoslik ja apollonlik alge kunstis. Nietzsche ja Heidegger. Nietzsche ja postmodernism. Spekulatiivsete kunstiteooriate kriitika. Jean-Marie Schaeffer.) FRIEDRICH NIETZSCHE (1844-1900)
S.J. Lee Kui sõber palub, siis pole homset. Itaalia vanasõna Kui minuga räägib sõber, siis on huvitav kõik, mis ta ütleb. J. Renoir Seda, kes on su sõber, ei saa sa teada enne, kui vajud läbi jää. Eskimo vanasõna On olemas sõpru, kes tulevad tõusuga ja lähevad mõõnaga. F. Schiller Isa on aare, vend on tugi, kuid sõber on niihästi üks kui teine. Inglise vanasõna Kui pole armastust ega sõprust, on elult võetud kogu tema mõnu. Cicero Vanadus pole muud kui illusioonideta lapsepõlv. Tundmatu Sõbra hoidmiseks on vaja kolme asja: austada teda, kui ta viibib kohal, kiita teda, kui ta on ära, ning abistada teda, kui ta seda vajab. Itaalia vanasõna Inimesed ihkavad pikka elu, aga tunnevad hirmu vanaduse ees. Karta vanadust ja siiski ihata pikka elu - see on rumalate komme. V. L. Pandit Maailmas on kolme liiki sõpru: sõbrad, kes teid armastavad, sõbrad, kes teist sugugi ei hooli, ning sõbrad, kes teid vihkavad. S. R. N. Chamfort EDU, ÕNN, NAERATUS, RAHA
annaabi.ee 
